S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 17 päeva vangistust; 4. Jõgeva Maakohtu 14. oktoobri 2003.
S § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsusega ärakantud karistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 1 päev vangistust, mille kandmiselt ta
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 10 kuud 17 päeva vangistust ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks 6 kuuks; 6. Tartu Maakohtu 13. oktoobri 2008.
S § 69 alusel 600 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat ning lisakaristuseks mõisteti mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks; 7. Tartu Maakohtu 08. detsembri 2009.
S § 65 lg 1 alusel varasema kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust ning KarS § 169 alusel 3-kuulise vangistusega, mõistes KarS § 65 lg 1, 2 alusel lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 alusel 1436 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 2 aastat; 8. Tartu Maakohtu 03. juuni 2010.
lg 2 p 3 alusel 3-kuulise vangistusega, millest arvati lühimenetluse kohaldamise tõttu maha 1/3 ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud 2 päeva vangistust. 2 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.B uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla on välja toonud KarS § 75 lg. 2 alusel E.B-le soovitatavad lisakohustused. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas kindel elukoht oma ema juures, kes on valmis teda ka moraalselt ja materiaalselt toetama. Samuti on süüdimõistetul vabaduses garanteeritud töökoht. Tema ohtlikkust vabaduses mõjutab senine kriminaalne minevik, lävimine kriminaalkorras karistatud isikutega ja liigne alkoholi tarvitamine. Kohtumenetluse poolte seisukohad E.B kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning on nõus võtma endale ka lisakohustuse elektroonilisele valvele allumiseks, samuti Tartu Vangla iseloomustuses toodud temale määratavad lisakohustused. Süüdimõistetu sõnul on vangistus talle mõju avaldanud ning ta soovib edaspidi seadusekuulekalt elada. Kaitsja Heiki Kuningas toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja oli seisukohal, et E.B on saanud aru oma negatiivsest minevikust ning soovib jätkata õiguskuulekalt ning see võimalus tuleks temale anda. Prokurör Jüri Vissak kohtule esitatud kirjalikus seisukohas E.B katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, sest E.B on korduvalt karistatud isik, ei ole senini teinud õigeid järeldusi ning jätkanud kuritegude toimepanekut, tema vabastamine oleks ennatlik. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on E.B ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. E.B puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistusest puuduvad tal kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“, lõpetanud 12. klassi ning on seadnud endale tulevikuks eesmärgid. Ennetähtaegse vabastamise korral on ta vajadusel nõus alluma ka elektroonilisele järelevalvele ning tema vabastamisjärgses elukohas on täidetud selleks vajalikud tingimused ja olemas nõusolekud. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut E.B on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Temale mõistetud karistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, karistust on asendatud üldkasuliku tööga ning teda on ka vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Kuigi kohtuistungil 3 kinnitas süüdimõistetu ise, et on nüüdseks oma varasema käitumise väärolemusest aru saanud, soovib edaspidiselt elada seadusekuulekalt ning on valmis võtma endale katseajaks ka elektroonilisele järelevalvele allumise kohustuse, siis ei ole kohtul siiski tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid praeguseks piisavalt maandatud ning tema ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega põhjendatud. Samuti on kohtul alust kahelda selles, kas süüdimõistetu E.B suudab nõuetekohaselt täita temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid, arvestades tema varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ning asjaolu, et ta ei ilmunud käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse kandmisele õigeaegselt vabatahtlikult, vaid ta tuli otsuse täitmiseks tagaotsitavaks kuulutada. Kuna süüdimõistetu on pannud toime väga eriliigilisi kuritegusid, siis tuleb sellest järeldada tema kalduvust impulsiivsele ja tagajärgedega mittearvestavale käitumisele. Samuti on tema õigusvastast käitumist mõjutanud alkoholi tarvitamine. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on ta enda sõnul mõistnud oma käitumise muutmise vajalikkust ning on läbinud ka sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalabiprogrammi, siis leiab kohus, et süüdimõistetule oleks siiski kasulikum vangistust edasi kanda ja tegeleda seejuures ka oma motivatsiooni kindlustamisega, et vabaduses riskikäitumisest hoiduda. Samuti kindlustaks pikem viibimine vangla piiratud tingimustes tugevama võõrdumise alkoholist ja tagaks seega paremad võimalused vabaduses alkoholist hoidumiseks , uute kuritegude toimepanemise vältimise. Ka Tartu Vangla iseloomustuses toodud uue kuriteo toimepanemise 41% tõenäosus kahe aasta jooksul viitab sellele, et E.B vanglast ennetähtaegne tingimuslik vabastamine on enneaegne. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et E.B katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja nõudeid täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et E.B puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.