, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise 585 € (viissada kaheksakümmend viis eurot); - advokaadi õigusabikulud summas 80 € (kaheksakümmend eurot); - joobeseisundi tuvastamise kulu summas 38 € (kolmkümmend kaheksa eurot).
lg 3 alusel menetluskulud summas 703 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub kuus tasumisele 70,30 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „Z.H, 1-15-8557, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist
lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (
). SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU Z.H süüdistatakse selles, et tema tahtlikult juhtis 01.08.2015.a kella 04.30 ajal Harjumaal, Tallinnas, Arbu tänava 2 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant, registreerimisnumbriga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,58 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06, lõplik tulemus 2,52 mg/g),). Sellise käitumisega rikkus Z.H liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Z.H pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Prokurör taotleb kohtus KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava Z.H karistamist rahalise karistusega 80 päevamäära, arvestades päevamäära suuruseks 22.30 eurot, s.o summas 1784 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend neli) eurot. KarS § 73 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Z.H ei pane 1- aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena nõuab prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks. 2 1-15-8557 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Z.H nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava Z.H selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav Z.H on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Z.H temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Z.H süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav taotles menetluskulude ajatamist. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Arvestades kohtukulude suurust ei ole süüdistataval võimalik tasuda kohtukulusid 1 kuu jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb menetluskulud summas 703 € tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub kuus tasumisele 70.30 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „Z.H, 1-15-8557, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.