lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks ning
Menetlusalust isikut karistati selle eest, et ta 21. mail 2019 kell 22.11 Tallinnas, Paldiski maanteel (xxx vahel) juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 85+/-3 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet aadressil x / Vabaõhumuuseumi tee kella 22:12-22:15 vahemikus, mis oli antud LJV teostaja poolt eessõitvale sõiduki juhile taga sõitvalt politsei värvides alarmsõidukilt sinise/punase vilkuriga. Väärteootsuse kohaselt rikkus D. C. sellise tegevusega
KAEBUSE SISU Menetlusaluse isiku kaitsja esitas 03.07.2019.a kohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 11.06.2019.a otsusele väärteoasjas 2317,19,004538. Menetlusalune isik tunnistab kaebuses enda süüd lubatud sõidukiiruse ületamisel, kuid leiab, et määratud karistus on liig karm. Menetlusalune isik taotleb
lg 2 alusel määratud karistuse asendamist rahatrahviga või alternatiivselt karistada juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Menetlusalune isik palub arvesse võtta ka asjaolu, et tal on suur pere, mida ta peab üleval pidama. Samuti on menetlusaluse isiku tööülesannete iseloom seotud sõiduauto juhtimisega. Seega on juhtimisõigus D. C.ele hädavajalik nii töö tegemiseks kui perekonna ülalpidamiseks. Mis puudutab sõiduki peatamise märguande eiramist, menetlusalune isik süüd ei tunnista. Menetlusalune isik peatas sõiduki kohe, kui nägi vastavat märguannet. Seega ei ole D. C. tahtlikult peatamise märguannet eiranud. Kaitsja taotles väärteootsuse tühistamist
KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et D. C.e kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.06.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2317,19,004538 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.01.2013.a otsus 3-1-1-3-13). Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. 1. Objektiivne koosseis –
lg 2 Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 21–40 kilomeetrit tunnis. Kuivõrd
lg 2 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteoprotokolli kohaselt rikutud õigusnormiks
Antud sätte kohaselt on 2 4-19-3689 suurim lubatud kiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Seega peab kohus analüüsima, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest kiiremini. Väärteoprotokolli nr AB1242355 kohaselt juhtis D. C. 21.05.2019.a kell 22.11 Tallinnas, Paldiski maanteel (xxx) mootorsõidukit Honda x (reg. nr xxx) kiirusega 85+/-3 km/h, teelõigul kus lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h. Menetlusalune isik ületas sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h., Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt (mis asendati videosalvestusega) kasutati kiirusmõõturina LaserCam 4 (nr LE0992). Väärteomaterjalidele lisatud taatlustunnistuse nr TTRS-18/00222 kohaselt vastab mootorsõiduki sõidukiiruse mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur LaserCam 4 Majandus- ja taristuministri 20.09.2016 määruse nr 57 lisa p.8.1 nõuetele ning on läbinud kordustaatluse. 11.09.2019.a toimunud kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas kiiruse ületamist ning kahetses toime pandud tegu. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et D. C. juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas lubatud sõidukiirust ületades. Sealjuures ei vaidlusta menetlusalune isik ka kohtule esitatud kaebuses temale etteheidetava rikkumise toimepanemist. Seega vastab D. C. poolt toimepandud tegu
1.1 Subjektiivne koosseis –
S §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on
lg 3 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli piisavalt suur (32 km/h), et see pidi olema menetlusalusele isikule selgelt tajutav ja ei saanud jääda talle märkamatuks. Samuti on menetlusalune isik 11.09.2019.a toimunud kohtuistungil selgitanud, et ta ületas kiirust sellepärast, et kiiremini koju jõuda. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud teadlikult ja kavatsetult. Kohus leiab, et D. C. on täitnud
2. Objektiivne koosseis –
lg 1 Liiklusseaduse § 234 lg 1 sätestab vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Kuivõrd
lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteoprotokolli kohaselt rikutud õigusnormiks
Antud sätte kohaselt on juht kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. Peatumise märguandeks saab pidada ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt alarmsõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga märku andmine. Väärteoprotokolli nr AB1242355 kohaselt eiras D. C. 21.05.2019.a ajavahemikus 22.12-22.15 tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatumise märguannet aadressil x. Peatumise märguanne oli antud poolt eessõitvale sõiduki juhile taga sõitvalt politsei värvides alarmsõidukilt 3 4-19-3689 sinise/punase vilkuriga. 11.09.2019.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et märkas politsei peatumismärguannet alles siis, kui politseibuss tema kõrvale sõitis ning varem ei märganud midagi. Politseiametnikust tunnistaja S. K. ütluste kohaselt teostas ta 21.05.2019.a liiklusjärelevalvet xxx juures, kui kell 22.11 mööda Paldiski maanteed, x vahel märkas tunnistaja liikumas mootorratast, mille liikumise kiiruseks oli kiirusmõõturi kohaselt 85+/-3 km/h. Tunnistaja järgnes mootorrattale mööda ringristmikku x suunas. Mootorratas liikus mööda x suunas, kui äkitselt sooritas ilma suunamärguannet andmata parempöörde Lõuka tänavale. Ristmikul, kus juht võttis parempöördeks hoo maha, jõudis tunnistaja talle vahetult järgi. Lõuka tänaval ei olnud järgi sõitmise ajal ühtegi teist mootorsõidukit. Peale Lõuka tänavale pööramist kiirendas mootorratas reg. nr xxx intensiivselt ning jätkas sõitu Lõuka tänaval. Enne Vabaõhumuuseumi tee ristmikuni jõudmist üritas patrullpolitseinik K. Pajupuu korduvalt politseibussiga mootorratast peatuma sundida. x ületamise ajal ning xpööramiseni oli sisse lülitatud sireen. Samuti oli Lõuka tänava ristmikust kuni mootorratta peatumiseni sisse lülitatud sireen. Punane vilkur oli sisse lülitatud alates Rannamõisa tee Bauhausi kõrvalt koos sireeniga. Mootorsõiduki juhiks osutus D. C. (ik: xxx) Väärteomaterjalidele on lisatud politseipatrulli pardakaamera videosalvestis kinnitab tunnistaja ütlusi, mille kohaselt politseipatrull järgnes pikalt punase vilkuriga mootorrattale. Lõuka tänavale keerates oli politseipatrull töötava punase vilkuriga jõudnud mootorrattale vahetult järgi. Kui mootorratas oli pöörde lõpetanud alustas ta intensiivselt kiirendamist ning peatus alles siis, kui politseibuss oli talle kõrvale jõudnud. Politseipatrulli peatumismärguannet töötavate vilkurite näol oli selgelt näha ka liiklusmärkide peegeldusest. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendatud, et D. C. eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud peatumismärguannet.. Seega vastab menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegu
2.1 Subjektiivne koosseis –
lg 1
lg 1 sõnastuse kohaselt saab menetlusalust isikut karistada kohustusliku peatamise märguande eiramise eest juhul kui see on toime pandud tahtlikult. Menetlusalusele isikule sõideti pikalt järgi alarmsõidukiga, millel põlesid nii sinised kui ka punased vilkurid, samuti töötas sireen. Lisaks jõudsid patrullpolitseinikud menetlusalusele isikule vahetult järgi Lõuka tänavale pöörates, mille järgselt menetlusalune isik järsult kiirendas. Seega pidi menetlusalusele isikule olema arusaadav, et talle on antud peatamise märguanne ning tal on kohustus seisma jääda. Menetlusalusel isik kandis sõidu ajal küll kiivrit, kuid see ei takista kuulmist täielikult. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud teadlikult ja otsese tahtlusega. Kohus leiab, et D. C. on täitnud
lg 2 ja § 234 lg 1 järgi, st mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamis e kuni 21-40 kilomeetrit tunnis ning tahtlikult peatamise märguande eiramise. 4 4-19-3689 KARISTUS KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-77-11). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-76-12, p 7 ja nr 3-1-1-52-13, p 19). Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus nr 3-1-1-40-04, p 7). Kaebaja poolt juhitud mootorsõiduk ületas suurimat lubatud sõidukiirust 32 kilomeetrit tunnis, jäädes seega
Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et kaebaja ületas kiirust asulasisesel teel, kus liiklustihedus on suurem ning kiiruseületamine pandi toime kavatsetult. Eeltoodut arvesse võttes tuleb kaebaja süüd hinnata keskmiseks. D. C. kahetses 11.09.2019 tegu puhtsüdamlikult ja tunnistas süüd ning see on käsitatav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 ja § 57 lg 2 mõttes. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku teos puuduvad. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (Riigikohtu kriminaalkolleegium otsus 3-1-1-70-16, p 9). Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud 2 liiklusalast väärtegu (kehtivad karistused lubatud suurima sõidukiiruse ületamiste eest), millede eest määratud rahalised karistused ei ole suutnud mõjutada teda seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja karistas D. C.t
Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus, mis antakse isikule teatud tingimuste täitmisel ja selle eriõiguse kasutamisel tuleb järgida üldkehtivaid liiklusreegleid. Kohtu hinnangul ei täidaks rahatrahvi kohaldamine antud juhul eripreventiivset eesmärki, kuivõrd menetlusalusele isikule on varasemalt korduvalt määratud rahatrahvid. Karistus peab tagama, et isik ei saaks samalaadseid rikkumisi toime panna, seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendunud ning menetlusalust isikut tuleb karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega loeb kohus määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega.
lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja karistas D. C.t
Kohtu hinnangul on karistusena kohaldatud rahatrahv väärteoasja asjaolusid arvestades piisav karistus, et menetlusalune isik teeks temale mõistetavast karistusest vajalikud järeldused ning edaspidi väldiks süütegude toimepanemist. Kohus loeb määratud karistuse proportsionaalseks süü suurusega. Menetlusalune isik on palunud kaebuses arvesse võtta ka asjaolu, et tema tööülesannete iseloom on seotud sõiduauto juhtimisega. Kohus peab vajalikuks märkida, et vastavalt kohtupraktikale ei ole 5 4-19-3689 juhtimisõiguse säilimise vajalikkus töötamiseks lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks. Juhul, kui isiku süü suurus ja eripreventiivsed eesmärgid annavad küllaldase aluse juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks, ei oma süüdlase töö iseloom ega elukorralduse iseärasused lisakaristuse kohaldamisel mingit tähtsust. Ainuke erand on sätestatud KarS § 50 lg-s 2, mille kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (3-1-1-26-10). Karistusliigi valimine ei ole mitte menetlusaluse isiku privileeg, vaid karistuse kohaldaja kaalutlusõigus. Kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 89 lg 1, 132 p 1, § 133, § 134, § 135 ja § 155. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.