1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.aprill 2013.a. Rapla Kohtuistungi toimumine 18.märts, 19.märts, 20.märts ja 19.aprill 2013.a Kriminaalasja number

§ 75lg.

1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. R.O on katseajal kohustatud elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma rahaliste kohustuste t äitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piire oma elukohast lahkumiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa, saama kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, elu- või töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kvalifitseerida B.E-le KarS § 199 lg. 2 p.p. 4, 7 ja 8 järgi süüks pandud Märjamaa Vallavalitsuse niiduki vargus ja AM metalltorude vargus ümber kuriteona KarS § 202 lg. 2 p. p. 1 ja 2 järgi. Tunnistada B.E süüdi Märjamaa Vallavalitsuselt varastatud niiduki, AM varastatud metalltorude ja ES varastatud mootorsae turustamises KarS § 202 lg. 2 p. p.1 ja 2 järgi jakaristada teda vangistusega kümme

§ 75lg.

1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. B.E on katseajal kohustatud elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma 3 rahaliste kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piires oma elukohast lahkumiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa, saama kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, elu- või töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Sissetungimises Rapla maakonnas XXXXXXX vallas XXXXXXXX XXXX XXXX taluhoonesse ajavahemikul 10.septembrist kuni 21.septembrini 2011.a. ja taluhoonest esemete varguse katses mõista R.O ja B.E õigeks. Süüdi tunnistada Tarvo Lund KarS § 199 lg 2 p.p. 7 ja 8 järgi mootorsae varguses ES kõrvalhoonest ja karistada teda vangistusega viis

§ 75lg.

1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid. Tarvo Lund on katseajal kohustatud elama kohtule avaldatud elukohas, ilmuma määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, alluma oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, esitama kriminaalhooldajale andmeid oma rahaliste kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Eesti territooriumi piires oma elukohast lahkumiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa, saama kriminaalhooldajalt eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, elu- või töökoha vahetamiseks taotlema kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada süüdistavate suhtes alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Välja mõista B.E-lt ja R.O-lt solidaarselt Märjamaa Vallavalitsuse kasuks 146.90 eurot ja AM kasuks 120 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks. ES tsiviilhagi pikendusjuhtm e ja loodi väärtuse ning ukse lõhkumisega tekitatud kahju heastamiseks summas 185 eurot jätta rahuldamata. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu R.O-le määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova tasuks kohtuistungist osavõtu eest 129.60 eurot. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu B.E-le määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu eest 129.60 eurot. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri kaudu Tarvo Lundi asenduskaitsja vandeadvokaat Vahur Krinali tasuks kohtuistungist osavõtu, istungiks ettevalmistumiseks kulunud aja ja istungile sõiduks kulunud aja eest 271.20 eurot ja 31.32 eurot sõidukulu hüvituseks. Vabastada R.O , B.E-na ja Tarvo Lund ½ ulatuses riigile sundraha ja kaitsja tasu hüvitamisest. Välja mõista R.O-lt riigi tuludesse 240 eurot sundraha ja 535.16 eurot kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osa võtnud kaitsja töötasu hüvituseks. Välja mõista B.E-lt riigi tuludesse eurot 240 sundraha ja 506.40 eurot kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osa võtnud kaitsja töötasu hüvituseks. Välja mõista Tarvo Lundilt riigi tuludesse 240 eurot sundraha ja 108 eurot kohtuistungist osa võtnud 4 asenduskaitsja tasu hüvituseks. Asenduskaitsja tasu istungiks ettevalmistumise ja istungile sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitus kokku 194.52 eurot jätta riigi kanda. Välja mõista Tarvo Lundilt 160 eurot kohtuistungist osa võtnud kaitsja töötasu hüvituseks. Kaitsja tasu istungitele sõiduks kulunud aja eest ja sõidukulu hüvitus kokku 136 eurot jätta riigi kanda Välja mõista Tarvo Lundilt, B.E-lt ja R.O-lt igaühelt riigi tuludesse 0,45 eurot kriminaalasja materjalide paljundamise tasu. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kaheteist kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Summade tasumine on võimalik Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-12-

1. Tähtajaks mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Kriminaalasja materjalide paljundamise kulu tuleb tasuda samas korras ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
2. päevaks pärast teate saabumist ja otsus on samast päevast kohtus menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu R.O süüdistatakse selles, et ta ajavahemikul 01.juulist kuni 19.juulini 2011.a. tungis koos B.E-ga lukustatud uste avamise teel sisse Rapla maakonnas Märjamaal Tehase tänaval asuvasse Märjamaa Vallavalitsuse kõrvalhoonesse, kust varastas hooldusniiduki EFGCH 175 väärtusega 1847 eurot. ajavahemikul
3. septembril 2011.a. kella 16.00-st kuni 09.septembril 2011.a. kella 12.00-ni B.E-ga varastas XXXXX maakonnas XXXXXXXX alevis XXXXX mnt. XX AM krundi vaba juurdepääsu kasutades puukuuri kõrvalt kuus metallist toru väärtusega 1620 eurot. koos ajavahemikul 10.septembril 2011.a. kella 14:00-st kuni ja 21.septembril 2011.a. kella 12:00-ni tungis koos B.E-ga ukseluku lõhkumise teel sisse XXXXX maakonnas XXXXXXXX vallas XXXXXXXX asuvasse XXXXXX taluhoonesse, kust püüdsid varastada kolm looka väärtusega 50 eurot, hobuse käru väärtusega 310 eurot, hobuadra väärtusega 100 eurot, vedruvankri väärtusega 550 eurot, ree väärtusega 200 eurot, puuveokelgu väärtusega 50 eurot ja vana vedruvankri väärtusega 400 eurot. Varguse eesmärgil need esemed fotografeeriti ja B.E pani Maria Saare nime all üles internetiportaali www.kuldnebors.ee kuulutuse samade esemete müümise kohta. Ukseluku lõhkumisega tekitati omanikule kahju 50 eurot. 5 23.septembril 2011.a. tungis koos Tarvo Lundiga XXXXX maakonnas XXXXXXXX vallas XXXXXXXX akna eemaldamise teel sisse ES talumaja kõrvalhoonesse, kust varastasid mootorsae Partner 351 väärtusega 170 eurot, kahemeetrise vesiloodi väärtusega 60 eurot ja viieteist meetrise pikendusjuhtme väärtusega 25 eurot, tekitades varguse ja lõhkumisega kannatanule kahju kokku 355 eurot. R.O teod on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p.p 4, 7 ja 8 ette nähtud kuriteona s.o. võõra vallasasja korduva äravõtmisena, mis on toime pandud isikute grupis ja seotud vara asukohta sissetungimisega. B.E süüdistatakse selles, et ta ajavahemikul 01.juulist kuni 19.juulini 2011.a. tungis koos R.O-ga lukustatud uste avamise teel sisse Rapla maakonnas Märjamaal Tehase tänaval asuvasse Märjamaa Vallavalitsuse kõrvalhoonesse, kust varastas hooldusniiduki EFGCH 175 väärtusega 1847 eurot. ajavahemikul
4. septembril 2011.a. kella 16.00-st kuni 09.septembril 2011.a. kella 12.00-ni koos R.O-ga varastas XXXXX maakonnas XXXXXXXXX alevis XXXXX mnt. XX AM krundilt vaba juurdepääsu kasutades puukuuri kõrvalt kuus metallist toru väärtusega 1620 eurot. ajavahemikul 10.septembril 2011 kella 14.00-st kuni 21.septembril 2011 kella 12.00-ni tungis koos R.O-ga ukseluku lõhkumise teel varguse eesmärgil sisse XXXXX maakonnas XXXXXXX vallas XXXXXXXXX asuvasse XXXX XXXX XXXXX tallu, kust püüdsid varastada kolme looka väärtusega 50 eurot, hobuse käru väärtusega 310 eurot, vana hobuadra väärtusega 100 eurot, vedruvankri väärtusega 550 eurot, ree väärtusega 200 eurot, puuveokelgu väärtusega 50 eurot ja vana vedruvankri väärtusega 400 eurot. Varguse eesmärgilesemed fotografeeriti ja B.E pani kasutaja Maria Saar nime all internetiportaali www.kuldnebors.ee nende esemete müügi kuulutuse. Ukseluku lõhkumisega tekitati omanikule kahju 50 eurot. B.E eod on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p.p 4, 7 ja 8 ette nähtud kuriteona s.o. võõra vallasasja korduva äravõtmisena, mis on toime pandud isikute grupis ja seotud vara asukohta sissetungimisega. B.E süüdistatakse veel selles, et ta olles teadlik, et R.O ja Tarvo Lund varastasid ööl vastu 23.septembrit 2011 XXXXXX maakonnas XXXXXXXXXvallas XXXXXXXXX XXXXX talust mootorsae Partner P351XT, sisestas 29.septembril 2011.a. portaali www.kuldnebors.ee kasutaja Jaanika Tamm nime all sama mootorsae müügi kuulutuse. B.E tegevus on kvalifitseeritud KarS § 202 lg 1 ette nähtud kuriteona s.o. süüteo tulemusena saadud vara turustamise. Tarvo Lundi süüdistatakse selles, et ta ööl vastu 23.septembrit 2011.a. XXXXXmaakonnas XXXXXXXXX vallas XXXXXXXX külas tungis koos R.O-ga akna eest ära tõstmise teel sisse ES XXXXX talu kõrvalhoonesse, kust varastasid mootorsae Partner 351 väärtusega 170 eurot, 2 meetrise vesiloodi väärtusega 60 eurot ja 15 meetrise pikendusjuhtme väärtusega 25 eurot. Tarvo Lundi tegevus on kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p.p. 7 ja 8 ette nähtud kuriteona s.o. võõra vallasasja äravõtmisena eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud isikute grupis ja seotud sissetungimisega. 6 Süüdistatavate ütlused R.O ei tunnista end süüdi. Tema ütlustest nähtub, et 2006.a. maikuust kuni 2010.a. augusti alguseni töötas ta Märjamaa vallas heakorratöölisena ja teadis, et vallal oli hooldusniiduk. Süüdistatav oma töös seda ei kasutanud. 2011.a. juulikuus oli ta koos B.E-ga metsas marjul ja leidsid samasuguse niiduki. Süüdistatav ei tea, kas see oli valla niiduk. See oli Märjamaa lähedal Naistevalla külas endise raudteetammi ääres. Valla niiduki kadumisest ei olnud selleks ajaks räägitud. Niiduk oli prahine ja mullane ja paistis, et oli seal kaua olnud. Sel päeval korjasid nad marju edasi ja läksid koju. Mõni päev hiljem süüdistatav arvas, et võiks niiduki viia vanametalliks, sest see paistis olema õnnetus olukorras. Süüdistatav küsis kasutamiseks LLhaagise. Nad läksid niidukit vaatama ja tegid puhtaks. Selgus, et üle poole lõiketeradest oli puudu. Haagise peale oli niidukit lihtne panna, sest niiduk oli kaldu oksahunniku peal. Ta ajas haagise niiduki juurde, kangutas kaikaga kergema otsa üles ja nii sai niiduki haagise peale. Süüdistatav viis niiduki Haimresse nende pere kunagise lauda juurde. Seal on pumbajaam ja sai niiduki mullast puhtaks pesta. Niiduk jäigi sinna mõneks päevaks. Süüdistatav veendus, et niiduk oli siiski müügiks kõlbulik ja B.E pani kuulutuse internetti üles. Enne vaatasid nad hindu. Ei läinudki kaua aega, kui LP tundis asja vastu huvi. Ise oli süüdistatav sel ajal koos lastega ema juures Haimres niiduki asukohast umbes kilomeetri kaugusel. B.E helistas ja ütles, et Lauri tuli niidukile järgi ja et on tarvis peale tõsta. Süüdistatav kinnitab, et ta pani niiduki kahekesi LP viimase kaubikusse. Raha laekus LV arvele. Ise ei oska R.O internetti kuulutusi üles panna. Sel ajal ei osanud ka elektronkirju saata. Süüdistatav ei tea, miks L.P väidab, et niidukit tuli peale tõstma kaks meest. Niidukil on raskuskese ühes nurgas koos ja kergema otsa saab üles tõsta. Vallal oli roheline niiduk ja seda oli ta näinud. Valla niiduki marki süüdistatav ei tea. Metsast leitud niiduk oli ka rohelist värvi, kuid ei tea, kas valla niidukiga sama marki. Leitud niiduk tundus sarnane valla niidukiga. Ära tõi ta niiduki metsast koos Ingridiga paar päeva pärast leidmist. Ta pidas niidukit vanaks kolaks, mis oli metsa alla tassitud. Võõrast vara müüa ta ei tahtnud. Leitud niiduk oli natuke kraabitud, tehnilist olukorda ei oleks ta taibanud. Süüdistatav ei teadnud, millise nime all Ingrid müügikuulutuse üles pani. Nimest sai teada alles politseis. Politseile näitas ta niiduki leidmise koha ette küll, aga ei saanud päris kindel olla, sest oli talv ja vahepeal oli mets maha võetud. Ka kohapeal avaldas ta, et ei olnud kindel. Piirkond oli sama, eksimus võis olla poole kilomeetri piires. See oli vanast raudteest ca poolteist kilomeetrit Naistevalla poole. Niiduk oli Naistevalla teest 15-20 m paremal pool. R.O ei tunnista torude varastamist A.M krundilt. 2011.a. suvel viinud ta oma ema elukohast Haimrest Pärnusse Refonda kokkuostu paaril korral vanametalli ja selle hulgas olnud ka torusid. Metalli viinud ta LL haagisega. Vanametalli hulgas olid peale torude veel autoistme raam ja muid kõikvõimalikke asju. Ühel korral torusid viies kohtunud ta teel politseiautoga, mida juhtis PL. Ta sõitis Haimre poolt Tallinn-Pärnu maantee suunas. Sel korral olid haagisel pikemad torud. Neist 23 olid jäänud üle käru tagumise otsa. Ingrid oli kõrval, lapsed istusid taga. Pärnus platsilsuhtles Ingrid töötajatega ja näitas, kuhu auto kaalu peale ajada. Auto kaaluti ära ja seejärel tõstis torud maha. Pärast kaaluti auto ja haagis tühjalt ära. Ingrid vormistas sees dokumendid. Süüdistatav teab, et A.M krundil olid rohelised torud, sest ta elas seal lähedal. Neid torusid ei ole ta aga võtnud. Raha metalli eest üle 100 euro kanti Ingridi kontole. Ingridi konto oli küll arestitud, aga väiksemaid summasid sai välja võtta. Kriminaaltoimikust näidatud fotol on torude värv sama, aga need ei süüdistatava poolt kokkuostu viidud torud. Tema poolt viidud torudel olid peal kübarad ja need olid ventilatsioonitorud. Süüdistatav ei tea, miks Refonda töötajad väidavad, et ta ainult torusid tõi. Refonda töötajatega süüdistatav ise ei suhelnud ja töötajatest keegi mahalaadimise juurde ei tulnud. Süüdistatavale ainult näidati mahapaneku koht. Süüdistatav ei tea, kas samas kohas võis olla niisuguseid torusid, millised anti A.Mle. Võimatu oli hunnikus kõike tähele panna. Koormas olid 7 erinevad torud, külviku osad, lattniiduki terad ja rohelisi torusid oli ka. Neist pikemaid oli 2-3 tk. Oli ka lühemaid torusid. Rohelised torud olid läbimõõduga 100-120 mm, seina paksus oli paar millimeetrit. Ühe rohelise toru kaal võis olla 20-30 kg. R.O eitab sissetungimist ja varguse katset XXXX XXXXX hoonest XXXXX maakonnas XXXXXXXX vallas XXXXXXX. Ta kinnitab, et ei ole seal käinud ega tea, kus see talu asub. Fotoaparaati tal ei ole ja pilte teha ei oska. Müügikuulutusi ei ole ta internetti kunagi pannud. Politseis ta ainult oletas isikuid, kes võisid neid kuulutusi panna ja pakkus Tarvo Lundi ja ÜT, kes tal sel perioodil tihti külas käisid. Mingil ajal kadus Tarvoga kontakt ära. Oletus põhines ainult sellel, et Tarvo oli neil ööbinud ja arvutit kasutanud. Süüdistatav ei usu, et Ingrid on nende kuulutuste avaldamisega seotud. Ingridil fotoaparaati ei ole. Neid pilte asjadest nägi süüdistatav esimest korda politseijaoskonnas. Kuulutuste juures olev telefoninumber on võõras ja ei ole nende perest. R.O eitab ka vargust E.S kõrvalhoonest ja kinnitab, et ei ole seal kunagi käinud ega tea, kus see talu asub. Tarvo Lund palus ainult süüdistavalt abi oma sae müümiseks. Süüdistatav pakkus saagi müügiks oma õdedele ja lõpuks ostis selle ära AS. Algul tuli Tarvo lihtsalt rääkima, et tal on vaja raha ja tahab sae ära müüa. See oli Partner saag. Algul tahtis Tarvo 150 eurot, mida peeti kalliks. Siis arvas Tarvo, et võib ka 100 eurot olla. Õde lubas oma äia käest küsida, kas hind sobib. Tarvo esimesest pöördumisest kuni sae müügini möödus kuskil nädal. Õelt saadud 100 eurot andis süüdistatav Tarvole, kes oli parajasti oma pruudi juures Märjamaal. Loodi ja pikendusjuhet Tarvo ei pakkunud. Ingrid pani sae müügi kuulutuse internetti. Sae foto sai Ingrid Tarvolt. Tarvo oli ka parajasti siis nende juures kodus ja tema teadis kõiki sae andmeid. Enne kuulutuse panemist pakkus saagi oma tuttavatele. Pole meeles, kas Tarvo abi eest ka midagi maksis. Süüdistatav võinud saada 25 eurot. Telefoninumbrid 5380 0005 ja 5550 9731 on süüdistatavale võõrad. Tarvo on vahel Ingridile hilisel ajal helistanud. Süüdistatav ei mäleta, et ta oleks 2011.a. septembris kasutanud helistamiseks Tarvo telefoni ja ei tea, millist nime Ingrid kuulutuse panemisel kasutas. .E ei tunnista end süüdi. Ta eitab sissetungimist Märjamaa Vallavalitsuse kuuri ja sealt niiduki vargust. B.E ütlused selle süüdistuse punkti kohta langevad kokku R.O ütlustega. ÜT tegi portaalis Kuldne Börs kasutajakonto Jaanika Tamme nimele. Oma päris nime soovitas Ü.T mitte panna. Müügikuulutusele pani B.E oma selleaegse ajutise Elisa ZEN telefoninumbri, mida ta kohtuistungil enam ei mäletanud. Esimesed numbrid olnud
5. Alates 2011.aasta algusest kasutab B.E muidu numbrit 56 76 97
6. Niiduki hindu uuris ta samuti internetist. 1000 eurot niiduki eest laskis ta kanda tuttava LV arvele, millest 700 eurot maksis Liina talle ära. Ülejäänud rahast tasus süüdistatav L.V kontolt L.V juuresolekul oma arveid. Niiduki müügi kuulutuse juurde numbrit lõpuga 00005 ei ole süüdistatav pannud. ÜT ütles, et ta oli seda kuulutust täiendanud. Süüdistatav ei tea, kelle number on XXX XXXXXX. Sellelt numbrilt on talle helistanud Tarvo Lund. Miks oli see number niiduki müügi kuulutusel, seda süüdistatav ei tea. Elisa ZEN numbri kõneaeg lõppes ja seejärel hakkas B.E suhtlema niiduki ostjaga oma tavalisel numbril. Samalt numbrilt saatis ka sõnumi LV pangakontoga. L andis raha laekumisest süüdistatavale teada. Kuulutuse juurde pandud esialgsele Elisa kõnekaardi numbrile helistas ka ostja. Märjamaal Statoili tanklas kõnetas ostja LP süüdistatavat Jaanikana ilmselt sellepärast, et Kuldse Börsi kasutajakonto oli Jaanika Tamme nime all. Süüdistatav öelnud seal, et ta on Ingrid. Täpselt vestlusi ostjaga süüdistatav enam ei mäleta. Nad sõitsid L kaubikuga niiduki asukohta . Süüdistatav helistas R.O-le ja ütles, et on ostjaga kohal. R.O tuli kohale ja nad tõstsid koos L niiduki bussi. Niiduki tõstsid peale Anno ja L. Kedagi kolmandat ei olnud. Süüdistatav ei tea, miks L.P räägib, et Anno tuli kohale koos ühe mehega. Dokumentide ega niiduki päritolu vastu L.P huvi ei tundnud. Süüdistatav kinnitab, et ta ei ole L.Pile öelnud, et niiduk on tema endise abikaasa oma. 8 I.Nikitna ei tunnista end süüdi ka kannatanu E.S kõrvalhoonest varastatud sae kui varastatud eseme turustamises. 2011.a. oktoobrikuu algul tulnud süüdistatava juurde Tarvo Lund, kes otsis ostjat oma vanale saele. T.Lund küsinud, et kas süüdistatav oskab saagi kellelegi pakkuda. Süüdistatav ise seda saagi ei näinudki, vaid ainult sae pilti. B.E võtab omaks, et ta pani sae müügi kuulutuse internetti üles ja alandas ka hinda s.o. muutis kuulutust. Süüdistatav ei tea, kus see talu asub, kust saag varastati. Ta teadis, et aitas müüa T.Lundi saagi. Konto nimega Jaanika Tamm konto tegi süüdistatav esimesena ja Maria Saare nimega konto hiljem. Sae müügi kuulutustel olevaid telefoninumbreid süüdistatav ei tea. Numbrit lõpuga 0000 5 numbrit on kasutanud Tarvo Lund. Ise ei ole süüdistatav neid numbreid kuulutusele lisanud. Süüdistatav ei teagi, kas R.O sai sae müügist raha ja kes sae ostjale üle andis. Tarvo Lund on süüdistatavale helistanud sageli, ka õhtul hilja ja öösel. 2011.aastal suhtlesid nad päris tihedalt. Süüdistatav ei tea, et Anno oleks talle T.Lundi numbril helistanud. T.Lund on nende juures päris mitu korda ööbinud ja ka internetti kasutanud. Kasutajakonto nimega Jaanika Tamm aitas teha ÜT niidukit müües. Sae müümise ajaks sellele kontole enam ligi ei pääsenud ja süüdistatav tegi uue konto Maria Saare nime all. Oma õiget nime ei tahtnud süüdistatav avaldada. B.E ei tunnista torude vargust Märjamaal A.M krundilt ja tema ütlused langevad selles osas samuti kokku R.O ütlustega. Seda krunti ta küll teab, sest elas varem seal lähedal. Pärnusse Refonda kokkuostu on süüdistatav tõesti ühel korral koos Annoga viinud Anno ema kodu juurest metalli. Anno võttis sel hommikul L nimelise tuttava käest sõiduauto haagise ja nad sõitsid Anno ema juurde Haimresse. Süüdistatav olnud koos lastega ja Anno emaga aias. Anno pani samal ajal metalli haagise peale. Nad viisid metalli Pärnusse kokkuostu ära. Teel sõitis neile vastu politseinik L. See oli kella 12.00 paiku. Süüdistatav ei tea, mis metall täpselt peal oli. Paar toru olid üle käru otsa. Kokkuostus näidati koht, kuhu metall maha panna. Süüdistatav käis kuskil ruumis dokumente vormistamas ja andis oma dokumendid. Raha kanti tema kontole üle. Tunnistajaid S ja R süüdistatav seal ei näinud ja nägi neid kohtus esimest korda. Süüdistatav ise metalli mahalaadimise kohas ei käinud ja ei tea, millised torud peal olid. Anno jõudis need üksinda peale tõsta ja maha võtta. Juttu oli vanadest küttesüsteemi ja kanalisatsiooni torudest. Haagise peal oli veel oli mingit metalli. Süüdistatav ise ei jõuaks neid torusid tõsta. Kohtuistungil kriminaaltoimikus oleva foto järgi ei tea süüdistatav öelda, kas sellel on nende poolt viidud torusid või mitte. B.E ei tunnista sissetungimist XXXXX maakonnas XXXXXXXXX vallas XXXXXXXX XXXXXX tallu ega XXXX XXXXX esemete varguse katset. Kui selle varguse kohta esimest korda politseis küsiti, siis süüdistatav ei teadnud, kus see maja üldse asub. Süüdistatav kinnitab, et ta ei ole seal käinud ega midagi pildistanud. Fotoaparaati ei ole süüdistataval kunagi olnud ja ta ei tea, kuidas said nende esemete fotod ja müügi kuulutused internetti tema kasutajanime all. Seda võinud teha keegi, kes oli neil külas olnud ja arvuti taha pääsenud. B.E kinnitab, et tal ei ole nende asjade kuulutustega mingit seos ja ei tea midagi ka nende kustutamisest. Põhilised külalised süüdistatava elukohas olid 2011.aastal TÜ ja Tarvo Lund. Peale sae müügi kuulutuse ei ole B.E ise rohkem kuulutusi internetti pannud. Süüdistatav ei tea, kuidas on saadud kasutada tema kasutajanime Maria Saar salasõna. Samuti ei tea süüdistatav, kelle telefoninumber on kuulutuste juures. R.O ei oska internetti kuulutusi panna. Ta oskab lugeda ainult elektronkirju ja kasutada Facebooki. Tarvo Lund tunnistab ainult sae vargust kannatanu E.S kõrvalhoonest, juhtme ja loodi võtmist eitab. Kaassüüdistatavad on talle tuttavad. Nad on veetnud koos vaba aega ja suhelnud episooditi. T.Lund võtab omaks, et ta tegi R.O-le ettepaneku E.S garaaži vargile minna, sest oli raha vaja. Sel 9 õhtul läinud T.Lund ise R.O juurde. T.Lund ei olnud varem selles hoovis käinud ja R.O teadis ka, et see on võõras hoov. Nad sõitsid kohale T.Lundi autoga Fiat Bravo õhtul pärast kella 21.00-i. Oli juba pime. Nad nägid läbi akna ruumis sees mootorsaagi, võtsid koos akna eest ära, kuid sisse ei läinud. T.Lund ulatanud võtma sae väljast läbi akna. Akna taga väljas oli mingi aste ja selle peale minnes ulatus sae seest ära võtma. See oli uksest parempoolne aken. Aken jääb maast kõrgele, kuid ta ulatas sisse vaatama. Saag oli akna juures laua peal. Rohkem aknaid hoonelt eest ära ei võtnud ja elumaja välisust ka ei lõhkunud. Sae panid nad auto pakiruumi ja viisid sae kuskile kuuri. Seda kohta T.Lund ei mäleta. Saagi ta rohkem ei näinud ja müügiga tegeles R.O. Hiljem R.O rääkis, et saag müüdi 100 euro eest ära ja T.Lund sai 40-50 eurot. Ta ei oska öelda, kui palju möödus aega vargusest kuni raha saamiseni. Suhted R.O-ga olid siis head. Algul ütles T.Lund politseis, et see oli tema enda saag, mida politsei ka uskus. 15.novembril 2011.a. on ta eeluurimisel öelnud, et nad sõitsid maja juurde R.O autoga. T.Lund ei oska öelda, miks ta on nii öelnud. Tegelikult sõitis ise oma autoga R.O juurde. R.O ütles, kuhu sõita ja saag viia. See oli kuskil Haimre kandis. Pärast viis T.Lund R.O koju tagasi ja läks ka ise koju. Politseis ülekuulamise ajaks ei olnud ta sae eest veel raha saanud. T.Lund ei tea, kelle telefoninumbrid on sae müümise kuulutuste juures XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX. Ta on viibinud on R.O ja B.E kodus õhtusel ajal ja kasutanud seal internetti, kuid müügikuulutusi ei ole üles pannud. 22.novembril 2011.a. andis ta politseis oma kontaktnumbriks XXXXXXXXXX. See number oli olnud tema kasutuses paar kolm kuud enne seda. Sae müügi kuulutustel olevaid numbreid ei ole tal kunagi olnud Sae varguse ajal ei ole ta telefoniga rääkinud. R.O rääkis küll pärast sae vargust T.Lundi telefoniga. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et Tarvo Lundile ja R.O-le süüks pandud vargusest ES kõrvalhoonest saab tõendatuks lugeda ainult mootorsae võtmise. Pikendusjuhtme ja loodi võtmise kohta tõendid puuduvad. Kannatanu ei oska öelda, millal ta enne sissetungimise selgumist viimati kohal käis ja seepärast on teadmata varguse toimumise täpsem ajavahemik. Sündmuskoha vaatlus on tehtud 25.septembril 2011.a. (t.l. 49-57
7. kd.) Sae varguse toimumise aeg 23.september 2011.a. on teada ainult süüdistatav T.Lundi poolt antud ütlustest. Asjaolu, et R.O üldse eitab kõrvalhoonesse tungimist ja sae vargust ei anna kuidagi alust asuda seisukohale, et T.Lund ja R.O on varastanud ka pikendusjuhtme ja loodi. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatav T.Lundi poolt kohtuistungil antud ütlustes ning ütluste ja olustiku seostamisel antud ütlustes, et ta käis saagi varastamas koos R.O-ga. (t.l. 62-63 I kd.) Tõene ei saa aga olla T.Lundi poolt kohtuistungil väidetu, et ta võttis sae hoonest välja läbi akna ega läinudki hoonesse. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu poolt kohtuistungil antud ütlustes, et sae kasutajaks oli tema poeg, kes on kannatanule öelnud, et saag ei olnud kindlasti jäetud akna alla lauale nähtavale kohale, vaid pidi olema sama laua all. Ka T.Lund on ütluste ja olustiku seostamisel avaldanud, et ta käis akna kaudu hoones sees ja võttis sae laua alt. (t.l. 62-63) Vastuolu T.Lundi ütlustes ei anna agaalust lugeda tõendatuks pikendusjuhtme ja vesiloodi võtmist T.Lundi ja R.O poolt sama kõrvalhoone teisest ruumi KrMS § 268 lg. 6 kohaselt võib kohus kindlaks tehtud asjaolude põhjal süüks pandud kuriteo kvalifikatsiooni muuta, kui süüdistatavate olukord ei muutu raskemaks. Kohus, leiab et Märjamaa Vallavalitsuse niiduki ja A.M torude osas tuleb süüdistatavate tegevus kvalifitseerida ümber kuriteo toimepanemise teel saadud vara turustamisena s.o. kuriteona KarS § 202 lg. 2 p.p. 1 ja 2 järgi. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et R.O ja B.E on nende valduses olnud niiduki ja torud süüdistuses märgitud kohtadest varastanud. KarS § 202 lg. 2 p.p. 1 ja 2 ette nähtud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tuleb aga vastuväidetele vaatamata lugeda 10 R.O ja B.E tegevuses tõendatuks. Tunnistajate MV ja EM ütlustest nähtub, et vallal on hooldusniiduk, mida hoiti Märjamaal Tehase tänaval kuuris ja 2011.a. novembrikuus inventuuri ajal niidukit leida ei õnnestunud. Kuuri uksed ja lukud olid kõik terved ja niiduki varguse kahtlust kohe ei tekkinud. E.M kinnitab, et kasutamise perioodil hoiti niidukit Märjamaal Pärnu mnt. 67 asuva kuuri juures ja hooaja lõpus pandi Tehase tänava kuuri. Selles kuuris hoiti ka muid tööriistu ja valla majandusosakonna töölistel oli võimalik saada vajaduse korral tunnistajalt võti ja ise selles kuuris käia. Tunnistaja mäletab hooldusniiduki panemist Tehase tänava kuuri 2011.a. augustis enne oma puhkust. Seda tehti tunnistaja korraldusel. Selleks ajaks sel suvel niidukit enam vaja ei olnud. Niiduk oli vähe töötanud ja erilisi tunnuseid sellel ei olnud. Samal päeval, kui inventuuri käigus selgus niiduki puudumine, tegi E.M politseile avalduse. Kuuri uste lukud olid suvel kõik korras ja tunnistaja käes olid kõigi uste võtmed. Sellesse kuuri ei ole kunagi sisse murtud. Tunnistaja puhkuse ajal olid võtmed töökojas kokku lepitud kohas ja kõik töölised pääsesid vajaduse korral kuuri. Kõik oli rajatud usaldusele. Kõigil töötajatel oli võimalik töövälisel ajal kasutada valla tehnikat. Ka R.O on saanud tunnistajalt kasutamiseks valla haagist. Ka 2011.a. suvel andis tunnistaja ühel õhtul pärast tööd R.O-le kasutami seks valla haagise, mille R.O kokku lepitud ajaks tagasi tõi. Tööl oli R.O viimati kuskil 2011.a. augustis. Pärast seda teatas ta töövõimetuslehest ja enam tööle ei tulnud. Tunnistaja MV - Märjamaa Vallavalitsuse majandusosakonna juhataja kinnitab, et R.O vabastati töölt 2011.a. lõpus, kuid tegelik töötamine lõppes sama aasta augustis. R.O lihtsalt ei tulnud enam tööle ja temaga ei õnnestunud kontakti saada. Kuuri, kus niidukit hoiti, pääseb iga majandusosakonna töötaja, kes küsib tööjuhilt võtme. Sellesse kuuri ossa, kus asus niiduk, pääseb kahest uksest ja vist 2011.a. suvel ühe ukse lukk ei töötanud ning tuli osta uus. Sissemurdmise jälgi aga kuskil ei olnud. Tunnistaja ei tea, kas rikkis luku ilmnemise ajal niiduk kuuris oli või mitte. Inventuuri ajal 2011.a. novembris esmalt varguse kahtlust ei tekkinud. Politsei abiga õnnestus niiduk tagasi saada. Niiduk oli Lõuna Eestis ja tunnistaja käis koos politseinikuga niidukit ära toomas. Inventari numbrit niidukil küljes ei olnud. Tunnista tundis valla niiduki välimuse järgi ära.Niiduki eritunnuseks oli töötamise käigus kõverdunud võll ja sama ütles ka niiduki ostja. Võlli kõverusest oli võimalik aru saada ainult niidukiga töötamisel. Niiduk on traktori järel veetav ja seda ei olnud iga päev vaja. R.O ei olnud selle niidukiga töötanud. Niiduk on raske ja ära toomisel tuli nelja mehega haagise peale tõsta. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja M.V ütlustes, et vaatamata individuaalsete tunnuste puudumisele suutis ta ka välimuse põhjal valla niiduki ära tunda ja et politsei vahendusel saadi kätte just vallalt varastatud niiduk. Tunnistajate ütlused R.O töötamise, valla varaga kokkupuutumise ja 2011.a. augustikuus töölt ärajäämise kohta ei anna aga teha järeldust, et niiduk on valla kuurist ära viidud just R.O ja B.E poolt. Samas ei saa tõeseks lugeda R.O ja B.E ütlusi niiduki metsast leidmise ja 375 kg kaaluva niiduki sõiduauto haagisele paigutamise kohta.Tegemist on vastuoluliste ja eluliselt mitteusutavate väidetega. R.O ja B.E kinnitavad , et metsast leitud niiduk oli määrdunud ja paistis tarbetu esemena. Samas hakkasid süüdistatavad int ernetist eseme kohta informatsiooni otsima ja esmalt kasutuks vanametalliks peetud ese osutus müügikõlbulikuks niidukiks. Süüdistatavate niisugused väited annavad aluse asuda seisukohale, et nad otsisid ostjat teadvalt kuritegelikul teel saadud asjale ja niidukit L.Ple 1000 eurot eest üle andes teadsid, et tegemist on varastatud niidukiga. Seda kinnitab ka fakt, et niiduk asus enne L.Ple üleandmist kõrvalises kohas, mitte aga seal lähedal R.O kodukohas. Usutavad ei ole süüdistatavate väited niiduki tugeva määrdumise ja pesemise vajaduse kohta. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja LP ütlustes, kes kinnitab, et B.E ütles telefonikõneluses esmalt enda nimeks Jaanika ja rääkis, et niiduk kuulub tema endisele abikaasale. 11 Kohtule on esitatud hooldusniiduki müügi kuulutuse väljatrükk internetiportaalist Kuldne Börs (t.l. 102). Kuulutuse kohaselt on tegemist vähe kasutatud niidukiga. Kuulutusel on telefoninumber XXXXXXXX, selle järel nimi Jaanika ja elektronposti aadress algusega jaanika.tamm. B.E võtab omaks, et ta märkis kuulutusele oma selleaegse ajutise telefoninumbri, mida ei osanud kohtuistungil enam öelda. Kasutajakonto teinud ÜT. Kohus leiab, et asja lahendamisel ei ole oluline, kes tegi müügikuulutuse ülespanekuks ja muutmiseks kasutajakonto, kas kuulutuse pani üles B.E isiklikult või mõni teine isik ja kes lisas kuulutusele telefoninumbri XXXXXXXX , mida B.E nimetab enda jaoks tundmatuks. Kui kuulutuse pani üles ja kasutajakonto koostas ka ÜT, siis ei saanud ta seda teha süüdistatavate teadmata, sest müügiks pakuti just väidetavalt süüdistatavate poolt leitud niidukit. Kuulutusele on lisatud telefoninumber, mille B.E tunnistab enda ajutiseks numbriks. Seega pidi B.E kuulutuse ülespanekust osa võtma. Kuulutusel on niidukit nimetatud vähekasutatuks, mis läheb vastuollu süüdistatavate väidetega leitud niiduki seisukorra kohta. Oluline on märkida, et tunnistajate E.M ja M.V ütluste kohaselt oli niiduk tõesti vähe kasutatud. Asja lahendamisel on veel oluline, et niiduki ostnud L.Pga suhtles B.E, kes saatis oma telefoniga L.Ple sõnumi (t.l. 110) L.V pangakonto numbriga, et B.E koos R.O-ga andsid niiduki L.Ple 1000 euro eest üle ja et raha sai L.V pangakonto kaudu enda kasutusse B.E. Maksekorraldus L.P poolt raha ülekandmise kohta on tehtud 19.juulil 2011.a. kell 16.
8. (t.l. 109) Internetiportaali Kuldne Börs pidaja poolt antud informatsiooni kohaselt on Jaanika Tamme nime l loodud kasutajakonto 19.juulil 2011.a. kell 03.
9. Kuulutus niiduki müügiks on sisestatud 19.juulil 2011.a. kell 04.
10. (t.l. 106-107 I kd.) Kohus leiab, et asja lahendamisel eiole oluline tunnistaja E.M kinnitus, et niiduk pandi tema korraldusel kuuri ära just augustikuus, sest tunnistaja M.V kinnitusel toodi politsei vahendusel Valga maakonnast ära just vallale kuuluv niiduk. Tunnistaja LV ütlustest nähtub, et ta andis B.E-le viimase soovil oma pangakonto numbri ja kontole laekus B.E jaoks 1000 eurot, millest osa andis tunnistaja sularahas B.E-le ja osa summa arvel tegi I.Nikitna kontolt endale vajalikud ülekanded. 2012.a. jaanuaris selgus, et raha kanti üle niiduki eest ja lp hakkas raha tunnistajalt tagasi nõudma. Tunnistaja lp ütlustest nähtub, et niiduki müügi kuulutust nägi ta internetilehel Soov ja ku ulutusel oleval telefonil helistades sai kontakti B.E-ga, kes tutvustas end Jaanikana. Niidukit pakuti müügiks 1000 eurot eest. Nad leppisid kokku kohtumise Märjamaal Statoili tanklas. Sealt sõitsid nad B.E juhatusel umbes 10 km edasi mingi küüni või kuuri taha. Niidukile olid eterniitplaadid peale pandud ja eemalt seda näha ei olnud. Paistis, et niiduk oli seal seisnud päris kaua, sest rohi oli all närbunud. Kedagi siis vist niiduki juures ootamas ei olnud. B.E helistas ja siis tulid kohale kaks meest, kelledega koos panid niiduki bussi. Üks meestest oli R.O. Dokumente niidukiga kaasa ei antud. Naine väitis, et niiduk on tema ekskaasa oma. Kui politsei ühendust võttis, siis sai tunnistaja teada, et naise tegeliku nime B.E. Nimi Jaanika Tamm võis olla kuulutuse peal. Raha kandis tunnistaja B.E poolt antud pangakontole, mille B.E saatis telefonisõnumiga. B.E ütles, et tema enda konto on arestitud ja andis sõbranna LV konto numbri. Niiduki üleandmise ajaks oli raha juba üle kantud. Fotode järgi tundis tunnistaja politseis B.E ära. (t.l. 111-1139 Ostes ei tekkinud kahtlust, et niiduk võib olla varastatud. Tunnistaja andis niiduki politseile välja. L.P poolt välja antud niiduk on tunnistatud asitõendiks ja vaadeldud. Vaatlusprotokolli kohaselt on niiduki kaal 375 kg ja seerianumber korpusel puudub. Fotodelt nähtub veel, et niiduki korpusel ei ole värvikahjustusi ega muid mehhaanilisi vigastusi. Seepärast on võimalik pidada eset vähekasutatuks. Eeltoodu alusel ei ole asja lahendamisel olulised protokollid R.O ja B.E ütluste ja 12 olustiku seostamise kohta ja tekkinud vastuolu niiduki leidmise koha osas. (t.l. 153-168 I kd.) Millegagi ei ole tõendatud torude vargus A.M kinnistult B.E ja R.O poolt. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu A.M ütlustes, et tema kinnistult kuuri juurest torud varastati ja et ta tundis Pärnus kokkuostuplatsil muu metalli hulgas oma torud ära ning sai need ära tuua. Tunnistajana üle kuulatud Vakaru Refonda OÜ töötaja RR ütlustest nähtub, et ta mäletab rohelist värvi terastorude toomist. Seejärel käis kohal politsei ja sai vastuvõtu aktist koopia. Pärast seda käis kohal omanik ja tundis oma torud ära. Akti järgi tagastati omanikule metalli 540 kg. Peale torude muud tagasi ei antud. Vastuvõtu aktil on märge 5A, mis tähendab pikkust rohkem kui 1.50 ja paksust üle 4 mm. Need olid terastorud. Vakaru Refonda OÜ töötaja OS mäletab, kui üks poiss ja tüdruk tõid sõiduauto haagisel kokkuostu rohelist värvi torud, millised tunnistaja kohtuistungil foto järgi ka ära tundis. Torude toojana tundis tunnistaja ära B.E. Peale torude haagisel midagi ei olnud ja niisuguseid torusid on toodud kokkuostu ainult sel korral. Tunnistaja mäletab, et kohale tuli omanik, kes oma torud ära tundis ja tagasi sai. Enne üleandmist kaaluti torud üle. 07.septembril 2011.a. koostatud üleandmise vastuvõtu akti kohaselt on B.E andnud Vakaru Refonda OÜ-le üle 543 kg metalli ja A.M on 27.septembril 2011.a. tagasi saanud metalli 540 kg. Seepärast ei saa tõendatuks lugeda R.O väiteid, et peale torude viis ta sel korral oma kodukohast kokkuostu palju muud erinevat vanametalli. R.O ei oska ka selgelt ja konkreetselt põhjendada, mis põhjusel niisugused torud tema vanematekodus leidusid ja milleks võidi neid kunagi kasutada. R.O ema IS poolt tunnistajana kohtueelsel uurimisel antud ütlustest (t.l. 8485 II kd.) nähtub, et tema elukohas maja taga oli mitmesugust vanametalli ja selle hulgas ka kanalisatsioonitorud, millised olid umbes 20 aastat tagasi värvitud roheliseks. Torudel olid ühes otsas kraed ja mõlemad otsad olid lahtised, nagu ikka kanalisatsioonitorudel. 2011.a. septembrikuu algus viis poeg Anno kahel korral vanametalli kokkuostu. Mida Anno täpselt koormasse pani, seda tunnistaja ei tea. Kohus leiab, et Vakaru Refonda OÜ platsil kannatanu poolt ära tuntud torud ei saanud pärineda I.S kodu juurest, sest kannatanu kirjelduse kohaselt on nendel torudel ühes otsas flants s.o. toru üks ots on kinnine. Niisugune toru oli A.M kinnistule 09.septembril 2011.a. alles jäänud ja 14.septembril 2011.a. on kokkuostuplatsil vaatluse käigus leitud veel kuus samasugust toru. (t.l. 76-79 ja 86) Eeltoodu alusel saab teha järelduse, et R.O ja B.E ei viinud
11. septembril 2011.a. Vakaru Refonda OÜ-sse R.O vanematekodust saadud metalltorusid, vaid nende valduses olid A.M kinnistult varastatud torud. Tunnistajate R.R ja O.S ütlused, B.E-lt metalli vastuvõtmise kohta koostatud akt ja A.M metalli tagastamise akt annavad aluse asuda seisukohale, et peale torude muud metalli 07.septembril 2011.a. süüdistavatel koormas ei olnud. Tõendid kogumis kinnitavad, e R.O ja B.E pidid teadma, et torud on saadud varguse teel. Tunnistajate PL, ML ja LL ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa, sest asjas ei ole vaidlust, et R.O L.Llt saadud haagist kasutas ja sellega metalli P.L poolt nimetatud päeval Pärnusse viis. B.E-le on esitatud süüdistus ka E.S kõrvalhoonest varastatud mootorsae turustamises. Kohus leiab, et ka selle kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tuleb lugeda süüdistatava tegevuses tõendatuks olenemata vastuväidetest. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatav Tarvo Lundi poolt antud ütlustes, et sae varastas ta koos R.O-ga, kelle kätte saag jäi ja kes pidi tegelema sae müügiga. T.Lund kinnitab, et sai Annolt hiljem sae eest 40-50 eurot. R.O kinnitab, et müüs 13 T.Lundi palvel viimase vana saagi. B.E kinnitab, et T.Lund pakkus talle müügiks oma saagi. Kohus leiab, et B.E ja R.O väited sae päritolu kohta ei ole tõesed ega eluliselt usutavad, sest kui T.Lund oleks tõesti soovinud müüa oma saagi, siis oleks ta saanud seda teha ka iseseisvalt. Antud juhul puudub igasugune mõistlik selgitus, miks T.Lund vajas oma sae müümiseks abi, miks pidi ta pöörduma sae müümiseks üheaegselt nii R.O kui ka B.E poole ja miks oli ta valmis sae müügist saadavast rahast osa ära andma. Õige ei ole B.E väide, et sae müügi kuulutuse avaldamiseks koostas ta kasutajanime Maria Saar, sest kuulutuste portaali pidaja poolt saadetud andmetel on kasutajanimeks Jaanika Tamm. (t.l. 75
12. kd.) Kohtule on esitatud väljatrükid müügiportaalist Kuldne Börs 27.septembril ja 28.septembril 2011.a. ilmunud kahest kuulutusest mootorsae Partner müügi kohta. Esimesele kuulutusele on märgitud telefoninumber XXXXXXXX ja teisele XXXXXXXX. Mõlemad kuulutused on avaldatud ühe ja sama koodiga
13. (t.l. 72-73) 01.detsembri 2011.a. jälitusprotokollist (t.l. 69 I kd.) nähtub, et esialgsel kujul on kuulutus avaldatud juba 26.septembril 2011.a. B.E unnistab küll sae müügiks kuulutuse panemist, kuid kinnitab, et ei tea midagi kuulutustele lisatud kahe telefoninumbri kohta. Samas on numbrile XXXXXXXX ajavahemikul 15.septembrist kuni 05.oktoobrini 2011.a. võetud B.E elefonilt XXXXXXXX kaksteist korda kõne ja numbrile XXXXXXXX kuus korda. Kohus leiab, et kui ka müügikuulutus on avaldatud teise isiku poolt B.E kasutajanime ja muid andmeid kasutades, siis B.E telefonilt mõlemale kuulutuses näidatud telefoninumbrile võetud kõned kinnitavad, et need numbrid olid B.E-le teada ja B.E pidi olema kuulutuse avaldamisega seotud. B.E väited, et ta müügikuulutusele lisatud telefoninumbritest midagi ei tea, tuleb lugeda ümberlükatuiks. Eeltoodu annab alust järelduseks, et B.E pidi teadma müügiks pakutava sae saamisest varguse teel. Kui B.E tõesti soovis müüa T.Lundi vana saagi, siis jääb arusaamatuks, miks ei võinud kuulutuse juures olla tema õige telefoninumber. R.O õe AS poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest (t.l. 41-42) nähtub, et 2011.a. oktoobrikuu algul pakkus R.O müügiks ühte mootorsaagi. Tunnistaja oli saest huvitatud ja hiljem tõi R.O sae kohale, mille eest tunnistaja äi tasus 100 eurot. Sae andi s tunnistaja hiljem politseile vabatahtlikult üle. B.E-le süüks pandud kuriteo subjektiivsete tunnuste osas tunnistaja ütlused midagi ei lisa. Saag on tunnistatud asitõendiks ja kannatanule tagastatud. (t.l. 58-61
14. kd.) Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et R.O ja B.E on tunginud XXXX XXXXX hoonesse ja seal varguse eesmärgil esemeid pildistanud. süüteokatse all mõelda süüteo toimepanemisele suunatud tegu, mis algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele vahetult alustab süüteo toimepanemist. Varguse katse peab seega kujutama endast võõra vara enda valdusse saamisele suunatud tegu. B.E-le ja R.O-le ühtegi niisugust tegu aga süüks pandud ei ole. Süüdistuse kohaselt seisnes B.E ja R.O katse hoonest kannatanu esemeid varastada hoonesse tungimises, seal olevate esemete pildistamises ja müügikuulutuste ülespanekus Maria Saare nimelise kasutaja nime all. Kohus leiab, et kui müügikuulutustes pakutakse müügiks kannatanu esemeid, siis saab toimunu lugeda varguse ettevalmistamiseks. Süüdistus on esitatud sisuliselt hoonesse sissetungimises ja varguse ettevalmistamises. Süüteo ettevalmistamist aga seadus kuriteost osavõtuks ei loe ja tõendid KarS § 266 ette nähtud kuriteo tunnuste kohta B.E ja R.O käitumises puuduvad. XXXX XXXX hoones 21.septembril 2011.a. läbi viidud vaatluse (t.l. 124-135 I kd.) põhjal saab lugeda hoonesse sissetungimise toimunuks. Kuna prokurör ei ole kannatanu ülekuulamist taotlenud, siis ei ole millegi alusel võimalik lugeda tõendatuks, et müügikuulutuste juurde on lisatud fotod just kannatanu hoones asuvatest esemetest. Ainult kuulutuste juures olevate fotode ja sündmuskohal tehtud fotode võrdlemise põhjal ei ole kohtul võimalik järeldada, et tegemist on ühtede ja samade esemetega. 14 Jälitusprotokolli (t.l. 42-44 I kd.) kohaselt on 20.septembril 2011.a. pandud internetiportaali Kuldne Börs kuus kuulutust ratsatarvete müügiks. Kuulutused on kustutatud 23.septembril 2011.a. kella 01.
15. ja 01.43 vahel. Kuulutuste kasutajana oli registreeritud Maria Saar ja kasutaja telefoniks on märgitud XXXXXXXX. Sama number on lisatud ka eespool kirjeldatud saemüügi kuulutuse juurde. Seda numbrit on 15.septembrist kuni 05.oktoobrini 2011.a. kasutatud kahes mobiiltelefonis (IMEI koodidega 35337300647353 ja 35937003792535). B.E numbrilt XXXXXXXX on sellel ajavahemikul võetud kuulutuses märgitud numbrile 12 kõnet ja see number oli aktiivne alates 19.septembrist 2011.a. Telefonis IMEI koodiga 35937003792535 on 18.septembrist kuni 05.oktoobrini 2011.a. kasutatud B.E numbrit. B.E eitab J.RX hoones asuvate esemete müügikuulutuste ülespanekut, kuid samas tunnistab kasutajakonto loomist kasutajanimega Maria Saar. B.E võtab omaks, et portaali kasutamise konto kasutajanimega Maria Saar tegi ta mootorsae müügi kuulutuse ülespanekuks ja et ÜT soovitas oma tegelikku nime mitte avaldada. Kohus leiab, et suhtlemine müügikuulutustel (t.l. 136142) märgitud telefoninumbritel, B.E numbri kasutamine jälitusprotokollis nimetatud IMEI koodiga telefonis ja teise isiku nimega kasutajakonto loomine ei anna alust järeldusteks, et B.E on ka ise need müügikuulutused koos fotodega avaldanud ja et R.O ja B.E on kannatanu hoonesse sisse tunginud. Jälitusprotokolli (t.l. 44 I kd.) kohaselt on mobiiltelefonis IMEI koodiga 35337300647353 ajavahemikul 18.septembrist kuni 05.oktoobrini 2011.a. olnud kasutusel kõnekaart numbriga XXXXXXXX, millist kasutab politsei andmebaaside järgi R.O. Kohtuistungil on avaldatud R.O poolt eeluurimisel ütlused, milledes on R.O tunnistanud omaks telefoninumbri XXXXXXXXX. Numbri XXXXXXXX kasutamist ei ole R.O kinnitanud. Kohus leiab, et jälitusprotokolli viide politsei andmebaasidele ei ole tõend, mis kinnitaks R.O seotust protokollis märgitud kõnekaardiga ja sellest tulenevalt ka müügikuulut ustel märgitud telefoniga XXXXXXXX. Asja lahendamisel ei ole ka oluline jälitusprotokollis märgitu, mille kohaselt on Tarvo Lundi telefonile XXXXXXXX võetud 23.septembril 2011.a. kella 01.18 ja 01.47 vahel mitu kõnet B.E numbrilt. Uuritud tõenditele ei lisa midagi kuulutuste portaali Kuldne Börs pidaja poolt paberkandjal ja CD plaadil esitatud andmed jälitusprotokollis nimetatud müügikuulutuste kohta s.o. aktiveerimise ja ja kustutamise ajad, kasutajanimi, IP aadressid aadresside ja muu, sest nende andmete põhjal ei ole võimalik järeldada, kes on kuulutused avaldanud või neid kustutanud. (t.l. 144-152
16. kd.)) Midagi ei lisa uuritud tõenditele tunnistaja ÜT ütlused. Tunnistaja on I.S ja R.O tuttav ja käis 2011.a. tihti nende elukohas, kus kasutas ka internetti. Tunnistaja kinnitab, et ta ei tea midagi süüdistuses märgitud esemete müügikuulutuste avaldamisest ega selleks kasutajakontode tegemisest. Süüdistatavate tegevuses puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kõik süüks arvatud teod tuleb lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 2 mõttes kavatsetult. Süüdistatavate tegevuses ei ole ka karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. T.Lund ja R.O on toime pannud varguse, mis oli seotud vara asukohta sissetungimisega. Neil põhjustel ei pea kohus võimalikuks selle kuriteo eest rahalise karistuse kohaldamist, vaid karistuseks tuleb mõista lühiajaline vangistus. T.Lund ei ole varem ühegi süüteo eest karistatud ja süüks pandud tegu ei saa ka lugeda nii ohtlikuks, et puuduks võimalus T.Lund vangistuse kandmisest tingimisi vabastada vastavalt KarS § 74 lg.
17. B.E ja R.O on korduvalt turustanud varastatud esemeid ja ka nende kuritegude eest peab 15 kohus vajalikuks mõista kummalegi süüdistatavale vangistuse. Viimase määr võib alla aga vähem kui pool sanktsioonis ettenähtust. Süüks arvatud kuriteod ei ole aga sedavõrd ohtlikud, et B.E ja R.O peaksid vangistuse ära kandma ega saama võimalust tõestada, et nad suudavad elada ka õiguskuulekalt. B.E ja R.O elavad ühise perekonnana ja neil on kaks last. R.O on varem karistatud küll isikuvastase kuriteo eest ja kohtueelse uurimise ajal ühel korral ka varavastase väärteo eest. Kohus leiab, et ka need karistused ei peaks antud juhul tooma kaasa R.O-le mõistetava vangistuse reaalset ärakandmist. B.E ei ole varem ühegi kuriteo ega väärteo eest karistatud. Neil põhjustel peab kohus võimalikuks R.O ja B.E mõistetava vangistuse kandmisest KarS § 74 lg. 1 alusel vabastada. Märjamaa Vallavalitsus on esitanud süüdistatavate vastu hagi 146.90 eurot väljamõistmiseks. Niisuguse kulu kandis vald niiduki tagasitoomiseks Valga maakonnast isiku käest, kellele süüdistatavad niiduki üle andsid. AM taotleb süüdistatavatelt 120 euro väljamõistmist Pärnust torude tagasitoomise kulu hüvituseks. ES palub süüdistatavatelt välja mõista 85 eurot kõrvalhoonest varastatud pikendusjuhtme ja vesiloodi eest ning 100 eurot elamus ühe ukse lõhkumisega tekitatud kahju hüvituseks. Kohus leiab, et E.S hagi rahuldada ei ole võimalik, sest vesiloodi ja pikendusjuhtme varguse T.Lundi ja R.O poolt ei ole tõendatud. Elamusse tungimises ja seal uste lõhkumises ei ole aga kummalegi esitatud ka süüdistust. Märjamaa Vallavalitsuse ja Are Merilo tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) 127 lg. 1 kohaselt peab kahju hüvitamine tagama kannatanu jaoks kahju tekkimisele eelse olukorra. Seepärast saab kuriteoga vahetult põhjustatud kahjuks lugeda ka kannatanu poolt vara tagasitoomiseks tehtud kulud. VÕS § 1043 kohaselt peab kahju tekitanud isik kannatanule kahju hüvitama, kui kahju on tekitatud süüliselt ja õigusvastaselt. Põhjuslik seos süüdistatavate tegevuse ja kannatanutele kahju tekkimise vahel ning süüdistavate käitumises õigusvastasus on antud tõendatud. Indrek Saar Kohtunik