lg 1 järgi Menetlusalune isik O.J ; isikukood: XXX ; määratlemata kodakondsus; elukoht: xxxx; töökoht: xxxx Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja Liina Sarapuu KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi O.J
Kohustada O.J asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 31.08.2018.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. O.J poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada O.J suhtes sundtoomist arestimajja. Asitõendid, CD-plaadid, mis on lisatud väärteomaterjalide juurde, säilitada peale otsuse jõustumist väärteomaterjalide juures Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtus tuvastatud asjaolud: O.J suhtes on koostatud 22.05.2018.a väärteoprotokoll nr AB 1542855 selle kohta, et tema, viibides 26.03.2018.a kella 14.31 ajal Harju maakonnas, xxxx asuvas kaupluses „IK“, võttis kuus paari sokke maksumusega 7,20 eurot ja pani need endale kotti ning seejärel võttis ühe käekoti maksumusega 16,90 eurot ning väljus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata kokku summas 24,10 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Seega pani menetlusalune isik toime
lg 2 p 4 tunnustega teo, s.o
Samuti on O.J suhtes koostatud 25.06 .2018.a väärteoprotokoll nr AB 1542858 selle kohta, et tema, viibides 21.04.2018.a kella 14.32 ajal xxxx asuvas kaupluses „S1“, võttis tossud ( tähekesega tennised, atlaspaelaga/must) maksumusega 14,98 eurot ning pani need enda kotti ja väljus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata kokku summas 14,98 eurot, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mille väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Seega pani menetlusalune isik toime
lg 2 p 4 tunnustega teo, s.o
O.J 10.07.2018.a kohtuistungile ei ilmunud. Harju Maakohus edastas O.J -ile 10.07.2018.a toimuva kohtuistungi kutse elektronposti teel 26.06.2018.a. 09.07.2018 .a on menetlusalune isik kohtuistungi kutse kätte saanud ning palus oma kirjas võimalusel kohtuistungi edasilükkamist, kuna tema suhtes on algatatud veel üks väärteoasi ning ta soovib, et neid kahte väärteoasja koos menetletaks. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja leidis, et asja arutamise edasilükkamine ei ole põhjendatud, kuna isik on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast ning samuti on kõik O.J-ile koostatud väärteoprotokollid juba kohtusse saadetud. Menetleja jäi väärteoprotokolli des toodu juurde ning leidis, et O.J süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Isik jätkab väärtegude toimepanemist ning mingisugust järeldust ta eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada O.J väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumise eest arestiga 10 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus leiab, et O.J taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ei ole põhjendatud. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskond edastas Harju Maakohtule süüteo arutamiseks O.J kohta koostatud väärteoprotokolli AB 1542855 süüdistuses
lg 1järgi ning väärteoprotokolli AB 1542858
Mõlemad väärteoprotokollid on kohus 09.07.2018.a määrusega ühendanud ühte menetlusse, mistõttu antud asju juba menetletakse ühes menetluses. Seega puuduvad VTMS § 93 mõttes alused väärteoasja arutamise edasilükkamiseks. Kuivõrd menetlusalune isik oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik ning kohus ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks teinud, leiab kohus, et väärteoasja on võimalik läbi vaadata menetlusaluse isiku osavõtuta (VTMS § 90) . Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et O.J süü väärteo toimepanemises 26.03.2018 .a on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: 2 - Kauplus IK avaldusega koos lisadega, mille kohaselt 26.03.2018.a kell 14.28 varastati nende kauplusest, mis asub xxxx, 6 paari sokke (ühe paari maksumus 1,20 eurot) ja üks must käekott (väärtusega 16,90 eurot). Kohtuvälisele menetlejale edastati ka videosalvestis, millest nähtub asjade vargus ning foto, kus peal on asjad varastanud isik. - Kaupluse IK poolt väljastatud videosalvestiste fototabeliga, millest nähtub, et naisterahvas võtab riiulitelt tooteid ja paneb tooted käekotti. Samuti nähtub fototabelist, et naisterahval on käes riiulist võetud kott ning antud kotiga väljub naisterahvas kauplusest. - O.J 22.05.2018.a antud ütlustega, milles ta tunnistab enda süüd, andes ütlusi, et märtsis 2018.a läks ta poodi, et osta kummikuid. Kui müüja läks lattu, et tuua talle proovimiseks teine jalats, siis nägi ta leti taga riiulis käekotti, mis talle meeldis ning ta võttis selle koti riiulist. Samuti võttis ta riiulist sokke ja pani endale kotti. Ta ei oska selgitada, miks ta käekoti ja sokid varastas, kuna tal oli raha. O.J palub arvestada, et tal pole raha trahvi maksmiseks ning võimalusel soovib teha üldkasuliku töö tunde. - O.J suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti, üldkasuliku töö tundidega ning rahatrahvidega. Kohus, tutvunud väärteoprotokolliga, samuti Kaupluse IK avaldusega õigusrikkumise kohta , videosalvestise fototabeliga ning O. J süüd tunnistavate ütlustega, asub seisukohale, et O.J süü
Riigikohus on märkinud, et
lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKK otsus nr 3 -1-1-57-08). Võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem mh toime pannud varguse ja kelmuse on karistatav
lg 2 p 4 järgi.
lg 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt vähemalt teistkordselt, seda aga vaid juhul, kui asi on väheväärtuslik, st selle rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Nimelt sätestab
lg 4, et
lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § -des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
Menetlusalune isik võttis kauplusele IK kuuluvat kaupa, jättes asjade eest tahtlikult tasumata. Tasumata kauba väärtus oli kokku 24,10 eurot, seega ei ületa summa kahtekümmet miinimumpäevamäära ja tegemist oli väheväärtuslike asjadega
Seega on O.J poolt toime pandud süüteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu
Arvestamata varastatu rahalist väärtust, on
lg 2 p 4 ja § 218 lg 1 nii objektiivselt kui ka subjektiivselt koosseisult identsed. Subjektiivsest küljest peab
lg 1 vastama ka konkreetse varavastase süüteo (käesoleval juhul
Seega varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu on
lg 1 järgi karistatav üksnes tingimusel, et teo toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § -le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul annab O.J objektiivne käitumine – läks poodi, võttis kaupluse riiulitelt 6 paari sokke ja käekoti, pani need omale kotti ning lahkus toodetega kauplusest – aluse hinnata 3 O.J õigusvastast tegevust kavatsetusega toimepandud teona
Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et O.J süü väärteo toimepanemises 21.04.2018.a on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: - Kaupluse S1 poolt väljastatud videosalvestise fototabeliga, millest nähtub, et naisterahvas võtab riiulilt jalatsid, paneb jalatsid enda käes olevasse kotti ning väljub kauplusest. - O. J 22.05.2018.a antud ütlustega, milles ta tunnistab enda süüd, andes ütlusi, et aprillis 2018.a käis ta xxxx asuvas kaupluses S1, kus võttis tähekestega tossud, millega läks proovikabiini, kus eemaldas tossude küljes olnud turvaelemendid. Tossud pani ta enda kotti, tossudelt eemaldatud turvaelemendid pani ta kaupluse müügisaalis sallide juurde. Kauplusest väljudes ta tossude eest ei maksnud. Kahetseb tehtut. - O. J suhtes väljastatud karistusregistri teatisega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest aresti, üldkasuliku töö tundidega ning rahatrahvidega. Kohus, tutvunud väärteoprotokolliga, samuti videosalvestise fototabeliga ning O.J süüd tunnistavate ütlustega, asub seisukohale, et O. J süü
Riigikohus on märkinud, et
lg 1 ei näe ette sellist iseseisvat süüteokoosseisu nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, vaid sätestab vastutuse varguse, omastamise jm varavastase süüteo eest, mis on suunatud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu (RKKK otsus nr 3-1-1-57-08). Võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem mh toime pannud varguse ja kelmuse on karistatav
lg 2 p 4 järgi.
lg 1 sätestatud väärteokoosseis hõlmab samuti võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt vähemalt teistkordselt, seda aga vaid juhul, kui asi on väheväärtuslik, st selle rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Nimelt sätestab
lg 4, et
lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku § -des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
Menetlusalune isik võttis kauplusele S1 kuuluvat kaupa, jättes asjade eest tahtlikult tasumata. Tasumata kauba väärtus oli kokku 14,98 eurot, seega ei ületa summa kahtekümmet miinimumpäevamäära ja tegemist oli väheväärtuslike asjadega
Seega on O .J poolt toime pandud süüteo puhul tegemist varavastase väärteoga väheväärtusliku asja vastu
Arvestamata varastatu rahalist väärtust, on
lg 2 p 4 ja § 218 lg 1 nii objektiivselt kui ka subjektiivselt koosseisult identsed. Subjektiivsest küljest peab
lg 1 vastama ka konkreetse varavastase süüteo (käesoleval juhul
Seega varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu on
lg 1 järgi karistatav üksnes tingimusel, et teo toimepanija tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku § -le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul annab O.J objektiivne käitumine – läks poodi, võttis kaupluse riiulitelt tennised, läks jalatsitega proovikabiini, kus eemaldas turvaelemendid ning lahkus tennistega 4 kauplusest – aluse hinnata O.J õigusvastast tegevust kavatsetusega toimepandud teona
Eelnevalt osutatud tõendikogumit hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud O.J poolt
lg 2 p 4 sätestatud nõuete rikkumine nii 26.03.2018.a kui ka 21.04.2018.a episoodides. Kuna kauplusest IK (varastatud asjade väärtus 24,10 eurot) ning kauplusest S1 (varastatud asjade väärtus 14,98 eurot) varastatud asjade väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära, s.o 200 eurot, on O. J poolt tahtlikult toime pandud väärte gude puhul tegemist varavastase väär tegudega väheväärtusliku asja vastu ning O.J tegevus tuleb kvalifitseerida
O.J tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seadusandja on
lg 1 järgi inkrimineeritud süüteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust, mida isik on 25.06.2018.a ülekuulamise protokolli märkides avaldanud. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et O.J on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud nii aresti kui ka rahatrahvidega, samuti üldkasuliku töö tundidega ning käesolevalt on menetlusalune isik pannud toime uue väärteo, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui kergem karistusliik on end ammendanud, kuivõrd see ei taga oodatud tulemust ega sunni O. J loobuma väärtegude toimepanemisest ning näitab ilmekalt, et O.J ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Samuti puudub menetlusalusel isikul töökoht, st legaalne sissetulekuallikas, mille arvelt oleks O.J võimalik tasuda rahatrahvi. Lisaks on ka menetlusalune isik 22.05.2018.a toimunud ülekuulamisel märkinud, et tal pole raha, et rahatrahvi maksta. Kuivõrd O.J rikub süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elunormidesse, on välistatud temale kergemaliigilise karistuse määramine ning arvestades O.J seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega – arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. O.J on 21 kehtivat väärteokaristust. Viimati on O.J karistatud NPALS § 151 lg 1 ja LS § 201 lg 1 alusel 30.01.2017.a Harju Maakohtu poolt üldkasuliku tööga 10 tunni ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse käesolevalt kahe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, tekitatud kahju ei ole suur ning pidades silmas karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida O.J edaspidi süütegusid toime panemast), on põhjendatud O. J-ile mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud aresti kohaldamine pikkusega 10 päeva. Kohus peab antud arestipäevade arvu piisavaks, mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoidumaks süütegude toimepanemisest, samas pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kuivõrd puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel, tuleb isikule määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab, et O.J peab asuma kandma aresti hiljemalt 31. augustil 2018.a. 5 Väärteoasja juures olevad asitõendid, CD -plaadid, väärteomaterjalide juures. säilitada peale otsuse jõustumist Kohus juhindub
, § 57 lg 1 p 3,
Aulike Salo Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.