Obsah (10)

§ 424§ 63§ 65§ 68§ 74§ 69§ 75§ 83§ 423§ 4231

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2017, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-4188 (17284000091) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekre

§ 424

, § 423¹ järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav P.O (isikukood XXX; elukoht xxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx Kaitsja vande advokaadi abi Kaja Kiilo (riigi õigusabi korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada P.O süüdi karistusseadustiku (

) § 424 ja § 423

§ 63

lg 1 alusel mõista P.O-le raskeima kuriteo, s.o

§ 424järgi karistuse ks 1 (üks) aasta vangistust.

1 järgi.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega P.O-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.05.2016 otsusega P.O-le mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o vangistuse 4 (neli) kuud võrra ning mõista P.O-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.-20.03.2017, s.o 2 (kaks) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda P.O kandmata karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 74

lg 5 ja

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada P.O-le mõistetud vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga 478 (nelisada seitsekümmend kaheksa) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.

§ 69

lg 4 alusel on P.O kohustatud üld kasuliku töö tegemise perioodil järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata

§ 75

lg 2 p 2 alusel P.O-le kohustusena käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Määrata

§ 75

lg 2 p 8 alusel P.O-le kohustusena käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis (eluviisitreening). T ühistada k ohtuotsuse jõustumisel P.O-le elukohast lahkumise keeld. tõkendina kohaldatud

§ 83

lg 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina mootorsõiduk Peugeot 406 registreerimismärgiga XXX XXX (sõiduk asub hoiul Lõuna PP parklas, aadressil Riia 132 Tartu).

1. Menetluskulud e hüvitamine: KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista P.O-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 705 (seitsesada viis eurot, riigi õigusabi tasu 120 (ükssada kakskümmend) eurot ja mootor sõiduki teisaldamise kulu 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1105 (üks tuhat ükssada viis) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2017 a juulikuust igakuise menetluskulu osa 92 (üheksakümmend kaks) eurot 09 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu
2. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; P.O-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 225 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda; P.O kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus rahuldada summas 114 eurot (s.h käibemaks). Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § -s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. 2 K äitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). M akseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on P.O toime pannud kuritegudena: 1) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 19.03.2017 kell 02:55 Viljandi linnas Kiriku 3 juures mootorsõidukit Peugeot 406 registreerimismärgiga XXX XXX joobeseisundis – tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 MK III EST ARDM-0074 näit lõpliku mõõtetulemusena 0,92 mg/l - ning keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. 2) sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

§ 423

¹ järgi, mis seisnes selles, et tema, olles karistatud 25.05.2016 Tartu Maakohtu poolt

§ 423

¹ järgi, juhtis 19.03.2017 kell 02:55 Viljandi linnas Kiriku 3 juures mootorsõidukit Peugeot 407 registreerimismärgiga XXX XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 94 lg 1 / nõuet. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks

§ -de 424 ja 423¹ järgi.

§ 63

lg 1 alusel mõista P.O-le raskeima sätte, s.o

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 1 aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.-20.03.2017, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 11 kuud ja 28 päeva.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.05.2016 mõistetud ärakandmata karistuse - 4 kuud vangistust - võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 3 kuud 28 päeva.

§ 74

lg 5 ja § 69 alusel asendada karistus 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, seega kohustub süüdistatav tegema 478 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb ära teha 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel allutada P.O

§ 75

lõikes 1 sätestatud käitumiskontrollile.

§ 75lg 1 kohaselt on P.

O kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx ;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt

§ 75lg 2 p 2 on P.O kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

Tulenevalt

§ 75

lg 2 p 8 on P.O kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalabiprogrammis (eluviisitreening). Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS § -st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastam ise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

§ 4231

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sun draha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 4 70 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s. o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava P.O kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 231 eurot. Süüdistatava P.O kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks summas koos käibemaksuga 138 eurot. Kaitsja kohtus esitatud taotlus on põhjendatud summas 114 eurot, kuna kohtuistung kestis 0,5 tundi. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus P.O-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 120 eurot (s.h käibemaks). P.O-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 219 eurot (s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulisele õigusabi osutamise kuludele, on süüdistatavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. 4 KrMS § 175 lg 1 p 6 kohaselt on menetluskuluks asitõendite hoiutasu, saate - ja hävitamiskulud, milleks käeso levas kriminaalasjas on mootorsõiduki Peugeot 406 registreerimismärgiga XXX XXX teisaldamise kulu summas 280 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu otsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § -s 182 sätestatud erandeid . KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on s üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1105 eurot: sundraha 705 eurot, riigi õigusabi tasu 120 eurot ja mootorsõiduki teisaldamise kulu 280 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. P.O on kahtlustatavana kinni peetud 19.-20.03.2017, seega on P.O viibinud eelvangistuses 2 päeva.

§ 68

lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus juures ühele eelvangistus päevale vastab üks vangistuspäev. Vastavalt

§ 83

lg -le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemise vahendina tuleb

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida mootorsõiduk Peugeot 406 registreerimism ärgiga XXX XXX . Sõiduk asub Lõuna PP parklas, aadressil Riia 132, Tartu. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint 5