lg 1 p 2 ja
lg 3, 4 alusel vabastada K.H talle 22.11.2011.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 111-12789
lg 2 alusel liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 1 kuu 29 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määruse ärakirja saadab kohus määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. 2 Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 17.05.2013.a ja K.H vabaneb vangistusest 17.05.2013.a, siis 9 kuud 3 päeva vangistust) ei pöörata K.H suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle
lg 1 ja
lg 2 p 2,5,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas XXXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • läheb 1 kuu vältel vanglast vabanemisest arvates arsti (näiteks psühhiaatri) juurde konsultatsioonile seoses alkoholi tarbimise probleemiga ning arsti määramisel allub ettenähtud ravile; • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides või sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb Hillar Kurele osalemise kohustuslikuks.
lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 (üks) aasta.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja K.H vangistusest vabanemisest. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Advokaat Aivar Hinti kaitsjatasutaotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Tartu I Advokaadibüroo kasuks 86.40 eurot (summa on koos käbemaksuga, käibemaks sellest 14.40 eurot) advokaat Aivar Hinti süüdimõistetu K.H kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista K.H-lt riigituludesse menetluskuluna 86.40 eurot määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „K.H , 1-11-12789, menetluskulu 07.05.2013.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. 2 3 Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu K.H-le . EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kuna K.H sai käesolevast määrusest, sealhulgas selle määruse sisust ja tal katseajal täitmiseks kohustuseks olevatest kontrollnõuetest ja kohustusest teada 06.05.2013.a kohtuistungil, siis saab käesolev määrus jõustuda kõige varasemalt 06.05.2013.a toimunud kohtuistungist 10 päeva möödumisel, s.o 17.05.2013.a. ASJAOLUD K.H on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Viimati, s.o kuuendat korda karistati K.H 22.11.2011.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega. Käesoleval ajal kannabki K.H vangistuses karistust 22.11.2011.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsuse alusel. 22.11.2011.a Tartu Maakohtu, Jõgeva kohtumaja kohtuotsusega karistati K.H
ja
järgi
lg 1 alusel 6 kuu vangistusega.
lg 2 alusel suurendati 6 kuud vangistust K.H-le 23.03.2011.a Viru Maakohtu kohtuotsusega
ja
järgi karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 2 aastat 1 kuu 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks on 22.12.2011.a. K.H kannab käesolevalt liitkaristust kolme süüdimõistva kohtuotsuse alusel (14.06.2007.a, 23.03.2011.a, 22.11.2011.a) II astme kuritegude eest
ja
Kõigi kolme süüdimõistva kohtuotsusega (14.06.2007.a, 23.03.2011.a, 22.11.2011.a) tunnistati K.H igakordselt eraldivõetuna süüdi
ja
K.H on karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud vangistust ja enam kui poole (1/2) karistusajast.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/2 karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. 3 4 06.05.2013.a kohtuistungil avaldas K.H soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 06.05.2013.a kohtuistungil ära süüdimõistetu, ning olles tutvunud prokuröri elektroonselt kohtule 03.05.2013.a esitatud arvamusega, on seisukohal, et esinevad
lg 1 punktis 2 märgitud eeldused süüdimõistetu K.H vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes
lõikes 3 sätestatust on põhjendatud anda esmakordselt vanglas karistust kandvale K.H-le võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.H toimepandud II astme kuritegude (
,
) asjaolud ei ole sellise raskusega, mis välistaksid tema suhtes käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise. 2 aastast 1 kuust 29 päevast vangistusest on K.H ära kandnud 1 aasta 4 kuud vangistust. Vangistuse ajast on K.H küll 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis määrati talle 20.04.2012 ja 19.12.2012.a sigarettide keelatud ajal ja keelatud kohas omamise eest, kuid oma olemuselt ei ole tegemist raskete, s.o selliste distsiplinaarsüütegudega, mis välistaksid K.H vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise. Vangistuse ajal on K.H-ga läbi viidud järgmised taasühiskonnastavad tegevused – igakuised vestlused inspektor-kontaktisikuga individuaalses täitmiskavas kajastatust lähtudes, vahemikus aprill – september 2012 läbis Tartu Vanglas riigikeele õppe tasemel A1 ning oktoober 2012 – jaanuar 2013 läbis sotsiaalprogrammi Käesoleval ajal töötab K.H vanglas majandusabitöödel (koristab). Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on K.H olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, igapäevaselt kuritegelikku käitumist toetavaid hoiakuid ei väljenda ja negatiivset suhtumist üldtunnustatud ühiskonnanormidesse ei väljenda; vangistuses on K.H olnud hea suhtleja nii ametnike kui kinnipeetavatega, suhtlemisel probleeme pole olnud; K.H ei saa pidada vägivaldseks inimeseks, tulevikuks on püstitanud endale seaduskuulekad eesmärgid – leida töö ja elada rahulikku pereelu. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on hinnatud K.H-st lähtuvat uue mittevägivaldse kurieo toimepanemise tõenäosust järgneva 2 aasta jooksul 34%. Tartu Vangla toetab K.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vabaduses on K.H olemas lähedaste toetus ja kindel elukoht oma pere, s.o elukaaslase ja tema kahe lapse juures. Vabaduses on K.H võimalus saada kindlat sissetulekut töövõimetuspensioni näol. Eeltoodud asjaoludel kogumis, arvestades, et K.H käitumine vangistuse ajal osundab soovile oma elu edasiselt õiguskuulekalt elamiseks, ta töötab vangistuses ning on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, millega on madaldatud uue võimaliku kuriteo toimepanemise riske, peab kohus põhjendatuks anda esmakordselt 4 5 vanglas viibivale K.H-le , kellel on valdav osa karistusest kantud, võimaluse vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Kohtu hinnangul on karistus enda eesmärgi täitnud. 1 aasta pikkune katseaeg on eeltoodud asjaoludel K.H suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada K.H motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. 06.05.2013.a kohtuistungil kinnitas K.H , et ta soovib teha kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused: • ei tarvita alkoholi ja narkootikume, • läheb vanglast vabanemise järgselt psühhiaatri vastuvõtule seoses alkoholi tarbimise probleemiga ning psühhiaatri määramisel allub ettenähtud ravile; • osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides või sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb K.H-le osalemise kohustuslikuks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna K.H-le katseajaks eelmärgitud kohustused. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.