lg 2 p 1,
lg 1 ,
lg 1 järgi; V.A, registrikood xxx, asu koht Kesk 10 Jõgeva, esindaja N.F , varem kriminaalkorras karistamata.süüdistusasja
lg 3,
lg 2,
Kohtueelses menetluses esitati N.F -ile süüdistus selles, et tema
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, V.A hambaarstina, kasutas ära talle töö iseloomust tulenevalt kättesaadavat infot, - üle 63-aastane kindlustatud isik P S, ei olnud kolme aasta kestel taotlenud hambaproteeside hüvitist, olukorras, kus hambaproteeside eest hüvitatav summa laekub otse tema kui hambaraviteenuse osutaja arveldusarvele ning talle teatavaks saanud P S isikuandmeid, taotles alusetult rikastumise eesmärgil 28.05.2009.a. Eesti Haigekassalt hambaproteeside hüvitist, maksimaalselt hüvitatavas summas 4000 krooni (255,65 €), esitades Eesti Haigekassale hüvitise väljamaksmise aluseks olevad dokumendid: 06.05.2009.a. dateeringuga P S avalduse hambaproteeside hüvitise saamiseks ning P S ja Piiri Hambaravi OÜ vahelise lepingu ning V.Akoondarve perioodil 05.2009.a. 80 000 krooni (5112,93 €) ulatuses osutatud raviteenuste eest, näidates sealhulgas P Sle osutatud raviteenust 4000 krooni (255,65 €) ulatuses, jättes Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise saamiseks nõutavate dokumentide esitamisega mulje, justkui oleks V.A osutanud P Sle hambaproteesiteenust, mille kulukus oli vähemalt 4000 krooni (255,65 €) ning mistõttu kandis Eesti Haigekassa 09.06.2009.a. koondarves taotletud summa 80 000 krooni (5112,93 €), sh. 4000 krooni (255,65 €)P Sle osutatud raviteenuse hüvitist, tema kui osaühingu juhatuse liikme käsutuses oleva V.A kontole, mille N.F oma äranägemise järgi ära kasutas; tegelikkuses ei ole V.A ega N. F P Sle hambaproteesiteenust osutanud; - üle 63-aastase kindlustatud isiku E M kolm aastat väldanud ja selle kestel ärakasutatud hambaproteesihüvitise saamise periood lõppes 01.02.2010, olukorras, kus hambaproteeside eest hüvitatav summa laekub otse tema kui hambaraviteenuse osutaja arveldusarvele ning talle teatavaks saanud E M isikuandmeid, taotles alusetult rikastumise eesmärgil 03.03.2010.a. Eesti Haigekassalt hambaproteeside hüvitist, maksimaalselt hüvitatavas summas 4000 krooni (255,65 €), esitades Eesti Haigekassale hüvitise väljamaksmise aluseks olevad dokumendid: 02.02.2010.a. dateeringuga E M avalduse hambaproteeside hüvitise saamiseks ning V.Akoondarve perioodil 02.2010.a. 44 100 krooni (2818,50 €) ulatuses osutatud raviteenuste eest, näidates sealhulgas E Mle osutatud raviteenust 4000 krooni (255,65 €) ulatuses, jättes Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise saamiseks nõutavate dokumentide esitamisega mulje, justkui oleks V.A osutanud E Mle hambaproteesiteenust, mille kulukus oli vähemalt 4000 krooni (255,65 €) ning mistõttu kandis Eesti Haigekassa 22.03.2010.a. koondarves taotletud summa 44 100 krooni (2818, 50 €), sh. 4000 krooni (255,65 €)E Mle osutatud raviteenuse hüvitist, tema kui osaühingu juhatuse liikme käsutuses oleva V.A kontole, mille N.F oma äranägemise järgi ära kasutas; tegelikkuses ei ole V.A ega N. F E Mle hambaproteesiteenust osutanud. Seega N. F , varem kelmusi toime pannud isikuna, luues varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, pani toime
Kohtueelses menetluses süüdistatakse N. F selles, et tema V.A hambaarstina, kasusaamise eesmärgil, võltsis Eesti Haigekassalt hambaproteeside hüvitise, summas 4000 krooni (255,65 €) saamiseks, - hüvitise saamise aluseks olevad kindlustatu P S nimelised 06.05.2009.a. dateeringuga dokumendid „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ sisuga, et P S võtab kohustuse tasuda Piiri Hambaravi OÜ-le hambaraviteenuse eest juhul, kui Eesti Haigekassa keeldub hambaproteesiteenust kompenseerimast, s.o. kasutas ära temalt 20.05.2009.a. hambaproteesiteenust saanud patsiendi Õ L head läbisaamist naabri P Sga, lastes Õ Ll võtta hambaproteeside hüvitise saamise aluseks olevate dokumentide „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ blankettidele P S allkirjad, laskmata selgitada P Sle dokumentide tegelikku tähendust ja tagajärgi, täitis ise või lasi täita blankettide tühjad väljad: patsiendi nimi, isikukood, aadress, teenuse osutamise aasta, hüvitatav summa, dokumendi esitamise kuupäev, millega lõi olukorra, nagu oleks P S saanud 2009.a. maikuus hambaproteesiteenust kulukusega vähemalt 4000 krooni (255,65 €) ning esitas võltsitud dokumendid Eesti Haigekassale 28.05.2009.a; - hüvitise saamise aluseks oleva kindlustatu E M nimelise 02.02.2010.a. dateeringuga dokumendi „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“, s.o. täitis osaliselt ise ja lasi täita blanketi tühjad väljad: patsiendi nimi, isikukood, teenuse osutamise aasta, avalduse esitamise kuupäev, allkirjastas/lasi allkirjastada avalduse E M nimel, millega lõi olukorra, nagu oleks E M saanud 2010.a. veebruarikuus hambaproteesiteenust kulukusega vähemalt 4000 krooni (255,65 €) ning esitas võltsitud dokumendi Eesti Haigekassale 03.03.2010.a. Seega N.F , võltsides dokumente, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime
Kohtueelses menetluses süüdistatakse N .F selles, et tema kasusaamise eesmärgil kasutas võltsitud dokumente: - esitas 28.05.2009.a. Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise, summas 4000 krooni (255,65 euro) saamiseks, hüvitise saamise aluseks olevad võltsitud dokumendid: 06.05.2009.a. dateeringuga P S nimelised „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ sisuga, et P S võtab kohustuse tasuda Piiri Hambaravi OÜ -le hambaraviteenuse eest juhul, kui Eesti Haigekassa keeldub hambaproteesiteenust kompenseerimast, mille tulemusel kandis Eesti Haigekassa 09.06.2009.a. teiste kompensatsioonide hulgas 4000 krooni (255,65 €) P Sle ettenähtud raviteenuse hüvitist tema kui osaühingu juhatuse liikme käsutuses oleva V.A kontole; - esitas 03.03.2010.a Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise, summas 4000 krooni (255,65 euro) saamiseks, hüvitise saamise aluseks oleva võltsitud dokumendi: 02.02.2010.a. dateeringuga E M nimelise „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“, mille tulemusel kandis Eesti Haigekassa 22.03.2010.a. teiste kompensatsioonide hulgas 4000 krooni (255,65 €) E Mle ettenähtud raviteenuse hüvitist tema kui osaühingu juhatuse liikme käsutuses oleva V.A kontole. Seega N.F, kasutades võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigusi, pani toime
Kohtueelses menetluses esitati N.F Habaravi OÜle süüdistus selles, et tema varem kelmusi toime pannud isikuna, V.A hambaarsti ja osaühingu juhatuse ainuliikmena , kasutas juriidilise isiku huvides ära olukorda, kus V.Aon Eesti Haigekassaga hambaravi rahastamise leping, millest tulenevalt hüvitatakse osaühingule hambaproteesiteenusega seotud ravijuhtumid, olukorda, kus hambaproteeside eest hüvitatav summa laekub otse tema kui hambaraviteenuse osutaja arveldusarvele, samuti talle tööiseloomust tulenevalt kättesaadavat infot: - üle 63-aastane kindlustatud isik P S, ei olnud kolme aasta kestel taotlenud hambaproteeside hüvitist ning P S isikuandmeid, taotles alusetult rikastumise eesmärgil 28.05.2009.a. Eesti Haigekassalt hambaproteeside hüvitist, maksimaalselt hüvitatavas summas 4000 krooni (255,65 eurot), esitades V.A nimel Eesti Haigekassale hüvitise väljamaksmise aluseks olevad dokumendid: 06.05.2009.a. dateeringuga P S avalduse hambaproteeside hüvitise saamiseks ning P S ja Piiri Hambaravi OÜ vahelise lepingu ning V.A koondarve perioodil 05.2009.a. 80 000 krooni (5112,93 eurot) ulatuses osutatud raviteenuste eest, näidates sealhulgas P Sle osutatud raviteenust 4000 krooni (255,65 euro) ulatuses, jättes Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise saamiseks nõutavate dokumentide esitamisega mulje, justkui oleks V.A osutanud P Sle hambaproteesiteenust, mille kulukus oli vähemalt 4000 krooni (255,65 eurot) ning mistõttu kandis Eesti Haigekassa 09.06.2009.a. koondarves taotletud summa 80 000 krooni (5112,93 eurot), sh. 4000 krooni (255,65 eurot) P Sle ettenähtud raviteenuse hüvitist, V.A kontole, mille N.F osaühingu konto käsutajana oma äranägemise järgi, sh juriidilise isiku huvides, ära kasutas; tegelikkuses V.A P Sle hambaproteesiteenust ei osutanud; - üle 63-aastase kindlustatud isiku E M kolm aastat väldanud ja selle kestel ärakasutatud hambaproteesihüvitise saamise periood lõppes 01.02.2010, ning E M isikuandmeid, taotles alusetult rikastumise eesmärgil 03.03.2010.a. Eesti Haigekassalt hambaproteeside hüvitist, maksimaalselt hüvitatavas summas 4000 krooni (255,65 eurot), esitades V.A nimel Eesti Haigekassale hüvitise väljamaksmise aluseks oleva dokumendi: 02.02.2010.a. dateeringuga E M avalduse hambaproteeside hüvitise saamiseks ning V.A koondarve perioodil 02.2010.a. 44 100 krooni (2818,50 eurot) ulatuses osutatud raviteenuste eest, näidates sealhulgas E Mle osutatud raviteenust 4000 krooni (255,65 euro) ulatuses, jättes Eesti Haigekassale hambaproteeside hüvitise saamiseks nõutavate dokumentide esitamisega mulje, justkui oleks V.A osutanud E Mle hambaproteesiteenust, mille kulukus oli vähemalt 4000 krooni (255,65 eurot) ning mistõttu kandis Eesti Haigekassa 22.03.2010.a. koondarves taotletud summa 44 3 100 krooni (2818,50 eurot), sh. 4000 krooni (255,65 eurot) E Mle ettenähtud raviteenuse hüvitist V.A kontole, mille N .F osaühingu konto käsutajana oma äranägemise järgi, sh juriidilise isiku huvides ära kasutas; tegelikkuses V.A E Mle hambaproteesiteenust ei osutanud. Seega V.A, varem kelmusi toime pannud isikuna, luues juriidilise isikuna varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse, pani toime
Kohtueelses menetluses süüdistatakse V.A selles, et tema V.A juhatuse ainuliikmena, juriidilise isiku huvides ja kasusaamise eesmärgil, võltsis V.A ja Eesti Haigekassa vahelisest hambaravi rahastamise lepingust tuleneva hambaproteeside hüvitise saamiseks, hüvitise saamise aluseks olevad kindlustatu P S nimelised 06.05.2009.a. dateeringuga dokumendid „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ sisuga, et P S võtab kohustuse tasuda Piiri Hambaravi OÜ-le hambaraviteenuse eest juhul, kui Eesti Haigekassa keeldub hambaproteesiteenust kompenseerimast, s.o. kasutas ära V.A 20.05.2009.a. hambaproteesiteenust saanud patsiendi Õ L head läbisaamist naabri P Sga, lastes Õ Ll võtta hambaproteeside hüvit ise saamise aluseks olevate dokumentide „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ blankettidele P S allkirjad, laskmata selgitada P Sle dokumentide tegelikku tähendust ja tagajärgi, täitis ise või lasi täita blankettide tühjad väljad: patsiendi nimi, isikukood, aadress, teenuse osutamise aasta, hüvitatav summa, dokumendi esitamise kuupäev, millega lõi olukorra, nagu oleks P S saanud 2009.a. maikuus V.A lt hambaproteesiteenust kulukusega vähemalt 4000 krooni (255,65 euro) ning esitas võltsitud dokumendid V.A nimel Eesti Haigekassale 28.05.2009.a.; - hüvitise saamise aluseks oleva kindlustatu E M nimelise 02.02.2010.a. dateeringuga dokumendi „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“, s.o. täitis osaliselt ise ja lasi täita V.A töötajatel blanketi tühjad väljad: patsiendi nimi, isikukood, teenuse osutamise aasta, avalduse esitamise kuupäev, allkirjastas/lasi allkirjastada avalduse E M nimel, millega lõi olukorra, nagu oleks E M saanud 2010.a. veebruarikuus V.A-lt hambaproteesiteenust kulukusega vähemalt 4000 krooni (255,65 euro) ning esitas võltsitud dokumendi V.A nimel Eesti Haigekassale 03.03.2010.a. Seega V.A, võltsides juriidilise isikuna dokumente, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime
Kohtueelses menetluses süüdistatakse N.F selles, et tema V.A juhatuse ainuliikmena, juriidilise isiku huvides ja kasusaamise eesmärgil esitas võltsitud dokumente: - 28.05.2009.a. Eesti Haigekassale V.Aja Eesti Haigekassa vahelisest hambaravi rahastamise lepingust tuleneva hambaproteeside hüvitise, summas 4000 krooni (255,65 euro) saamiseks, hüvitise saamise aluseks olevad võltsitud dokumendid: 4 - 06.05.2009.a. dateeringuga P S nimelised „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ ning „Leping“ sisuga , et P S võtab kohustuse tasuda Piiri Hambaravi OÜ -le hambaraviteenuse eest juhul, kui Eesti Haigekassa keeldub hambaproteesiteenust kompenseerimast, koos V.A koondarvega, mille tulemusel kandis Eesti Haigekassa 09.06.2009.a. teiste kompensatsioonide hulgas 4000 krooni (255,65 eurot) P Sle ettenähtud raviteenuse hüvitist V.A kontole; 03.03.2010.a Eesti Haigekassale V.A ja Eesti Haigekassa vahelisest hambaravi rahastamise lepingust tuleneva hambaproteeside hüvitise, summas 4000 krooni (255,65 euro) saamiseks, hüvitise saamise aluseks oleva võltsitud dokumendi: 02.02.2010.a. dateeringuga E M nimelise „Avaldus hambaproteeside hüvitise saamiseks“ koos V.A 2010.a. veebruarikuu koondarvega, mille tulemusel kandis Eesti Haigekassa 22.03.2010.a. teiste kompensatsioonide hulgas 4000 krooni (255,65 eurot) E Mle ettenähtud raviteenuse hüvitist V.A kontole. Seega V.A , kasutades juriidilise isikuna võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigusi, pani toime
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on N.F -ile mõistetavaks karistuseks:
lg 2 p 1 järgi 1 aasta 6 kuu d vangistust,
lg 1 järgi 4 kuud vangistust,
lg 1 järgi 5 kuud vangistust,
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, lugedes üksikkaristustest kergemad kaetuks raskeimaga.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aastat. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on V.A-le mõistetavaks karistuseks :
lg 3 järgi rahaline karistus 3300 eurot,
lg 2 järgi rahaline karistus 3200 eurot,
lg 2 järgi rahaline karistus 3200 eurot,
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 3300 eurot, lugedas üksikkaristustest kergeimad kaetuks raskeimaga.
lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates oktoobrist 2013 igakuiselt vähemalt 275 € lõpptähtajaga 30.september 2014. Kohus leiab, et süüdistatav ad N. F ja V.A on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning seega tuleb süüdistatav ad N.F süüdi tunnistada
lg 2 p 1,
lg 1,
lg 1 järgi ja V.A süüdi tunnistada
lg 3,
lg 2,
Tsiviilhagi ei ole kriminaalasjas esitatud. Võttes arvesse süüdistatavate taotlust ja nende varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul. 5 Juhindudes KrMS §-dest 239, 250-2565, 313-319 , § 180 lg 3 ja
F
Süüdi mõista N.F
Süüdi mõista N.F
lg 1 järgi ja karistada 5 kuulise vangistusega.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, lugedes üksikkaristustest kergemad kaetuks raskeimaga.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aastat. Katseaja alguseks lugeda 03.09.2013. Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi mõista V.A
Süüdi mõista V.A
Süüdi mõista V.A
lg 2 järgi ja karistada rahalise karistusega summas 3300 eurot.
lg 1 alusel, lugedas üksikkaristustest kergeimad kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks rahaline karistus summas 3300 eurot.
lg 1, 3 tasuda rahaline karistus osade kaupa, makstes alates oktoobrist 2013 igakuuliselt vähemalt 275 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tas umise hiljemalt 30.09.
F menetluskulud kokku summas 1890 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrist 2013 igakuiselt vähemalt 157.50 eurot, l õpetades menetluskulude tasumise hiljemalt30.09.2014. Menetluskulude osamakse tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „N.F, 1-13-7797, menetluskulude osamakse.“
lg 1 alusel võimaldada V.A menetluskulud kokku summas 480 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates oktoobrist 2013 igakuiselt vähemalt 40 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt30.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.