järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 03.04.2012.a Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav M.S – isikukood: XXX; kodakondsuseta; elukoht: XXX; keskharidus; õpib kaugõppes ; töötab juhutöödel sadamas; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 18.11.2011.a otsusega
ja § 200 lg 2 p 9 järgi vangistusega 2 aastat ja 8 kuud (millest eelvangistusena kantud 6 päeva),
lg 1 ja 3 alusel kuulub kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust, 2 aastat 5 kuud ja 24 päeva mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga. Seoses edasikaebamisega otsus tervikuna jõustumata ning kõigi süüdistatavate osas täitmisele pööramata. Korduvalt karistatud väärtegude eest (tasumata 10 rahatrahvi); tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 01.11.2011.a) Kaitsja advokaat Kristina Suvalova 2 RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada M.S
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (1 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust, millest
lg 1 alusel lugeda kantuks 1 päeva eelvangistust.
alusel ei pöörata mõistetud vangistust (1 kuu ja 29 päeva) täitmisele, kui M.S 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. Tallinna Vangla KrHO juhatajal määrata M.S-ile kriminaalhooldaja. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.. 2. Lisakaristusena
lg 1 p 1 alusel ära võtta M.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. 3. Välja mõista M.S ’lt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 95,60 eurot (üheksakümmend kaks eurot ja 60 senti), kaitsjale toimikumaterjalidest koopiate tegemise kulud 0,45 eurot (45 senti), joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank Pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-2507 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist. SÜÜDISTUS M.S juhtis 01.11.2011a. kella 00.50 ajal Harjumaal, Tallinnas, Pae tn. 17 maja juures mootorsõidukit BMW 316I registrimärgiga XXXolles joobeseisundis, s.o. narkojoobes. 3 Sellega rikkus M.S liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid: juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani M.S toime
Poolte seisukohad Prokurör leidis, et M.S süü mootorsõiduki juhtimises narkojoobes on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Taotles M.S süüditunnistamist
järgi ning tema karistamist vangistusega 3 kuud, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele jääb 2 kuud vangistust ning seda
alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga.
Lisakaristusena
Kuna jõustumata on 18.11.2011.a. otsusega mõistetud karistus, siis liitkaristuse saab lahendada täitmiskohtunik pärast mõistetud karistuse täitmisele pööramist esimeses asjas. Kaitsja nõustus prokuröriga süüteo tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas. Toetas prokuröri taotlust ka mõistetava põhikaristuse osas, kuid lisakaristuse osas palus arvesse võtta, et M.S elab Maardus, töötab aga Kopli sadamas ning sinna jõudmine on raske, töö on õhtuti ja ka öösel, mistõttu palus juhtimisõiguse ära võtta minimaalses ulatuses. Palus võimaldada menetluskulud tasumist osade kaupa. Süüdistatav tunnistas end süüdi ja kahetses toimepandut. Palus alles jätta juhtimisõiguse. Ühtlasi taotles menetluskulude maksmist osade kaupa vähemalt 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus leiab, et M.S süü mootorsõiduki juhtimises narkojoobes on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: - Narkojoove on tõendatud M.S terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr. 285/1, kus 01.11.2011.a kell 01:35 on fikseeritud süüdistatava silmade sidekestade punetus, värin laugudes, rombergi asendi ebastabiilsus ja sõrme-nina katse ebastäpsus (tl. 8). Wismari Haigla labori sõeluuring on andnud positiivse tulemuse kanepi suhtes (tl. 11). Arst on jõudnud järeldusele, et M.S esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise aine tarvitamise tulemusena (tl.8). Ainete lõplikuks tuvastamiseks oli M.S-ilt haiglas võetud uriiniproov saadetud EKEIsse. Ekspert M. Liiv on andnud arvamuse, et M.S uriiniproov sisaldas tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH), s.o. narkootilist ainet (tl.12) - Tunnistaja O. Dmitrijevi ütlustest nähtub, et 01.11.11 kell 00:50 Pae 17 maja juures peatasid nad patrullis olles mootorsõiduki BMW registrimärgiga XXX, rooli taga istus M.S . Suhtlemise käigus ta märkas, et M.S käitumine on imelik; segane kõne, häiritud reaktsioonikiirus, häiritud koordinatsioon, väga suured pupillid. M.S ise 4 ütles, et suitsetas reedel kanepit. Otsustasid toimetada M.S Wismari Haiglasse ekspertiisi (tl. 14-15). - Kohtueelses menetluses on M.S kahtlustatavana 01.11.11 kinni peetud (tl. 3-6) ning ta on andnud ütlusi, mille kohaselt tunnistab mootorsõiduki juhtumist narkojoobes, kahetseb puhtsüdamlikult. Maardus ööklubis oli ta tarbinud narkootilist ainet marihuaanat. 01.11.11 öösel tuli ta oma sõbra autoga Tallinna. Sõitsid sõpradega koos Majaka tn. poolt Lasnamäe suunas mööda Pae tänavat. Sõitis rahulikult, enda arvates liikluseeskirju ei rikkunud, kui ühel hetkel nägi selja taga talle järgi sõitvat ning vilkurtuledega peatumismärguannet andvat politseisõidukit. Koheselt peatas tema juhitud sõiduauto BMW (XXX). Politseinik läks tema dokumentidega politseisõidukisse ning mõne aja pärast naastes küsis tema käest, kas tal on varasemalt olnud kokkupuudet narkootilise ainega. Vastas jaatavat, mille peale toimetati ta Wismari Haiglasse. Ise ei tundnud end joobnud olekus olevat ja autot juhtima asudes arvas, et on kaine (tl. 16-17). -Karistusregistri väljavõttest nähtub, et narkootilist ainet ei tarvitanud M.S esmakordselt. Teda on NPALS §151 järgi karistatud rahatrahviga. Erinevate väärtegude eest mõistetud rahatrahvidest on 10-l juhul trahv siiani tasumata. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et tuvastatud on M.S poolt 01.11.11 narkojoobes mootorsõiduki juhtimine, sellise tegevusega on M.S rikkunud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel lähtub kohus M.S süüst, arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.
lg 1 p 1 kohaselt võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega soetud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. M.S , kes ametlikult ei tööta ning kellel püsiv igakuine sissetulek puudub, samuti kellel on tasumata 10 varasemat rahatrahvi, ei ole kohtu arvates võimalik karistada rahalise karistusega. Selline karistus ei oleks tema puhul täidetav, sest süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Kuna liiklusalaste väärtegude eest on teda varem karistatud korduvalt rahatrahvidega, ei ole selline karistusliik suutnud teda ka mõjutada mitte enam toime panema uusi süütegusid. Arvestades karistust kergendava asjaoluna M.S puhtsüdamlikku kahetsust, nõustub kohus prokuröri taotlusega karistada M.S
Mõistetavat karistust tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra, sest asja arutamine toimus lühimenetluses ning
5 Mõjutamaks süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest leiab kohus, et otstarbekohane on M.S-ile mõistetud lühiajaline vangistus jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui M.S 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
Narkojoobes autot juhtides seadis M.S ohtu mitte ainult enda, vaid ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise, mistõttu peab kohus põhjendatuks
lg 1 p 1 alusel kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda kaheks kuuks nagu taotles prokurör. Lisakaristuse kohaldamine teenib õiguskorra kaitsmise huvisid ja peab oma mõju avaldama ka M.S-ile. Iga joobes rooli istunud isik peab arvestama, et tema teole järgneb karistus ning lisaks põhikaristusele on seadusandja ette näinud lisakaristuse kohaldamise võimaluse, seda just isiku mõjutamiseks seaduskuulekale käitumisele selgelt tunnetatava piirangu kaudu. Erinevaid liiklusseaduse nõudeid rikkudes on M.S varasemalt karistatud rahatrahvidega seitsmel korral ning teda võib pidada süstemaatiliseks liikluseeskirja rikkujaks. Kuigi M.S on eelnevalt karistatud ka Harju Maakohtu 18.11.2011.a otsusega, ei arvesta kohus eelnimetatud kohtuotsusega mõistetud karistust käesoleva kriminaalasja raames mõistetava karistuse juures, kuna seoses edasikaebamisega on Harju Maakohtu 18.11.11 otsus tervikuna jõustumata ning kõigi süüdistatavate osas täitmisele pööramata. Pärast nimetatud otsuse täitmisele pööramist saab liitkaristuse lahendada täitmiskohtunik. Menetluskulud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstutud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 435 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud tasuda ositi 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 311 - 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.