ja § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokuröri abi Žanna Morozova Süüdistatav S.N , elu- või asukoht: viibib Vanglas; isikukood: XXX; kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökoht või õppeasutus: töötas kaupluses; karistatus: kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Viru Maakohtu 31.05.2011 otsusega
lg 2 p 7, 8, 9 järgi liitkaristusena vangistusega 2 aastat, karistus kantud; tõkend: vahistamine Määratud korras kaitsja vandeadvokaat Jaan Tedder RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S.N
Süüdi tunnistada S.N
lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.05.2013, s.o 1 päev, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust hakata lugema alates vahistamisest, s.o 25.05.
valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise vähemalt teist korda. S.N süüdistatakse ka selles, et tema hoidis 20.05.2013 kell 23.20 paiku, Tallinnas XXXasuvas korteris XXXkäest tugevalt kinni, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti lõi ta 24.05.2013 kell 02.45 paiku Tallinnas XXXasuvas korteris korduvalt käte ja jalgadega XXX kogu kehapiirkonda, põhjustades kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu. 25.05.2013 kell 00.20 lõi S.N oma endist elukaaslast XXXkäega pea piirkonda, lükkas teda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha ja lõi pea vastu põrandat ära. Seejärel üritas S.N katta peopesaga kannatanu suu kinni, et viimane ei karjuks, kuid kannatanu sai end lahti rabeleda, olles S.N-i kätt hammustanud. Pärast seda hakkas S.N kannatanut padjaga lämmatama, tekitades sellise tegevusega kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu. Oma tegevusega pani S.N toime
järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teisele inimesele tervisekahjustuste tekitamise löömistega ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Kannatanule on tekitatud moraalne ja füüsiline kahju, tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör nõuab S.N-i süüdi tunnistamist
Tunnistada S.N süüdi
lg 2 p 1 järgi ja karistada vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 24.05.2013 (samal päeval vabastati). Karistuse algust hakata lugema alates vahistamisest, s.o 25.05.2013. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et S.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.N süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 194,40 eurot ja kohtumenetluse72 eurot Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna S.N asub kandma vangistust, võib menetluskulude korraga tasumine olla raskendatud. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.N võib tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Anne Rebane Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.