lg 6, kohus määras Rahuldada Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotlus. Tartu maakonna talituse Tühistada A.S-i suhtes vangistuse mittekohaldamine ja saata ta Tartu Maakohtu 15.04.2008.a otsuse järgi kandmata karistuse, s.o 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust ärakandmisele. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada A.S kohtusaalist ja karistuse kandmise aega temal arvata alates 04.05.2010.a. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud Tartu Maakohtu 15.04.2008.a otsusega tunnistati A.S süüdi
lg 2 p 4,5,7 ja § 209 lg 2 p 1, 3 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud vangistust võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 7 kuud vangistust.
alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 1140 tundi, mis tuli ära teha 2 aasta jooksul alates otsuse kuulutamisest ning järgides
Kriminaalhooldusosakond taotleb A.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna ta on korduvalt jätnud õigeaegselt registreerimisele ilmumata, rikkunud ajakava ning jätnud tegemata enamiku üldkasuliku töö tundidest. Kokku on A.S-iga toimunud 21 korralist kohtumist, neist vaid ühel korral on ta ilmunud õigeaegselt. Viimati ilmus ta korralisele kohtumisele 16.10.2009.a, rohkem ei ole A.S ametniku vastuvõtule ilmunud ning katsed temaga mobiiltelefoni kaudu ühendust saada on ebaõnnestunud. A.S asus üldkasulikku tööd sooritama Tartu Hooldekodus, kus tal tekkisid raskused juba esimese ajakava täitmisega, mistõttu ametnik tegi talle kirjaliku hoiatuse. Kokku tegi ta 209-st tunnist vaid 25 tundi üldkasulikku tööd. Ka järgmises kohas Tartu Majaomike Ühingus suutis ta 133 tunnist sooritada 19,5 ÜKT tundi. Seejärel suunas ametnik A.S-i tööle SA-sse Tähtvere Puhkepark, kus ta samuti suutis teha vaid mõned ÜKT tunnid. Kokku on A.S sooritanud 60 tundi üldkasulikku tööd. Kriminaalhooldusametnikul tekkis vestlusest hooldusaluse ema ja vanaemaga kahtlus, et A.S võivad esineda nii söömis- kui unehäired ja depressioon ning ta suunas hooldusaluse Elva Perearstikeskusesse psühholoogi vastuvõtule. A.S enda sõnul abi ei saanud, kuid samas ei ole ta ise näidanud aktiivsust oma käitumise parandamiseks. Kuna A.S ei täida registreerimiskohustust ning ei ole huvitatud üldkasuliku töö tegemisest, taotleb kriminaalhooldusametnik hooldusalusele mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma taotluse juurde. Prokurör toetab kriminaalhooldusametniku taotlust. A.S tunnistas kohtus ükskõikset suhtumist kohtuotsusega määratud kohustuste täitmisesse. Kohtu seisukoht
lg 6 kohaselt, kui isik ei järgi kontrollnõudeid, hoidub kõrvale üldkasulikust tööst võib kohus pöörata täitmisele talle mõistetud vangistuse. Kohus tegi kindlaks, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja A.S tuleb saata kandmata karistuse, s.o 1aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust ärakandmisele. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg algas tema jaoks 23.04.2008.a. ja lõppes 22.04.2010.a. ning tegemata tundide arv on 1080 tundi. Sellest saab haiguse tõttu põhjendatud tegemata osaks arvata tööd 33 päeva ulatuses, mis on väga väike osa võrreldes kogu tegemata osaga. Peale selle on ta rikkunud registreerimiskohustust: käinud suvaliselt enda äranägemisel, mitte ettenähtud aegadel või üldse jätnud ilmumata. Ametniku katsed A.S-iga ühendust saada mobiiltelefoni kaudu on ebaõnnestunud. Rikkumiste kohta on A.S esitanud uldsõnalise tõsiselt mittevõetava põhjenduse, et oli rumalusest hooletu. Seega on A.S süstemaatiliselt ja pikema aja kestel ilma mõjuva põhjuseta rikkunud üldkasuliku töö ajakava ja üldkasuliku töö jätkuv kohaldamine tema suhtes on muutunud 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.