Obsah (14)
§ 199§ 215§ 209§ 120§ 121§ 266§ 64§ 65§ 68§ 202§ 74§ 75§66§ 20TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 12. september 2011 nr 1-10-8431 (kohtueelses menetluses
§ 199
( Vargus)lg 2 p 4, 7 ja 8; § 209 ( Kelmus) lg 2 p 1; § 215 ( Asja omavoliline kasutamine) lg 2 p 1 ja 2; § 120 ( Ähvardamine); § 121 ( Kehaline väärkohtlemine ) ning § 266 ( Omavoliline sissetung) lg 2 p 1 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja N.V (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx;; omab kriminaalkaristatust)
§ 199
lg 2 p 7 ja 8; § 202 lg 1 ning § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi asenduskaitsja advokaat Margo №rmann P.O (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx;; omab kriminaalkaristatust)
§ 215
lg 2 p 1 ja 2 järgi advokaat Karl Saavo L.P (isikukood XXX; elukoht xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxx xxx xxxxxxxxxxx;; ei oma kriminaalkaristatust)
§ 215
lg 2 p 2 järgi advokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada B.V süüdi karistusseadustiku(
) § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 aastat; tunnistada B.V süüdi
§ 209
lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 aasta ja 6 kuud ; tunnistada B.V süüdi
§ 215
lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 8 kuud ; tunnistada B.V süüdi
§ 120
järgi ja mõista talle mõista talle karistusena 3 kuud; tunnistada B.V süüdi
§ 121
järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada B.V süüdi
§ 266
lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud;
§ 64
alusel kergema te karistuste raskemaga kaetuks lugemisega mõista B.V -le liitkaristus vangistusena 2 (kaks) aastat;
§ 65lg 1 alusel suurendada Tartu Maakohtu 28.
juuni 2011 otsusega B.V -le mõistetud vangistust 3 aastat 2 kuud ja mõista B.V-le lõplikuksliitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud, millest arvestada vangistus 8 kuud 12 päeva kantuks (kandmata karistuseks vangistus 2 aastat 9 kuud 18 päeva );
§ 68
alusel arvata eelvangistuse aeg 8 kuud mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda B.V lõplikuks kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 1 (üks) kuuja 18 (kahek sateist) päeva ja karistusena mõistetudkandmata vangistuse kandmise alguseks 13. september 2011 ; tõkend vahistamine jätta B.V kohtuotsu se täitmise tagamiseks muutmata; 1.2 tunnistada N.V süüdi
§ 199
lg 2 p 7 ja 8 järgi ja mõi sta talle karistusena vangistus 2 kuud; ning tunnistada N.V süüdi
§ 202
lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 kuu ning tunnistada N.V süüdi
§ 215
lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli)kuud;
§ 64
alusel k ergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista N.V-le liitkaristus vangistusena 4 (neli) kuud ;
§ 68
alusel arvata eelvangistuse aeg 1 päev mõistetud vangistuse aja hulka ja lugeda N.V kandmata karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva;
§ 74
lg 1 ja lg 3alusel määrata, et mõistetud vangistus 3 kuud 29 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata N.V-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 3 kuud 29 päeva ei pöörata täitmisele, kui N.V ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
§ 75
lg-s 1 sätestatud käitumis kontrolli nõuded; määrata N.V -le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ; 1.3 tunnistada P.O süüdi
§ 215
lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o 160 ( ükssada kuuskümmend ) €;
§66
lg 1 alusel määrata P.O -le mõistetud rahaline karistus 160 € tasumisele ositi mitte vähem kui 16 (kuusteist) € kuus; Pärnu Maakohtu 14. juuli 2011 otsusega mõistetud vangistus 4 kuud 27 päeva, mis asendatud üldkasuliku tööga 294 tundi jätta iseseisvale täitmisele; tühistada P.O -le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.4 tunnistada L.P süüdi
§ 215
lg 2 p 1 ja 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 ( kolmkümmend) päevamäära, s. o 96 (üheksakümmend kuus) €;
§66
lg 1 alusel määrata L.P-le mõistetud rahaline kar istus 96 € tasumisele ositi mitte vähem kui 32 (kolmkümmend kaks) € kuus; tühistada Heigo Kalame hele tõkendina kohal datud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
- Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osa s: 2.1 kuritegudega tekitatud ja heastamata kahjudes: 2 rahuldada täielikult J.A. tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.V-lt, N.V-lt ja P.O-lt 2 630 (kaks tuhat kuus sada kolmkümmend) € 60 senti J.A. kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult H.K è tsiviilhagi ning välja mõista B.V -lt 348 (kolmsada nelikümmend kaheksa) € 32 senti H.K kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult K.N’i tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt B.V -lt ja N.V-lt 290 (kakssada üheksakümmend) € 80 sentiK.N.kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult AS Eesti Statoil tsiviilhagi ning välja mõista B.V -lt 422 ( nelisada kakskümmend kaks) €74 senti AS Eesti Statoil kasuks; 2.1.5 rahuldada täielikult V.R tsiviilhagi ning välja mõista B.V -lt 400 (nelisada) € V.R kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 B.V-lt riigi õigusabi tasu 377 (kolmsada seitsekümmend seitse) € 82 sentija muu kriminaalmenetluse kulu 6 (kuus ) € 60 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 384,42 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 32 ( kolmkümmend kaks) € 04 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 2.2.2 N.V -lt riigi õigusabi tasu 200 € riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 200 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 16 (kuusteist ) € 67 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava os a tasumistähtaeg kuu 30- s kuupäev; 2.2.3 P.O-lt sundraha 417 (nelisada seitseteist) € 03 senti, riigi õigusabi tasu 391 (kolmsada üheksakümmend üks) €15 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 6 (kuus ) € 60 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 814,78 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 67 ( kuuskümmend seitse ) € 90 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 2.2.4 L.P-lt sundraha 417 (nelisada seitseteist) € 03 senti, riigi õigusabi tasu ( kolmsada üheksakümmend üks) € 15 sentija muu kriminaalmenetluse kulu 4 (neli ) € 71 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 812,89 € tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2011 a oktoobri kuust igakuise menetluskulu osa 67 (kuuskümmend seitse) € 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg kuu 30 -s kuupäev; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: 1) 02.09.2009 Järvamaal Paide vallas Mäo külas asuvas Statoili tankla turvakaamera salvestus CD plaadil jätta kriminaalasja juurde; 2) pudel viina (hoiul politsei asitõendite laos) - hävitada; 3) sündmuskoha vaatlusprotokollis 02.09.2009 fikseeritud esemed (hoiul polit sei asitõendite laos) – hävitada; 2.4 P.O-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 127,52 € ja Heigo Kalamehele õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 127,52 € jätta riigi kanda; 2.5 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Raul Tosmannile 312 (kolmsada kaksteist) € 53 senti, Margo Normannile 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) € 64 senti, Anu Rannaveskile 65 (kuuskümmend) viis) € 19 senti Karl Saavole 519 (viissada üheksateist) € 87 senti ja Rainer Objartelile 468 (nelisada kuuskümmend kaheksa) € 75 senti. Selgitused kohtuotsusele
- Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel 2.1.1 3 määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.3 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.4 ositi täitmiseks määratud rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalisse karistuse tasumine asjas nr 1-10- 8431“); 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB P angas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1 -10-8431“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaid lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 –392); 3.7 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § -des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
- Süüdistused Prokuratuur on saatnud kohtule süüdistusakti. Süüdistusaktis on B.V -le , N.V-le , P.O -le ja L.P-le esitatud süüdistused. Veel süüdistatakse B.V
§ 215lg 2 p 1 ja 2 järgi võõra vallasvara omavolilises ajutises kasutamises.
Süüdistuse kohaselt B.V : 1) olles varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise, võttis omavoliliselt
- septembril 2009 ajavahemikul kella 03.30-st kuni kella 08.30-ni Harjumaal Saue vallas xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx juurest J.A kuuluva sõiduauto VW Golf registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 40 000 krooni ühes autosse jäänud J.Ajuhiloaga ning sõitis sellega koos N.V ja P.O-ga
- ja
- septembril 2009 Järva ja Viljandi maakonnas; 2)
- septembril 2009 ajavahemikul kella 15.30-st kuni 19.00- ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas Kuivajõe Farmer OÜ- le kuuluva sõiduauto Citroen Berlingo registreerimisnumbriga XXX XXX väärtusega 55 000 krooni, milles olid sõidudokumendid, M.K nimele väljastatud ID kaart, juhiluba ja pangakaardid, sõiduki paagis kütust ca 10 liitrit ning sõitis sellega ringi koos N.V, P.O -ga ja L.P; 3) olles varem toime pannud vargusi ja asja omavolilise kasutamise, võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil 14.11.2010 ajavahemikul kella 02.30 kuni kella 07.00 Tartumaal Rannu vallas Neemisküla külas OÜ Ranna Farmi lauda eest OÜ-le Finorest kuuluva kuid O.K kasutuses oleva sõiduauto Volkswagen Touareg reg. märgiga XXX XXX , millega sõitis Pärnu linna ning eeluurimisega seni tuvastamata kohtadesse ning mille tagastas 14.11.2010 kella 18.00 paiku Tartumaal Rannu vallas Neemisküla külas asuva OÜ Ranna Farmi juures O.Kle; ning 4) 18.11.2010 ajavahemikul kella 04.50 kuni kella 06.55 Pärnumaal Vändra vallas xxxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxx laudahoonete hoovilt ära R.T kuuluva kuid Õ.Õ kasutuses oleva sõiduauto Ford Escort reg.märgiga XXX XXXväärtusega 11 000 krooni (703.03 euri) ühes autosse jäänud Õ.Õle kuuluva rahakotiga, milles olid Õ.Õkuuluvad dokumendid ning sularaha 300 krooni (19.17 euri), 4 millega sõitis Pärnumaal are vallas Suigu külas olevasse tühjana seisvasse laudahoonesse jättes sõiduki sinna. Veel süüdistatakse B.V
§ 199
lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupiga, sissetungimisega ning süstemaatiliselt. Süüdistuse kohaselt B.V , süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, varastas: 1)
- septembril 2009 kella 15.30 paiku Viljandimaal Tarvastu vallas Kärstna külas Saimre talu sigala lukustamata riidehoiust H.K. riiete taskust rahalise väärtuseta sõiduauto võtmed ja rahakoti, koos dokumentide ja sularaha 100 krooni; 2)
- septembril 2009 kella 15.30 paiku Viljandimaal Tarvastu vallas Kärstna külas Saimre talu sigala juures varastas H.Kle kuulunud sõiduauto Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 17 000 krooni ja müüs auto hiljem 1 500 krooni eest T.K le; 3)
- septembril 2009 ajavahemikul kella 13.15-st kuni kella 16.00-ni sissetungimisega ukse avamise teel isikute grupis koos N.V-ga Tartumaal xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx asuvast xxxxxxxx xxxx elamust digitaalfotoaparaadi Pentax Optio S6 väärtusega 600 krooni, rahalise väärtuseta punutud korvikese, milles olid: 2 abielusõrmust väärtusega kokku 1600 krooni, kuldkella väärtusega 4000 krooni, kuldketi väärtusega 1500 krooni, 2 kullast kõrvaehet väärtusega kokku 800 krooni, kõrvarõnga väärtusega kokku 1400 krooni, käeketi väärtusega 500 krooni, hõbedast kaelaketi väärtusega 1500 krooni, kolm hõbedast kaelaketti väärtusega kokku 300 krooni, kaks hõbedast sõrmust väärtusega kokku 900 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 200 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 500 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 650 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 380 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 180 krooni, punase kiviga hõbedast sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 300 krooni, suure hõbedast sõrmuse väärtusega 300 krooni, roosa kiviga sõrmuse väärtusega 50 krooni, helesinise kiviga sõrmuse väärtusega 50 krooni, kolm paari hõbedast kõrvarõngaid väärtusega kokku 600 krooni, hõbedast laiad kõrvarõngad väärtusega 380 krooni. Vargusega põhjustati kannatanu K.Nile varalist kahju kokku 17 390 krooni ulatuses; 4) varastas 14.11.2010 ebaseadusliku omastamise eesmärgil 14.11.2010 kella 08.29 ajal Pärnumaal Pärnu linnas AS Eesti Statoil Riia mnt teenindusjaamast aadressil Riia mnt 233 Pärnu linn halli värvi sõiduautosse Volkswagen Touareg reg. märgiga XXX XXX diiselkütust kogumahuga 79.07 liitrit ning lahkus tankla territooriumilt kütuse eest tasumata, tekitades antud teoga AS Eesti Statoilile varalist kahju kokku 1 472.21 krooni ( 94.09 €). Veel süüdistatakse B.V
§ 20
9 lg 2 p 1 järgi varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Süüdistuse kohaselt B.V : 1) olles varem toime pannud varguse, pani toime ühtsest tahtlusest kantuna lühikese ajavahemiku jooksul sama objekti vastu sarnasel viisil jätkuva kelmuse, mis seisnes selles, et tema, olles eelnevalt ärandanud sõiduauto, sõitis ajavahemikul 02.-
- september 2009 AS Eesti Statoili „tangi siis maksa“ tüüpi tanklasse ning tankis kütust eesmärgiga pärast kütuse tankimist selle eest maksmata ära sõita: 2)
- septembril 2009 kella 09.34 paiku tankis ta Järvamaal Paide vallas Mäo külas asuvas Statoili tanklas sõiduautosse VW Golf registreerimisnumbriga 371 MKC 56,86 liitrit kütust ning lahkus maksmata, millega põhjustas AS-le Eesti Statoil varalist kahju 921.13 krooni ulatuses; 3)
- septembril 2009 kella 19.24 paiku tankis ta Viljandi linnas Riia mnt 52a asuvas Männimäe Statoili tanklas sõiduautosse Ford Mondeo registreerimismärgiga 523 TDX 60 liitrit kütust 95 Euro ning lahkus maksmata, millega põhjustas AS-le Eesti Statoil varalist kahju 954 krooni ulatuses; 4)
- septembril 2009 kella 00.18 paiku tankis ta Viljandi linnas Riia mnt 52a asuvas Männimäe Statoili tanklas sõiduautosse Citroen Berlingo registreerimismärgiga 859 MGB 47,41 liitrit kütust Diisel Euro Fortis ning lahkus maksmata, põhjustades AS- le Eesti Statoil varalist kahju 723 krooni ulatuses; 5)
- septembril 2009 kella 19.26 paiku tankis ta Tartu linnas Ringtee 71 asuvas Tartu Lõunakeskuse Statoili tanklas sõiduautosse Citroen Berlingo registreerimismärgiga 859 MGB 48,41 liitrit kütust Diisel Euro Fortis ning lahkus maksmata, põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju 738.25 krooni ulatuses; 6)
- septembril 2009 5 kella 05.58 paiku tankis ta Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas asuvas Märjamaa Statoili tanklas sõiduautosse Citroen Berlingo registreerimismärgiga 859 MGB 25,01 liitrit kütust Diisel Euro Fortis ning lahkus maksmata, põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju 381.40 krooni ulatuses n ing 7)
- septembril 2009 kella 21.43 paiku tankis ta Tartu linnas Võru tn 250 asuvas Statoili tanklas sõiduautosse Citroen Berlingo registreerimismärgiga 859 MGB 96,35 liitrit diiselkütust ning lahkus maksmata, põhjustades AS-le Eesti Statoil varalist kahju 1 469.34 krooni ulatuses. Veel süüdistatakse B.V
§ 120järgi tapmisega ähvardamises.
Süüdistuse kohaselt B.V , viibides juulis 2010 oma üürikorteris Viljandimaal xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx-x , asetas tekkinud tüli käigus noa V.R lapse V.V.R. rindkerele, ähvardades lapsed ja V.R tappa, kui viimane ta mah a jätab. V.Rl oli reaalne alus karta ähvarduse täideviimist, sest B.V on varem vägivaldne olnud. Veel süüdistatakse B.V
§ 121teise isiku löömises.
Süüdistuse kohaselt B.V : 1) 11. juulil 2010.a kella 21.00 paiku, olles eelnevalt tunginud A.S elukohta Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxx-xxxx elamusse, lõi A.Si kaks korda rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu peaga ämbrisse, seejärel peksis B.V kannatanut jalgadega keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi: rindkere ja jäsemete hulgihematoomid ja huule marrastuse; 2) juulikuus 2010, viibides oma üürikorteris, Viljandimaal xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx- x , karistas 1 aasta ja 10 kuu vanust last H.Ht , lüües teda vitsaga vastu käsi ja jalgu, mille tulemusel laps nuttis valjuhäälselt ning lapsele oli tekitatud kätele ca 2 -3 cm pikkused nahapinnast kõrgemad roosakad vorbid ja reitele ca 4-5 cm pikkused vorbid. B.V tekitas lapsele tervisekahjustused ja valu; 3) viibides 03.08.2010 oma üürikorteris Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xx-x, tungis tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele V.Rl, keda lõi rusikaga näkku. Löömisega tekitas B.V kannatanule valu ja tervisekahjustuse ning 4) viibides 26.10.2010 oma üürimajas, Viljandimaal xxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx talus, tungis tekkinud tüli käigus kallale oma elukaaslasele V-Rle ning lõi teda rusikaga kõhtu ja jalaga näkku, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Veel süüdistatakse B.V
§ 266lg 2 p 1 järgi valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise s.
Süüdistuse kohaselt B.V : 1) B.V 11. juulil 2010 kella 21.00 paiku ukseluku lõhkumise teel tungis valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult A.Si elukohta Viljandimaal xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxx-xxxxx elamusse; u kseluku lõhkumisega tekitati kannatanule varalist kahju 350 krooni ning 2) olles varem toime pannud omavolilise sissetungi, tungis lukustamata uste avamise teel 18.11.2010 ajavahemikul kella 04.50 kuni kella 06.55 valdaja tahte vastaselt Pärnumaal xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx talu laudahoone riietusruumi, rikkudes sellega Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32, mille kohaselt igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud ning võttis sealt ebaseadusliku omastamise eesmärgil Õ.Õ jope taskust viimasele kuuluva mobiiltelefoni Sony Ericsson W205 koos selles olnud mälukaardi ja SIM kaardiga koguväärtusega 301 krooni (19.24 €). N.V
§ 215
lg 2 p 1, 2 järgi võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamises grupiga ning isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise. Süüdistuse kohaselt N.V , olles varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise: 1) teades, et B.V ärandas
- septembril 2009 ajavahemikul kella 03.30-st kuni kella 08.30ni Harjumaal xxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx mõisa juures J.Ale kuuluva sõiduauto VW Golf registreerimismärgiga XXX XXX , sõitis selle autoga isikute grupis koos B.V ja P.O -ga
- ja
- septembril09.2009 Järva ja Viljandi maakonnas ning 2) distatakse N.V selles, et olles varem toime pannud võõra vallasasja omavolilise kasutamise, teades, et B.V ärandas
- septembril 2009 ajavahemikul kella 15.30-st kuni 19.00-ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas Kuivajõe Farmer OÜ- le kuuluva sõiduauto 6 Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX XXX, sõitis selle autoga isikute grupis koos B.V , P.O ja L.P -ga
- septembril 2009 Eesti ja Läti Vabariigis. Veel süüdistatakse N.V
§ 199
lg 2 p 7 ja 8 järgi võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupiga ning sissetungimisega. Süüdistuse kohaselt N.V isikute grupis koos B.V-ga tungis 15. septembril 2009 ajavahemikul kella 13.15-st kuni kella 16.00-ni ukse avamise teel sisse Tartumaal xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx asuvasse xxxxxx xxxx elamusse, kust varastas digitaalfotoaparaadi Pentax Optio S6 väärtusega 600 krooni, rahalise väärtuseta punutud korvikese, milles olid: 2 abielusõrmust väärtusega kokku 1 600 krooni, kuldkella väärtusega 4 000 krooni, kuldketi väärtuseg a 1500 krooni, 2 kullast kõrvaehet väärtusega kokku 800 krooni, kõrvarõnga väärtusega kokku 1400 krooni, käeketi väärtusega 500 krooni, hõbedast kaelaketi väärtusega 1 500 krooni, kolm hõbedast kaelaketti väärtusega kokku 300 krooni, kaks hõbedast sõrmust väärtusega kokku 900 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 200 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 500 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 650 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 380 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 180 krooni, punase kiviga hõbedast sõrmuse väärtusega 350 krooni, hõbedast sõrmuse väärtusega 300 krooni, suure hõbedast sõrmuse väärtusega 300 krooni, roosa kiviga sõrmuse väärtusega 50 krooni, helesinise kiviga sõrmuse väärtusega 50 krooni, kolm paari hõbedast kõrvarõngaid väärtusega kokku 600 krooni, hõbedast laiad kõrvarõngad väärtusega 380 krooni. Vargusega põhjustati kannatanu K.Nile varalist kahju kokku 17 390 krooni ulatuses. Veel süüdistatakse N.V
§ 202lg 1 järgi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises.
Süüdistuse kohaselt N.V selles, et olles teadlik, et B.V tankis kütust AS-le Eesti Statoil kuuluvatest tanklatest – 1)
- septembril 2009 Järvamaal Paide vallas Mäo külas 56,86 liitrit kütust väärtusega 921.13 krooni, 2)
- septembril 2009 Viljandi linnas Riia mnt 52a Männimäe tanklast 60 liitrit kütust väärtusega 954 krooni, 3)
- septembril 2009 Viljandi linnas Riia mnt 52a Männimäe tanklast 47,41 liitrit kütust väärtusega 723 krooni, 4)
- septembril 2009 Tartu linnas Ringtee 71 asuvas Tartu Lõunakeskuse tanklast 48,41 liitrit kütust väärtusega 738.25 krooni; 5)
- septembril 2009 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Orgita külas 25,01 liitrit kütust väärtusega 381.40 krooni ning 6)
- septembril 2009 Tartu linnas Võru tn 250 asuvast tanklast 96,35 liitrit kütust väärtusega 1469,34 krooni - ning teades, et B.V ei tasunud kütuse eest, tarbis kuriteo tulemusena saadud kütust, mis seisnes selles, et tema sõitis autoga, mille paagis oli nimetatud kütus. P.O süüdistaks 202 lg 1 järgi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises. Süüdistuse kohaselt P.O 1) teades, et B.V ärandas
- Septembril 2009 ajavahemikul kella 03.30-st kuni kella 08.30-ni Harjumaal xxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx mõisa juures J.Ale kuuluva sõiduauto VW Golf registreerimismärgiga XXX XXX, sõitis selle autoga isikute grupis koos B.V ja N.V -ga
- ja 02.09.2009 Järva ja Viljandi maakonnas ning 2) olles varem toime pannud asja omavolilise kasutamise ning teadlik sellest, et B.V ärandas
- septembril 2009 ajavahemikul kella 15.30-st kuni 19.00-ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas Kuivajõe Farmer OÜ -le kuuluva sõiduauto Citroen Berlingo registreerimismärg iga XXX XXX , sõitis selle autoga isikute grupis koos B.V, N.V ja L.P-ga 14.09.2009 Eesti ja Läti Vabariigis. L.P süüdistatakse
§ 215lg 2 p 2 järgi võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamises grupiga.
Süü distuse kohaselt, olles teadlik, et B.V ärandas
- septembril 2009 ajavahemikul kella 15.30-st kuni 19.00-ni Harjumaal Kose vallas Kuivajõe külas Kuivajõe Farmer OÜ -le kuuluva sõiduauto Citroen Berlingo registreerimismärgiga XXX XXX, sõitis selle autoga isikute grupis koos B.V , N.V ja P.O-ga
- septembril 2009 Järva ja Viljandi maakonnas. 7 Eelmenetluse käigus on prokuratuur esitanud kohtule taotluse kriminaalasjaga liitmiseks kaks kriminaalasjas. Kriminaalasjas nr 1-10-14648 (kohtueelses menetluses nr 10284000197) esitatud süüdistusaktis onB.V süüdistatud
§ 121ja 266 lg 1 järgi.
Kriminaalasjas nr 1-11-1376 (kohtueelses menetluses nr 10284000334) esitatud süüdistusaktis on B.V süüdistat ud B.VKarS § 120: § 121: § 215 lg 2 p 1; § 266 lg 2 p 1 ning § 199 lg 2 p 4 järgi. Süüdistavate kaitsjad on toetanud kriminaalasjade liitmist. Tartu Maakohtu
- augusti 2011 määrusega on kriminaalasjad ühendatud riik versus B.V, N.V , P.O ja L.P (kohtu menetluses nr 1-10-8431) nr 09230115216, riik versus B.V (kohtu menetluses nr 1-10-14648) ja riik versus B.V (kohtu menetluses nr 1-111376) ühiseks menetlemiseks (kohtu menetluses oleva kriminaalasjana nr 1-10-8431).
- Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatava d ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulep ped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) B.V
§ 121
järgi ja karistamiseks vangistusega 6 kuud;
§ 120
järgi ja karistamiseks vangistusega 3 kuud;
§ 215
lg 2 p 1, 2 järgija karistamiseks vangistusega 8 kuud;
§ 266
lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega3 kuud ;
§ 199
lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 aastat;
§ 209
lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta ja 6 kuud;
§ 64
lg 1 järgi mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat.
§ 65
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 3 aastat ja 6 kuud, suurendades Tartu Maakohtu 28.06.2011 otsusega mõistetud karistust 3 aastat ja 2 kuud 4 kuu võrra. Tartu Maakohtu 28.06.2011 otsusega ärakantud karistus, so 8 kuud ja 11 päeva, arvestada karistusest maha ning karistuseks mõista vangistus 2 aasta 9 kuud ja 19 päeva.
§ 68
lg 1 alusel arvata karistuse kandmise hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.09.2009-14.05.2010, so 7 kuud ja 28 päeva ja 18.11-19.11.2010, so 2 päeva, kokku 8 kuud ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 2 aastat 1 kuu ja 19 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.12.2010. 2) N.V
§ 199
lg 2 p 7, 8 järgi ja karistamiseks vangistusega 2 kuud;
§ 202
lg 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 kuu;
§ 215
lg 2 p 1, 2 järgi vangistuse 4 kuud;
§ 64
lg 1 järgi mõista liitkaristuseks vangistus 4 kuud.
§ 68
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.09.2009 kell 03:20 kuni 16.09.2009 kell 16:15, so 1 päev ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista vangistus 3 kuud ja 29 päeva;
§ 74
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata N.V -le katseaeg 18 kuud koos allutamisega
§ 75
sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxx ning kohustada teda täitma kontrollnõudeid. 3) P.O
§ 215
lg 2 p 1 ja 2 järgi ja karistamiseks rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 160 € ;
§ 66
lg 1 alusel määrata, et karistuse kandmine ositi 16 € kuni karistuse täieliku tasumiseni. Pärnu Maakohtu 14.07.2011 otsusega mõistetud vangistus 4 kuud 27 päeva, mis asendatud üldkasuliku tööga 294 tundi jätta iseseisvale täitmisele. 4) L.P
§ 215
lg 2 p 2 järgi ja karistamiseks rahalise karistuse 30 päevamäära, so 96 €.
§ 66lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi kolme kuu jooksul iga kuu 32 €.
- Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
- Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS § -s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg -le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos , mille eest 8 karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
- Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme te asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tule vad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
- P õhjendused karistus te mõistmis el
§ 199
( Vargus) lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;
§ 209
( Kelmus) lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega;
§ 215
(Asja omavoliline kasutamine) lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;
§ 120
( Ähvardamine) näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega
§ 121
( Kehaline väärkohtlemine) näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ning
§ 266
( Omavoliline sissetung) lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
- P õhjendused tsiviilhagides tekitatud kah jude hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. J.A on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2 630,60 €. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt B.V-lt , N.V-lt ja P.O-lt 2 630,60 €J.A kasuks. H.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 348,32 €. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista B.V-lt 348,32 € H.K.e kasuks. K.N on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 290,80 €. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt B.V-lt ja N.V-lt 290,80 € K.Ni kasuks. AS Eesti Statoil on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 422,74 €. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõistaB.V-lt 422,74 € AS Eesti Statoil kasuks. V.R on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heasta mata kahjude hüvitamiseks 400 €. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning välja mõista B.V -lt 400 € V.R kasuks.
- Kohtu põhjendused k riminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Menetluskulud on sätestatud KrMS § -s
- Vastavalt KrMS § 189 lg -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri 9 määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 417,03 €. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg -le 2 kaitsja määrab uurimis asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat vali nud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse(RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
- detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava B.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 65,29 € . Süüdistatava B.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 312,53 €. Süüdistatava N.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 19,18 € . Süüdistatava N.V-lt kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 352,83 €. Süüdistatava P.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,35 € . Süüdistatava P.O kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 3 52,83 € . Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 391,15 € ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutat ud aeg kokku 127,52 €. Sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 127,52 € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõistetavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 391,15 €. Süüdistatava L.P kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 38,35 € . Süüdistatava L.P kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 352,80 € . Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale sisulise õigusabi teenuse osutamine 391,15 € ning õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 127,52 €. Sõiduga 10 ) seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi andmise kulud. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutus ed sõitudele 127,52 € jätta süüdimõistetult välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdimõistetult riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdimõistetult väljamõiste tavaks menetluskuludeks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 391,15 €. Kaitsjate kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg -le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealustele B.V-le , P.O-le ja L.P kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 14,13 €. KrMS § 175 lg 2 kohaselt on menetluskuluks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja spetsialistile. Kriminaalasjas on KrMS §- s 178 sätestatud kulud kokku – 3,78 €. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetlus kulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. B.V-lt sundraha väljamõistmisele ei kuulu, kuna see on väljamõistetud kohtuotsusega hilisemate kuritegude eest. Arvestades, et N.V on kuriteo toime pannud alaealisena on tuleb varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid arvestades, tuleb temalt sundraha jätta välja mõistmata ja menetluskulud 152.86 € riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) B.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 377,82 € ja muu kriminaalmenetluse kulu 6,60 € riigi kasuks; 2) N.V -lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena õigusabi tasu 200 € riigi kasuks; 3) P.O-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 €, riigi õigusabi tasu 391,15 € ja muu kriminaalmenetluse kulu6,60 € riigi kasuks; 4 L.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 417,03 €, riigi õigusabi tasu 391,15 €ja muu kriminaalmenetluse 4,71 € riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude sellistes määrades hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks.
- Kohtu m uud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele P.O ja Sven L.P tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: 1) 02.09.2009 Järvamaal Paide vallas Mäo külas asuvas Statoili tankla turvakaamera salvestus CD plaadil tuleb KrMS § 12 6 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; 2) pudel viina (hoiul politsei asitõendite laos); 3) sündmuskoha 11 vaatlusprotokollis 02.09.2009 fikseeritud esemed (hoiul politsei asitõendite laos – tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. B.V on viibinud eelvangistuses 16.09.2009-14.05.2010, s.o 7 kuud ja 28 päeva ja 18.11.- 19.11.2010, s.o 2 päeva.
§ 68
kohaselt arvatakse eel vangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eel vangistuspäevale vastab üks vangistuspäev . Eelvangistuses oldud aeg 8 kuud tuleb arvestada kantud karis tusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda B.V kandmata karistuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 19 päeva. N.V on kahtlustatavana kinni peetud 16.09.2009, seega on N.V viibinud eelvangistuses 1 päev.
§ 68
kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus juures ühele eelvangistus päevale vastab üks vangistuspäev. Seoses N.V-le
§ 74
kohaldamisega, tuleb eelvangistuses oldud aeg 1 päev arvestada kantud karis tusena mõistetud vangistuse hulka ja lugeda N.V kandmata karistuseks vangistus 3 kuud 29 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni -või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 12