lg 2 p 5, 8, 9; § 121 lg 2 p 2, 3; § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalja Vester Süüdistatav G.K – isikukood XXX, elukoht xxxx (viibib kinnipidamisasutuses), Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, ei tööta, tõkend vahistamine, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Kaitsja Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada G.K
Süüdi tunnistada G.K
Süüdi tunnistada G.K
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja lugeda liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele kui G.K ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. ei tarvita narkootilisi aineid.
lg 1 alusel määrata G.K katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2019 – 26.05.2019.a ning 09.06.2019-16.12.2019.a, s.o 8 kuud ja 7 päeva. G.K suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Vabastada G.K kohtusaalis vahi alt. Välja mõista G.K-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 810 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 962.40 eurot riigituludesse. Kohustada G.K tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 147.70 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „G.K, kriminaalasi 1-19-5867, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200
Samuti süüdistatakse G.K selles, et tema 25.12.2018 päevasel ajal xxxx aadressil xxxx asuvas korteris võttis ühe käega oma elukaaslase M K kõrist kinni ja kägistas teda, millega tekitas viimasele füüsilist valu, hingamisraskuse ja tervisekahjustuse – punetav kael. Samuti tema olles varem toimepannud kehalise väärkohtlemise, taas 17.02.2019 kella 22.00 paiku xxxx aadressil xxxx asuvas korteris lükkas diivanil istunud endise elukaaslase M K pikali ja hakkas kägistama. G.K lõpetas oma tegevuse hetkel, kui M. K lõi talle telefoniga vastu pead. Seejärel G.K pärast suitsu tegemist surus M. K jõuga põrandale ja kägistas uuesti. Ühel hetkel lasi ta kannatanu lahti, mille järel M. K palus tal lahkuda. G.K ei lahkunud ja seepeale hakkas M. K end riietama, et ise lahkuda, kuid G.K takistas teda, tiris juustest, kägistas korduvalt, pani käe kõvasti suu peale. Riidesse paneku ajal G.K takistas M. K korterist lahkuda, kiskudes temalt selga saadud riideid ära, mis rebenesid selle käigus. Peale seda kägistas uuesti M. K ja lasi ühel hetkel lahti, mille järel M. K õnnestus korterist väljuda. G.K tekitas M K füüsilist valu, hingamisraskused ja tervisekahjustusi – kaela pindmised hulgivigastused. Samuti G.K 08.06.2019 kella 05.00 paiku xxxx aadressil xxxx asuvas korteris lõi ühel korral rusikaga T K (K) nina piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ninaluude murd, nina lahtine haav. Seejärel peale T K löömist tekkis G.K endise elukaaslase M K verbaalne konflikt, mille käigus ta lõi M. K lahtise käega vastu nägu. Löömisega põhjustas G.K M K füüsilist valu. Pärast T. K ja M. K löömist lahkus G.K korterist ning trepikojas lõi K I (I) rusikaga näo piirkonda ning seejärel xxxx maja ees lõi G.K veel korduvalt K. I rusikaga näo piirkonda, mille tagajärjel viimane kukkus põlvili maha. G.K tekitas Karl Illissonile füüsilist valu ja tervisekahjustusi – nina verejooks, paistes ja katkine huul. Seega oma tahtliku tegevusega pani G.K toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o
Samuti G.K 17.02.2019 kella 22.00 paiku xxxx aadressil xxxx asuvas korteris korduvalt kehalise väärkohtlemise toime panemise – kägistamiste ajal ähvardas korduvalt M K tappa, öeldes talle: „Ma tapan su ära.“ Võttes arvesse asjaolu, et G.K on varem tarvitanud M K suhtes füüsilist vägivalda ning ka 17.02.2019 G.K korduvalt kägistas kannatanut, mille käigus ütles ka tapmisähvardusi, võttis kannatanu M K ähvardusi reaalsena ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Seega pani G.K toime tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimis, s.o
Süüdistatav G.K , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.12.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör G.K süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 5, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta 6 kuud.
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks vangistust - 1 aasta.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks vangistust - 4 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja lugeda liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.
alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so 26.03.2019 kuni 26.05.2019, s.o 2 (kaks) kuud ning alates 09.06.2019 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks
§-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§-le 75 lg 2 p 2 alusel G.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
§-le 75 lg 2 p 2’ alusel G.K on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama narkootilisi aineid. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid - CD-plaadid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) - jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „ .“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.