1-12-3965 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2012. a Tallinn Kriminaalasja number 1-12-3965 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, li

§ 247

lg 2 ja

§ 339lg 1 p 12 järgi.

Apellatsiooni aluseks on seega kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 338p 3 järgi. Samuti on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi Kar

S § 214 lg 2 p 4, ehk apellatsiooni aluseks on ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamine

§ 338p 2 järgi.

Vastavalt

§ 318lg 4 saab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apelleerida, kui esineb 9.

peatüki

1. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumine või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud. Kaitsja leiab, et esinevad mõlemad viidatud alused. Pärnu Maakohtu
2. juuni
3. a otsusega tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi S.I KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat 6 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata.
4. juunil
5. a pöördus S.I ema N. V Advokaadibüroo Concordia poole ja andis volituse apellatsioonkaebuse esitamiseks. Selgituste kohaselt ei olnud S.I vanemad informeeritud kokkuleppe sisust ja
6. juunil
7. a kohtuistungil toimunu tuli neile üllatusena. Õiguskauge inimesena eeldas N. V, et asjas on tegemist esimese kohtuistungiga mitmest ja kohtuotsuse tegemine samal päeval ei olnud temale teada. S.I vanemad ei olnud informeeritud kokkuleppemenetluse olemusest ja ei ole andnud mingil hetkel heakskiitu kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Kaitsja pöördus telefoni teel kriminaalasjas osalenud kaitsjate vandeadvokaat R. Napa ja asenduskaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu poole. Vestlusest ilmnes, et kummalegi kaitsjale ei olnud edastatud kriminaaltoimiku koopiat

§ 224sätestatud korras.

1. juulil
2. a pöördus kaitsja e-kirja teel prokurör T. Viru poole toimikust koopia saamiseks, kes teatas, et toimik on kohtus. Kaitsja leiab, et käesoleva alaealise kohtuasja lahendamisel kokkuleppemenetluses on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust ja kokkuleppes kirjeldatud tegu on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud, mistõttu taotleb kohtuotsuse tühistamist täies ulatuses ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Süüdistatav S.I oli kriminaalmenetluse esemeks olevate sündmuste asetleidmise ajal ja terve menetluse vältel 16-aastane, so alaealine. S.I osavõtul on kriminaalasjas läbi viidud järgmised menetlustoimingud: kahtlustatavana ülekuulamine, kokkuleppe sõlmimine prokuratuuris ja kohtuistung kokkuleppemenetluses. Vastavalt PerekS § 120 lg 1 on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Vastavalt TsÜS § 11 lg 1 on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. Käesolevas asjas ei ole alaealise S.I vanemad osalenud kokkuleppe sõlmimise juures ega andnud nõusolekut kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. S.I enda selgituste kohaselt 2

ei näe otsesõnu ette mingeid erisusi kokkuleppemenetluse kohaldamisel alaealise suhtes. Erinevalt tsiviilkohtumenetlusest puuduvad sätted menetlusosalise teovõime osas (nt TsMS § 202 lg 1 ja 2). Samas tuleb eelkõige alaealise menetlusosalise õigusi tagada kõigi menetlejate poolt. Käesolevas asjas ei olnud seaduslikud esindajad informeeritud menetluse sisust ega olemustest. Kokkuleppel puudub alaealise seadusliku esindaja allkiri ja seaduslikud esindajad ei ole teinud tahteavaldust kokkuleppe sõlmimiseks. Kaitsja leiab, et laps ei saa anda siduvat tahteavaldust kokkuleppemenetluses enda karistamiseks kahe ja poole aasta vangistusega.

§ 247

lg 2 kohaselt kontrollib kohus kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega ja teeb kindlaks, kas süüdistatav on kokkulepet sõlmides väljendanud enda tõelist tahet. Kaitsja leiab, et arvestades süüdistatava alaealisust, ei saanud piiratud teovõimega S.I väljendada enda tõelist tahet. Seaduslik esindaja peaks sellise tahteavalduse heaks kiitma. Seda ei ole toimunud. Rikutud on

§ 247

lg 2, ehk

1. peatüki
2. jao sätet, mis on apellatsiooni aluseks ja toob kaasa kohtuotsuse tühistamise. Käesolevas asjas ei ole kaitsjale ega asenduskaitsjale üle antud kriminaalasja toimiku koopiat

§ 224mõttes.

Kahtlustatav ega kaitsja ei ole saanud tutvuda menetluse vältel kogutud tõenditega. S.I kinnituse kohaselt ei ole temaga seoses kriminaalasjaga ühendust võtnud kriminaalhooldaja, mis viitab sellele, et prokuratuur ei ole täitnud

§ 213

lg 4 nõudeid.

§ 339

lg 1 p 12 sätestab, et kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks loetakse ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumist. Kaitsja leiab, et olukorras, kus alaealise kahtlustatava kaitsjale ei ole esitatud kriminaaltoimiku koopiat ja kahtlustataval puudus võimalus teada saada, milliste tõendite alusel teda kahtlustatakse, alaealise kahtlustatava vanemad ei olnud menetluse sisust ja tähendusest informeeritud, kriminaalhooldusametnikku ei ole menetlusse kaasatud ja selle tagajärjel tehakse väidetavalt nelja euro väljapressimise eest kokkuleppemenetluses otsus, millega alaealist karistatakse kahe ja poole aastase vangistusega, on rikutud ausa ja õiglase menetluse põhimõtet. Olles kaitsjana vestelnud nii süüdistatava kui ka tema seaduslike esindajatega, jääb mulje, et käesoleval juhul on alaealise kahtlustatava õigused jäänud kaitseta ja see on toonud kaasa ka ebaõige kohtulahendi. S.I kinnituse kohaselt on ta varasemalt andnud R. Ple sularahas laenu ja soovis seda laenu tagasi saada. Seega, kui osutuvad tõendatuks väited vägivallast, oleks tegemist omavoli, mitte väljapressimisega. Neid väiteid ei ole aga kohtueelses menetluses piisava põhjalikkusega kontrollitud. Kaitsja leiab, et kui lugeda kogu tegevust tõendatuks, on kokkuleppes kirjeldatud tegu karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud. Õige kvalifikatsioon oleks KarS § 257, mitte KarS § 214 lg 2 p 4. 4.

§ 318

lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuna S.I kaitsja apellatsioonis viidati kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele, kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele ja kuriteo ebaõigele kvalifikatsioonile, siis leidis ringkonnakohus eelmenetluses, et süüdistatava kaitsjal on apellatsiooniõigus ning kriminaalasi määrati arutamisele
3. septembriks kell 11.00 suulises menetluses. 3

§ 213

lg 4 kohaselt alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik. Kaitsja märgib oma apellatsioonis, et kuna kriminaalhooldaja ei ole S.I-ga ühendust võtnud, siis järelikult on see nõue täitmata jäetud. Kohtuasja materjalidest nähtub, et

1. aprillil
2. a on kriminaalhooldusosakonna talituse juhataja H. Lehtsalu saatnud prokuratuurile kohtueelse ettekande S.I kohta (tl 65-71). Sellest nähtub, et alaealiste asjade komisjonis on S.I õigusrikkumisi arutatud kokku kümnel korral ja tema suhtes mõjutusvahendeid kohaldatud, kuid need ei ole tema käitumisele mõju avaldanud.
3. jaanuaril
4. a otsustas alaealiste asjade komisjon saata S.I Tapa Erikooli, kuid kuna koolis ei olnud õppeaasta lõpuni vabu kohti, siis tühistas komisjon hiljem oma otsuse. S.I-ga ei ole enam kokkupuuteid olnud, sest ta on läinud tööle Soome. Kriminaalhooldusametniku hinnangu kohaselt tuleks S.I kohustada mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu poolt määratud tähtajaks. Eeltoodust nähtub, et kriminaalhooldusametnik ei saanud S.I-ga kohtuda, kuna ta ei viibinud Eestis. Küll aga on kriminaalhooldusametnik koostanud S.I kohta põhjaliku kohtueelse ettekande. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsiooni väitega, et prokuratuur on S.I suhtes

§ 213lg 4 nõuded täitmata jätnud.

6.2 Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, siis

§ 223

lg 3 kohaselt esitab ta kriminaaltoimiku koopia kaitsjale tutvumiseks.

§ 224lg 1 kohaselt võib kaitsja toimiku koopiast loobuda.

Seega sõltub kriminaaltoimiku saamine kaitsja soovist. Kui S.I eelnevad kaitsjad ei ole prokurörilt kriminaaltoimiku koopiat soovinud, siis ei saa seda käsitleda prokuröri tegematajätmisena. S.I kokkuleppel kaitsjal R. Palmarul oli aga õigus tutvuda kriminaaltoimikuga Pärnu Maakohtu Paide Kohtumajas. Eeltoodut arvesse võttes peab kohtukolleegium põhjendamatuks apellatsioonis tehtud etteheidet, et prokuratuur ei ole võimaldanud kaitsjatel kriminaaltoimikuga tutvuda. 6.3

§ 39

lg 1 kohaselt menetleja määrusega tunnistatakse tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga.

§ 239

lg 2 p 4 kohaselt kokkuleppemenetlust ei kohaldata, kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja. Käesoleva kohtuasja materjalidest nähtub, et kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks (tl 78). Kuna kriminaalasjas varaline kahju puudub, siis ei ole S.I vanemaid menetleja määrusega tsiviilkostjaks tunnistatud.

§ 1

lg 1 kohaselt sätestatakse kriminaalmenetlusseadustikus kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord. Seetõttu ei 4

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse S.I suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu 20.

juuni 2012. a otsuse S.I suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola 5