Obsah (8)

§ 83§ 16§ 32§ 33§ 29§ 30§ 56§ 279

4-19-609 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2019, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-19-609 (930019000102) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtu

§ 83

lg 2 ning VTMS § 2 alusel konfiskeerida O.H-lt äravõetud VF päritolu ja aktsiisimärkidega 800 sigaretti „Complinent Super Slims 5“, mis asuvad hoiul MTA Ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Kohtuotsus märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saata teadmiseks Maksu- ja Tolliametile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so

1. veebruarist
2. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates
3. märtsist
4. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Menetluse käik
5. Väärteoprotokollis väärteoasjas nr 930019000102 (tl 39-44) oleva väärteokirjelduse kohaselt 15.01.2019 kell 13:17 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki mööda Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba reisija O.H , millega isik andis mõista, et tal on kaasas kaup, mis ei kuulu deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see reisijale kahekümne kuues piiriületus kalendrikuu jooksul. TS §-de 64 ja 65 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus. Isiku läbivaatus, mille käigus avastati isiku jope all keha peale teibituna 800 tk sigaretti „Compliment Super Slims 5“, mis ei olnud O.H poolt mingilgi viisil deklareeritud. Avastatud sigarettide „Compliment Super Slims 5“ pakenditel asusid Venemaa maksumärgid. Deklareerimata 800 sigaretti „Comliment Super Slims 5“ peeti asitõenditena kinni ja hoiustati Ida TP-i laos.
6. Maksu- ja Tolliamet edastas 04.02.2019 määrusega käesoleva väärteoasja maakohtule aresti kohaldamise otsustamiseks.
7. Kohtuistung käesolevas väärteoasjas toimus 18.02.
8. Kohtukutse menetlusalusele isikule anti kätte isiklukult allkirja vastu. Kohtuistungile O.H ei ilmunud ning ei teatanud kohtule midagi enda mitteilmumise põhjuse kohta. Tulenevalt väärtoemenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 90 lg-st 1 kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Kohus leidis, et antud olukorras on põhjendatud asja arutada ilma menetlusaluse isikuta, kuna menetlusalune isik oli teadlik asja arutamise ajast ja kohast, kutse oli talle kätte antud ning asja arutamise edasilükkamise taotlust kohtule ei esitatud.
9. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised dokumentaalsed tõendid: läbivaatuse akti (tl 8-9), O.H passist koopia (tl 10), väljavõte andmetest isiku piiriületuste kohta (tl 11-30), MTA andmebaasist väljatrükk määratud rahatrahvide ja nende tasumise kohta (tl 38), väärteoprotokoll ja menetlusalune isiku ütlused (tl 39-44) ja 18.02.2019 seisuga karistusregistri andmed isiku varasema karistatuse kohta (tl 56-59). 2 II Kohtu põhjendused
10. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

1. Kohus, uurinud vahetult asjas kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et O.H pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav TS § 69 lg 1 järgi ning teda tuleb selle eest karistada. Objektiivne süüteokoosseis
2. TS § 69 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb deklareerimisele kuuluva kauba toimetamises liiduvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudes või kauba deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides. Eesti keele selgitava sõnaraamatu (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=k%C3%B5rvalehoidumine&F=M) kohaselt tähendab kõrvalehoidumine millegi (kohustusliku) vältimist, tegemata jätmist.
3. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 57 lg 1 kohaselt on vähemalt 18 aasta vanusel reisijal lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel mitteärilisel eesmärgil tuua koos temaga liikuvas pagasis aktsiisisvalavalt kuni 40 sigaretti, lennureisijal kuni 200 sigaretti; 100 sigarillot; 50 sigarit või 50 grammi suitsetamistubakat, lennureisijal kuni 250 grammi suitsetamistubakat; 20 milliliitrit tubakavedelikku; 120 grammi tubaka tahket aseainet või 20 grammi muud alternatiivset tubakatoodet.
4. ATKEAS § 24 lg 201 kohaselt tekib füüsilisel isikul maksukohustus tema poolt liiduvälisest riigist imporditud või talle liiduvälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud aktsiisikaubalt selle importimise päeval. Käesoleva seaduse §-s 47, 48, 57, 58 või 69 sätestatud väärtuselise või koguselise piirnormi ületamisel tekib maksukohustus vaid nimetatud piirnorme ületavalt aktsiisikaubalt. Kui müügipakendis olev kogus ületab väärtuselist või koguselist piirnormi osaliselt, maksustatakse aktsiisiga kogu müügipakendis sisalduv aktsiisikaup.
5. ATKEAS § 25 lg 4 alusel võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Isik, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 nimetatud territooriumidelt, deklareerib ja maksab aktsiisi võlgnikuga samadel põhimõtetel.
6. Eeltoodud õigusnormidest tuleneb, et vähemalt 18-aastasel füüsilisel isikul on õigus tuua väljastpoolt Euroopa Liidu territooriumi Eestisse aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel liiduvälisest riigist Eestisse saabumisel temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt kuni 40 sigaretti kui pole tegemist lennureisijaga, kes võib tuua kuni 200 sigaretti. Kalendrikuus suurema koguse sigarettide üle piiri toimetamisel tekib is ikul kohustus deklareerida piiri ületamisel nimetatud kogust ületav kaup ning tasuda aktsiisimaks.
7. Liidu tolliseadustik, mis kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/2013
8. oktoobrist 2013 artikkel 158 lg 1, sätestab, et kõikide kaupade kohta, mida soovitakse tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni protseduurile suunatav kaup, esitatakse kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon. Käesoleval juhul on O.H jätnud nõutava tollideklaratsiooni esitamata. Euroopa komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446
9. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 artikli 142 punkti c kohaselt ei saa suuliselt deklareerida kaupa, mille suhtes kehtivad piirangud ning käesolevaval juhul ei ole ka tõendeid selle kohta, et O.H oleks suuliselt deklareerinud kaasas olnud sigaretid.
10. Läbivaatuse akt nr 19LA0095821-1 (tl 8-9) tõendab, et O.H kasutas 15.01.2019 Eesti 3 Vabariiki sisenemisel jalakäijate terminali nn rohelist koridori jättes tal kaasas olnud kauba deklareerimata. Seda, et menetlusalune isik ületas 15.01.2019 riigipiiri tõendavad ka andmed isiku piiriületuste kohta dokumendi numbri järgi (tl 11-30), kust nähtub, et 15.01.2019 saabus O.H Eesti Vabariiki kell 13:
11. Nimetatud tõendiga haakub menetlusaluse isiku passi väljavõte, kust nähtub, et dokumendi nr on xxx (tl 10), mis on kajastatud ka tõendis isiku piiriületuste kohta dokumendi numbri järgi.
12. Eeltoodud läbivaatuse aktiga (tl 8-9) on tõendatud ka see, et O.H läbivaatusel tuvastati 800 sigaretti Compliment Super Slims 5, mis olid peidetud jope alla (sigaretid olid teibitud keha peale) ning ei olnud O.H poolt piiriületusel mingilgi viisil deklareeritud. Seda, et O.H kaasas olnud sigaretid jäid deklareerimata tõendavad ka menetlusaluse isiku enda ütlused. Nimelt on O.H tunnistanud enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, et tõi 800 sigaretti „Compliment Super Slims 5“ enda jaoks, sest tahab suitsetada. Ei deklareerinud, sest keegi talle ei pakkunud. Seadusega pandud norme, kui palju saab üle piiri tuua maksuvabalt sigarette ta teab. Varasemaid rikkumisi samalaadsetel tegudel, mis tal olid, mäletab (tl 40). VTMS § 98 lg 5 kohaselt kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu. Seega on ka menetlusaluse isiku poolt kohtueelses menetluses antud ütlused kasutatavad tõendina kui on täidetud VTMS § 90 lg-s 1 sätestatud tingimused väärteoasja arutamiseks menetlusaluse isikuta.
13. Seega ei ole antud juhul vaidlust selles, et menetlusalune isik tõi 15.01.2019 liiduvälisest riigist Eesti Vabariiki sigarette koguses, mis ületas ATKEAS § 57 lg-s 1 sätestatud piirnormi. Kuivõrd O.H ületas riigipiiri jalgsi, siis oli tal luba tuua aktsiisivabalt 40 sigaretti esmakordsel ja teistkordsel Eesti Vabariiki sisenemisel 2019.a jaanuaris. Kuna sigarette toimetati Eesti Vabariiki varjatult, kuna neid hoiti sellises kohas, kus nende avastamine tolliläbivaatuse abil on raskendatud, siis ei oma käesoleval juhul mingit õiguslikku tähendust O.H poolt välja toodu, mille kohaselt oli sigarettide deklareerimata jätmise põhjuseks see, et keegi seda ei pakkunud. Kohtu sellist seisukohta kinnitab ka see, et nähtuvalt karistusregistri andmetest (tl 56-59) polnud tegemist menetlusaluse isiku poolt esmakordselt toime pandava analoogse süüteoga, mis välistab selle, et O.H puudusid teadmised, kuidas toimida kauba deklareerimise kohustuse täitmiseks.
14. Arvestades, et O.H läbivaatus toimus 15.01.2019 ning see olid MTA andmebaasi väljatrükkidest nähtuvalt (tl 11-30) tema jaoks Venemaa Föderatsioonist vastavalt
15. sisenemine 2019.a jaanuarikuu jooksul, siis ATKEAS § 57 lg 1 p-s 1 sätestatud 40 sigareti aktsiisivabastus antud juhul ei kehtinud. O.H tekkis sigarettide üle piiri toimetamisel kohustus deklareerida kõik kaasas olevad sigaretid ning tasuda aktsiisimaks.
16. Läbivaatuse aktist (tl 8-9) ning O.H ütlustest (tl 40) nähtuvalt ta ei deklareerinud neid sigarette ega kavatsenudki seda teha. Asjaolu, et kõnealused sigaretid olid O.H enda poolt peidetud jope alla (sigaretid olid teibitud keha peale) näitab kohtu hinnangul üheselt, et sigarette sooviti tuua Eestisse neid tollikontrolli eest varjates ja nende deklareerimist vältides. Vastasel juhul puudunuks igasugune mõistlik vajadus neid keha külge kinnitada.
17. Seega O.H täitis enda tegevusega TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu, üritades tuua liiduvälisest riigist ehk Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareerimisele kuuluvaid sigarette. Tal puudus kavatsus neid piiril deklareerida ning vältimaks deklareerimist ja varjamaks sigarette tollikontrolli eest, peitis ta sigaretid enne piiri ületamist jope alla. Subjektiivne süüteokoosseis 19.

§ 16

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokooseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Riigikohus on selgitanud, et 4 kavatsetus tahtluse vormina tähendab süüteokooseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri 2017.a otsus nr 1-15-10119/80, p 38 ja
2. märtsi 2005.a otsus asjas nr 3-1-1-141-04, p 10.2).
3. Ülalkirjeldatud viisil sigarettide peitmine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et O.H pani talle ette heidetava väärteo toime kavatsetult. Sigarettide varjamise viis ja O.H ütlused kinnitavad, et antud juhul oli tegemist planeeritud ja sihipärase tegevusega, eesmärgiga toimetada Eesti Vabariiki deklareerimisele kuuluvat kaupa ilma seda deklareerimata ning tollikontrolli eest varjatuna. Menetlusalune isik on enda kohtueelsel ülekuulamisel antud ütlustes kinnitanud seda, et seadusega pandud norme, kui palju saab üle piiri tuua maksuvabalt sigarette ta teab. Ta mäletab varasemaid rikkumisi seoses samalaadsete tegudega. Õigusvastasus ja süü 21.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.
3. O.H oma tegevusega on täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatüki
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et O.H on talle süüks arvatud TS § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt

§ 33

on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. 23. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (

§ 29

) ega kohustuste kollisiooni (

§ 30). O.H-le mõistetav karistus 24.

TS § 69 lg 1 sätestab, et deklareeritava kauba või sularaha liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise eest tollikontrollist kõrvale hoides, kaupa või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 25.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüd hinnates mõõdab kohus teo etteheidetavust ja tagajärje ebaõigust, arvestades samas süüdlase käitumist enne ja pärast tegu, kuriteo motiivi, eesmärki ja teos avalduvat negatiivset suhtumist normi. Süü suurust saavad mõjutada süüteoga seotud asjaolud.

1. Arvestades O.H poolt toime pandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on üle keskmise. Eelkõige annab kohtule aluse asuda sellisele seisukohale see, et väärtegu pandi toime raskeima tahtluse vormiga, s.o kavatsetult ja süüd suurendab ka see, et O.H on korduvalt varasemalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ja seda ka raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Ka sigarettide kogus, mis deklareerimata jäi, on kõrvutades eelmiste väärteoasjadega (väärteoasjas nr 4-16-1929 19 sigaretti, väärteoasjas nr 4-17-6349 19.11.2017 episood 400 sigaretti ja 14.11.2017 episood 400 sigaretti) suurenenud. Nimetatu annab ka ühe komponendina aluse jaatada keskmisest suuremat süüd. 5
2. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine ei karistust kergendavat ega ka raskendavat asjaolu. Menetlusalune isik ei ole tunnistanud enda süüd, kuid on tunnistanud 800 sigaretti „Compliment Super Slims 5“ enda jaoks toomist. Aluse asuda seisukohale, et O.H ei tunnistanud enda süüd annab see, et deklareerimise kohustuse täitmata jätmise kohta on ta teatanud, et ei deklareerinud, kuna keegi ei pakkunud.
3. Lisaks ülaltoodule tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka asjaolu, et vastavalt karistusregistri õiendile (tl 56-59) on O.H-le aastatel 2016-2018 määratud TS § 73 lg 1 (alates 01.07.2017 TS § 69 lg 1) järgi nelja üldmenetluse otsusega kokku 1600 euro suuruses summas rahatrahve ning ühel korral üldmenetluse otsusega

§ 279

lg 1 alusel 800 eurot trahvi, mis Maksu- ja Tolliameti andmetel on seisuga 15.01.2019 tasumata (tl 38). Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas, et rahatrahvide mittetasumisega seoses mingeid muutusi toimunud ei ole. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahvi mõistmine ei mõjuta O.H edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb karistada teda raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Nähtuvalt MTA andmebaasi 15.01.2019 väljatrükist (tl 38) on menetlusalusel isikul rahatrahve tasumata kogusummas 2400 eurot ja seega uue rahatrahvi mõistmine ei saavutaks karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki.

1. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtuistungil karistada O.H arestiga 20 päeva. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11).
2. Kohus leiab, et põhjendatud on käesoleval juhul O.H süüd arvestades karistada teda arestiga üle keskmise määra, s.o 20 päeva pikkuse arestiga. Oma järjekindla ebaseadusliku tegevusega näitab O.H üles hoolimatut suhtumist Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra suhtes. Kohus leiab, et saavutamaks karistuse eripreventiivset eesmärki ei saa ka mõistetav karistus uue samalaadse väärteo toimepanemise eest olla kergem varasemast karistusest. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on O.H karistatud Viru Maakohtu 28.02.2018 otsusega TS § 69 lg 1 järgi arestiga 15 päeva ning tegemist ei ole esimese korraga, kui menetlusalust isikut on samalaadse väärteo eest karistatud raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Nimelt nähtub karistusregistri andmetest, et O.H on karistatud Viru Maakohtu 09.11.2017 otsusega arestiga 7 päeva ja Tartu Ringkonnakohtu 09.09.2016 otsusega arestiga 10 päeva.
3. Kohtul on tulenevalt

§-st 66 õigus määrata karistus ka ositi kandmisele, kuid selleks peavad esinema mõjuvad põhjused, mis peavad olema ka dokumentaalselt tõendatud. Karistuse kandmine ei pea olema isikule võimalikult mugav, vaid karistuse eesmärgiks on see, et isik teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning ei jätkaks süütegude toimepanemist. Käesoleval juhul pole kohtule esitatud tõendeid, mis annaksid aluse mõista karistuse ositi kandmisele ning kohtul puuduvad andmed selle kohta, et sellised tõendid oleksid olemas, mille kogumist tulenevalt uurimispõhimõttest kaaluda. Sigarettide kui väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud esemete konfiskeerimine 32. TS § 78 lg 1 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §-des 69-72 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. 33.

§ 83

lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. 34. Kohus leiab, et

§ 83

lg 2 ja TS § 78 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida O.H-lt äravõetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 800 sigaretti, mis asuvad hoiul MTA 6 Ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

1. Menetlusaluselt isikult ära võetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 800 sigaretti on karistusseadustiku mõttes süüteo toimepanemise vahtuks objektiks olevad esemed ning need kuuluvad menetlusaluse isiku ütluste kohaselt otsuse tegemise ajal menetlusalusele isikule O.H-le . 800 sigaretti on toimetatud Eesti Vabariiki ebaseaduslikult ning kuuluvad seega konfiskeerimisele. Konfiskeeritud sigaretid kuuluvad hävitamisele vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 126 lg 3 p-le
2. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 7