p 1, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas: Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 20.12.2019.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2302,19,018378 muutmata ning L.U kaebus rahuldamata. Jätta rahuldamata L.U riigieelarve vahenditest. taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas 28.02.2020.a. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse väärteomenetleja A R koostas 27.11.2019.a väärteoprotokolli AB 1579206, mille kohaselt L.U juhtis 22.10.2019.a kella 02.02 ajal Tallinnas, Vabaõhumuuseumi tee ja Nooda tee ristmikul, liikudes Nooda tee suunas, mootorsõidukit XXXX, reg. märgiga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus L.U Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 1 järgi. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Triinu Riigor karistas L.U 20.12.2019.a väärteoasjas nr 2302,19,018378 tehtud üldmenetluse otsusega ülalnimetatud õiguserikkumise eest LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot, mis on määratud ositi tasumisele 10 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades. L.U kaitsja vaidlustas üldmenetluse otsuse kohtus ja palub kohtuvälise menetleja otsuse tühistada täies ulatuses seoses menetlusaluse isiku õiguste rikkumisega või alternatiivselt lõpetada väärteomenetlus
Esmalt leiab kaitsja, et väärteomenetluses tehtud protokoll ei vasta VTSM § 69 lg 2 nõuetele ja protokollis kajastatud andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada menetlusaluse isiku poolt väidetavalt toime pandud LS § 90 lg 1 sätestatud rikkumist ehk väärteoprotokollist ei nähtu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Protokollis on kajastatud sõiduki andmed – XXXX, registreerimismärk xxxx, sõiduki omanikuna L K ja sõiduki kategooria M1. Menetleja ei ole protokollis kajastatud juhiloa kategooriat ja juhiloa kategooria kohal on menetleja protokollis märkinud kriipsu. Väärteo kirjelduse osas on protokollis kajastatud sündmuse kuupäev, kellaaeg, koht ja liikumise suund. Rikkumise kirjelduses on protokollis kirjas: „ Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust”. Protokollis ei ole selgesõnaliselt kirjas seda, et menetlusalune isik juhtis M1 kategooria mootorsõidukit, sest rikkumise kirjelduses seda kajastatud pole. Protokollis puuduvad andmed kohtuvälise menetleja poolt tegelikult tuvastatud juhiloa kategooria kohta menetlusalusel isikul. Seega ei ole protokollis kajastatud andmete põhjal võimalik ka üheselt öelda seda, kas menetlusalusel isikul mootorsõiduki juhtimisõigus üldse oli ja kui oli, siis kas puudus vastava kategooria M1 mootorsõiduki juhtimisõigus. Küll aga on menetluse käigus tuvastatud, et menetlusalusel isikul on tegelikult mootorsõiduki juhtimise õigus olemas. Seega võib asuda seisukohale, et protokolli märgitud kriips juhiloa kategooria kohal on tegelikkusele mittevastav informatsioon menetlusalusel isikul mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasolu kohta. Liiklusseadus ei sätesta M1 kategooria sõidukeid ega ka M1 kategooria sõiduki juhtimisõigust. Samas on aga kohtuvälise menetleja protokollis andmed vaid M1 kategooria sõiduki kohta ja ei ühegi muu kategooria sõiduki kohta. Kaitsja leiab, et juhul kui isikule heidetakse ette õigusnormi rikkumist, peab protokollis märgitud andmete kohaselt olema üheselt arusaadav menetlusaluse isiku tegevus e seos etteheidetava õigusnormi rikkumisega. Samuti on kaebuses leitud, et menetlusalune isik tegutses äärmises kogenematuses olles oluliselt eksimuses. Lisaks tegutses menetlusalune isik KarS § 30 sätestatud kohustuste kollisiooni olukorras, takistades oma kaaslaste õigusvastast tegevust, mis seisnes raskes alkoholi- ja psühhotroopse aine joobeseisundis sõiduki juhtimises ja sellest tuleneda võinud oluliselt ühiskonnaohtlikumast rikkumist ja traagilistest tagajärgedest inimeste varale, elule ja tervisele. Menetlusalusel isikul on olemas AM-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja piisav B-kategooria mootorsõiduki juhtimiskogemus, kuna on lõpetanud autokoolis õpingud B2 kategooria juhtimisõiguse saamiseks. Olles valiku ees – rikkuda juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise keeldu või takistada joobes kaaslasi istumast sõiduki rooli, valis menetlusalune isik ilmselgelt tegevuse, mis oli ühiskondlikult kordades ohutum ja mis hoidis suure tõenäosusega ära võimaliku varalise kahju ja võimaliku kannatanutega lõppeda võinud liiklusõnnetuse. Kaitsja leiab samuti, et on alust arvata, et menetlusaluse isiku tegevus on hinnatav KarS § 18 lg 3 sätestatud hooletuse ilmselt kõige leebema vormina ja sündmuste arengule aitasid kaasa menetlusaluse isiku kogenematus ja soov vältida oma kaaslaste õigusvastasest käitumisest tekkida võivaid raskeid tagajärgi. Samuti märkis kaitsja, et 22.10.2019 kell 03.11 on menetlusaluse isiku suhtes teostatud isikusamasuse tuvastamine. Protokollil on märge, et isikutuvastus on tehtud süüteomenetluse tagamiseks. Seega on väärteomenetluses tehtud esimesed menetlustoimingud ja isik on menetlustoiminguteks kinni peetud. Samas ei ole menetlusaluse isiku kinnipidamisel ja menetlustoimingute tegemisel menetlusalusele isikule tutvustatud tema
§-st 19 tulenevaid õigusi, vaid neid tutvustati alles 27.11.2019.a kui teda üle kuulati. 14.11.2019 koostatud tunnistaja – A S tunnistaja ülekuulamise protokollist ja 22.11.2019 koostatud tunnistaja - G G tunnistaja ülekuulamise protokollist selgub, et kohtuvälisele menetlejale oli menetlusaluse isiku staatus menetlusaluse isikuna teada juba 22.10.2019.a kui väärteomenetluse aluseks olevad sündmused aset leidsid. Seega on kohtuväline menetleja rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust alates 22.10.2019 ja teinud seda teadlikult ja pikaajaliselt rikkudes sellega nii
MS § 33 lg 1 ja 2 ja § 34 lg. 1 p. 1, 2 , 3 ja samuti KrMS § 351 lg 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi. Samuti on kaebuses leitud, et kohtuvälise menetleja poolt on rikutud
lg 1 ja 2 sätteid, kuna menetlusalusele isikule ei ole edastatud kutset kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks
sätestatud korras ja vormis ning samuti ei ole talle edastatud
lg 2 sätestatud teavet menetlusaluse isiku kutsumise põhjuse kohta, kellena menetlusalune isik on kohtuvälise menetleja juurde kutsustud, milline on väärteo kvalifikatsioon ja ei ole edastatud
Toimunud kohtuistungil jäi kaitsja esitatud kaebuse juurde, leides, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusnorme, mis annavad aluse menetluse lõpetamiseks. Kaebuse esitaja L.U jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtus ütlusi, et juhtis mootorsõidukit Kakumäe Havenis. Tuli koos sõpradega „Tallekese ja Pullikese“ juurest. Kuna sõbrad olid purjus, siis otsustas ise mootorsõidukit juhtida, et hoida ära ohtlikuid sündmusi. Sõbrad ütlesid, et kui tema ei lähe rooli, siis lähevad nemad. Alguses oli ka plaan takso tellida, aga kuna raha ei olnud, siis taksot ei tellitud. Muid võimalusi sõprade rooli laskmise takistamiseks ta ei kasutanud. Sõiduki võtmed sai ta A M K käest. Kohtu küsimusele, miks kaebuse esitaja ei jätnud võtmeid enda kätte ning autot ei lukustanud, vastas L.U, et kuna sõpru oli kaks, siis ta ei saanud nende vastu midagi teha. Purjus kaaslasi ei tahtnud ta ka üksinda jätta, kuna tahtis neid kaitsta nende endi eest. Plaan oli sõita ööbimispaika Kakumäe Haveni juures, mille läbimiseks tuli läbida umbes 2 km. Kui olid Kakumäe Havenis, siis nägid politseid ja otsustasid põgeneda. Sõidukis olid kolmekesi – A S istus tema kõrval ning taga paremal A M K. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusnorme käesoleva väärteoasja menetlemisel rikutud ei ole, menetlus on läbi viidud järgides
sätestatud nõudeid. Kuna tol päeval toimetati menetlusalune isik tervishoiuteenuse osutaja juurde, et kontrollida, kas tema organismis on keelatud aineid, siis samal päeval ei saa ekspertiisi vastust, väärteomenetlust kui sellist ei alustatud, vaid tehti haldusmenetlustoimingud. Haldusmenetluse raames koguti tõendeid, et kui leiab kinnitust, et menetlusalune isik on selle teo toime pannud, siis need väärteoprotokolli koostamisel väärteoprotokolli märgitakse ja need ka kinnitavad õigusrikkumise toimepanemist. Väärteoprotokoll koostati 27.11.2019, kus on märgitud õigusrikkumise toimepanemise aeg, koht, samuti sõiduk, millega õigusrikkumine toime pandi. Välja on toodud ka tõendite loetelu, millele menetleja menetlusalusele isikule süüdistust esitades tugineb ehk menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Nimetatud tõendilt nähtub, et L.U poolt juhitud mootorsõiduk XXXX 3 on M1-kategooria sõiduk. Tegemist on sõidukiga, mille juhtimiseks on vaja B-kategooria juhtimisõigust. Menetlusalusele isikule tutvustati tema õigusi ja kohustusi enne, kui talle esitati süüdistus. Menetlusalune isiku ülekuulamise protokollile on ta andnud oma allkirja, millega ta kinnitab, et talle on selgitatud tema õigused ja kohustused
Ilmselgelt enne, kui menetlusalusele isikule esitati süüdistus, tutvustati talle uuesti tema õigusi ja kohustusi
Samuti ei ole L.U avaldanud soovi, et väärteomenetluse juures peaks viibima tema kaitsja või keegi teine, kes teda esindab. See, et väärteoprotokollile ei ole märgitud, et menetlusalune isik omab küll AM kategooria juhtimisõigust, ei oma käesoleval juhul mingit tähtsust, sest olulist rolli mängib fakt, et L.U puudus 22.10.2019.a B-kategooria juhtimisõigus, mida kinnitab Maanteeameti liiklusregistri väljavõte. Väärteoasjas tehtav lahend peab olema menetlusalusele isikule kättesaadav hiljemalt 30 päeva möödudes pärast väärteoprotokolli koostamist. Väärteoprotokoll koostati 27.11.2019.a., kohtuväline menetleja tegi lahendi juba 20. detsembril ehk, kui oli möödas 15 päeva vastulause esitamise tähtaeg. Vastulause esitamise õigust menetlusalune isik ei kasutanud. Seega on otsus väärteoasjas tehtud tähtaegselt ja edastati menetlusaluse isiku soovil tema e-posti aadressile. Teatavasti on KrMS-st tulenevalt väärteo menetlemise aeg 2 aastat. Kui menetleja saab kokku kõik tõendid, mis kinnitavad õigusrikkumist, siis alles esitatakse süüdistus. Isik kutsuti kohtuvälise menetleja juurde pärast seda, kui oli saabunud ekspertiisi vastus, kust selgus, et narkootilisi aineid menetlusaluse isiku organismist ei leitud. Selles osas talle süüdistus ka ei esitatud. Menetlusalune isik võttis teadlikult ja tahtlikult vastu otsuse juhtida mootorsõidukit ja panna toime õigusrikkumine. Ilmselgelt selle teo toimepanemisega võttis ta vastu otsuse, et ta kannab ka vastutust oma teo eest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistust määrades ei ole samuti menetlusnorme rikutud ja määratud karistus vastab isiku süü suurusele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku selgitused, tunnistajate ütlused ning kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt eelnevast, peab kohus lahendama
Käesoleval juhul inkrimineeritakse L.U-le väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 201 lg-s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et L.U juhtis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit XXXX (reg.nr xxxxH). Kaebaja ei eita sõiduki juhtimise fakti, samuti ka Bkategooria juhiloa puudumise fakti. L.U-le inkrimineeritud süüteo toimepanemine on tõendatud lisaks tema enda ütlustele ka Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et L.U puuduvad kehtivad B-kategooria juhiload, isikule on omistatud AM-kategooria juhiluba. L.U ütluste kohaselt on tal AM-kategooria load ning ta on läbinud B-kategooria kursused. ARK-is on tehtud teooria eksam, kuid sõit on tegemata. Lisaks eelnevale on L.U poolt LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumine tõendatud ka kohtus üle kuulatud tunnistajate G-G K, K L (L) ning A S ütlustega, kes olid 22.10.2019 koos politseinikena valves ning Kakumäe sadama juures ristmikul, mis ristub Vabaõhumuuseumi teega, märkasid sõidukit XXXX. Sõiduk ei peatunud peatumismärguande peale, vaid jätkas sõitu. Sõidukis olnud kolm noormeest jooksid pärast auto seismajäämist sõiduki juurest minema. Hiljem tuvastati, et sõidukit juhtis L.U, kellel puudus juhtimisõigus. 4 Ka sõidukis viibinud A Sa ütlused kinnitavad, et 22.10.2019.a oli ta koos L.U ja A M Kga „Tallekeses ja Pullikeses“ ning kõik peale Karmo olid alkoholi tarvitanud. Kuna kõik olid joobes, siis istus L.U vabatahtlikult rooli, et sõita Kakumäel asuvasse ööbimiskohta. Seega on nii kaebuse esitaja kui ka tunnistajate ütlustega ja Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega leidnud tõendamist, et L.U juhtis 22.10.2019.a kella 02.02 ajal Harjumaal Tallinnas, Vabaõhumuuseumi tee ja Nooda tee ristmikul Nooda tee suunas, mootorsõidukit XXXX (reg.nr xxxx) ja pani toime LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise. Kaebuses on välja toodud, et L.U teos esines õigusvastasust välistav asjaolu KarS § 30 mõttes ehk tegemist oli kohustuste kollisiooniga. Kaebuse kohaselt oli L.U olukorras, kus ta pidi vältima LS § 225 sätete rikkumist ja mitte lubama alkohoolses- ja narkootilise aine joobeseisundis isikuid mootorsõidukit juhtima. Menetlusaluse isiku tegevus hoidis ära tema kaaslaste poolt sõiduki joobes juhtimise ja sellega kaasneda võinud kahju inimeste varale, elule ja tervisele. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. KarS § 30 sätestab, et tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. Esmalt märgib kohus, et kohustuste kollisioon KarS § 30 mõttes on kohaldatav vaid tegevusetuse korral, s.t isikul on tegutsemiskohustused ja ta jätab tegutsemata, s.t rikkumiseks on tegutsemata jätmine, mitte valesti tegutsemine. Antud juhul tegutses L.U valesti, mille tõttu karistati teda väärteokorras. Teiseks märgib kohus, et kohtus ülekuulatud tunnistaja A Sa ütlustest ei selgu, et tema või A M K oleks soovinud autoga sõitma asuda, vaid tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud nad piisavalt kained, et autot juhtida, kuid miks L.U rooli istus, seda ta täpselt ei mäleta. Samuti istus L.U rooli vabatahtlikult, keegi teda ei sundinud. L.U kohtus antud ütluste kohaselt öeldi talle, et kui tema rooli ei lähe, siis nemad lähevad. Algselt oli tal ka plaan takso tellida, kuid raha ei olnud, muid võimalusi sõprade rooli laskmise vältimiseks ta ei kasutanud. Kuigi L.U ütluste kohaselt olid autovõtmed tema käes, ei olnud tal plaanis autot Lu panna, et keegi rooli ei saaks istuda, sest ta ei saanud midagi teha, sõpru oli kaks. Kohus leiab, et sellised L.U poolt antud ütlused on kantud eneseõigustamise soovist, et vabaneda vastutusest. Kohtu hinnangul oli L.U mitmeid võimalusi, et tegutseda antud situatsioonis õigest, sh isegi juhul, kui tema kaaslased oleksid asunud joobes sõidukit juhtima, saanuks L.U teavitada sellest politseid. Kuna võtmed olid kaebaja käes, siis olnuks tal võimalus autouksed lukustada, võtmeid sõpradele mitte anda ja vajadusel abi saamiseks pöörduda söögikoha turvatöötajate poole või ka helistada Häirekeskusesse. Kohtu hinnangul ei ole kõike eelnevat arvestades tegemist KarS § 30 sätestatud kohaldamisalaga ning kaebuses esitatud viide õigusvastasuse puudumisele tuleb jätta tähelepanuta. Kohtu hinnangul on L.U LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud teadlikult ja tahtlikult, kuna L.U teadis, et tal puudus sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus ta mootorsõidukit juhtima. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et L.U rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo. Kaebuses kohtuvälise menetleja otsusele on välja toodud mitmeid ette heiteid selle kohta, et kohtuväline menetleja on rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust. Esmalt leidis kaebuse esitaja, et 27.11.2019.a koostatud väärteoprotokoll ei vasta
Kaebuse kohaselt ei ole menetleja protokollis kajastanud juhiloa kategooriat ja juhiloa kategooria kohal on menetleja protokollis märkinud kriipsu. Protokollis ei ole selgesõnaliselt kirjas seda, et menetlusalune isik juhtis M1 kategooria mootorsõidukit, sest rikkumise kirjelduses seda kajastatud 5 pole ja protokolli lugedes peab lugeja seda eeldama. Protokollis puuduvad andmed kohtuvälise menetleja poolt tegelikult tuvastatud juhiloa kategooria kohta menetlusalusel isikul. Seega ei ole protokollis kajastatud andmete põhjal võimalik ka üheselt öelda seda, kas menetlusalusel isikul mootorsõiduki juhtimisõigus üldse oli ja kui oli siis, kas puudus vastava kategooria M1 mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti puudub LS § 93 lg-s 2 mootorsõidukite kategooriate loetelus M1 kategooria sõiduk, mistõttu ei sätesta liiklusseadus M1 kategooria sõiduki juhtimisõigust. Kohus sellesisulise etteheitega ei nõustu. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-9-08 toonud välja, et: „Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud.“
lg-s 2 nimetatud „väärteo lühikirjeldus“ ei anna selle tõlgendamisel vastust küsimusele, milliseid andmeid see kirjeldus peab sisaldama ning seetõttu tuleb hindamisel lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Vastavalt väärteoprotokollile heidetakse menetlusalusele isikule ette M1 kategooria mootorsõiduki juhtimist, kuivõrd B-kategooria juhtimisõigus puudub, millele viitabki protokollis olev kriips lahtris „Juhiloa kategooriad“. Kohus möönab, et sellise etteheite sõnastus võib olla eksitav, kuna LS § 201 mõttes peetaks silmas mootorsõiduki juhtimisõiguse järgset kategooriat tulenevalt LS §-st 93, mitte mootorsõiduki kategooriat, mis tuleneb majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisast nr 5 „Sõidukite jaotus kategooriatesse ja klassidesse“. Eelnevalt nimetatud määruse lisa 5 kohaselt on M1 kategooria (sõiduauto) sõiduk, millel lisaks juhiistmel ei ole rohkem kui kaheksa istekohta. M1 kategooria mootorsõidukiks on väärteoprotokollis märgitud XXXX (reg.nr xxxx), mis on LS § 93 lg 2 p 3 järgi juhtimisõiguse kategoorialt vastav B-kategooria mootorsõidukile. Kohus on seotud väärteoprotokollis toodud faktiliste asjaoludega. Kui arvestada väärteoprotokollis toodud faktiliste asjaolude kirjeldust tervikuna, siis on näha, et kohtuväline menetleja pidas silmas, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ja tal puudus selleks vajalik B-kategooria juhtimisõigus. Seega on kohtu hinnangul selline etteheite sisu arusaadav, mistõttu ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et väärteokirjeldus on puudulik ning ei vasta
Etteheide selle kohta, et L.U on tuvastatud juhiloa olemasolu ning selle kohta väärteoprotokollis andmed puuduvad, ei oma antud asjas tähtsust, kuna isikul on olemas AM-kategooria juhtimisõigus ning antud juhul on L.U juhtinud mootorsõidukit, mis eeldab B-kategooria sõiduki juhiloa olemasolu. Seega on väärteoprotokollis üheselt tuvastatav, et L.U juhtis mootorsõidukit (XXXX) omamata vastava kategooria juhtimisõigust ehk L.U puudus õigus B-kategooria mootorsõiduki juhtimiseks. Kõrvutades väärteoprotokollis kajastatut väärteomenetluse raames kogutuga, leiab kohus, et väärteoprotokollis on üheselt ja selgesti mõistetavalt välja toodud nii see, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, kui see, millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Teiseks on kaebuse esitaja heitnud kohtuvälisele menetlejale ette
lg 1 p 1, 2 ja lg 2 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste rikkumist, sh menetlusalusel isikul on õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ning õigus kaitsja abile. Kaebuse kohaselt on L.U suhtes 22.10.2019.a teostatud isikusamasuse tuvastamine ja protokollil on märge, et isikutuvastus on tehtud süüteomenetluse tagamiseks. Seega on väärteomenetluses tehtud esimesed menetlustoimingud ja isik on menetlustoiminguteks kinni peetud. Samas ei ole menetlusaluse isiku kinnipidamisel ja menetlustoimingute tegemisel menetlusalusele isikule tutvustatud tema
lg 1 p 1, 2 tulenevaid õigusi ning seda on tehtud alles tema ülekuulamisel 27.11.2019.a. 6 Samuti viitab kaebuse esitaja KrMS § 351 lg 1 sätestatule, mida tuleb
alusel väärteomenetluses kohaldada.
sätestab, et kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kaebuse esitaja kaitsja poolt KrMS § 351 lg-le 1 viitamine on antud asjas täiesti asjakohatu ning viitab ühtlasi asjatundmatusele, kuna see räägib kahtlustatava ja süüdistatava õiguste tutvustamisest. Väärteomenetluses on tegemist menetlusaluse isikuga ning
-s on reguleeritud nii menetlusaluse isiku õigused ja kohustused (§ 19) kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamine (§ 65). Seega ei kohaldu selles osas KrMS-s olevad sätted, sest
reguleerib nende toimingute tegemist. Kaebuses on ette heidetud ka seda, et kohtuväline menetleja ei ole esimest menetlustoimingut tehes teavitanud menetlusalust isikut tema õigustest ja kohustustest.
lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga ning lõike 2 kohaselt teatatakse esimest menetlustoimingut tehes menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt
§le 19. Väärteoasja materjalidest selgub, et politseipatrull andis sõidukile XXXX (reg.nr xxxx) peatumismärguande, kuna sõiduki parempoolsest külje aknast oli ülakehaga väljas meessoost isik. Peatumismärguandele sõiduki juht ei reageerinud ning auto kinnipidamisel põgenesid kolm isikut, kes hiljem kinni peeti. Kohapeal tuvastati L.U tema ütluste kohaselt ja selle kohta koostati isikusamasuse tuvastamise protokoll. Kuna temaga koos viibinud isikutel A Sal ja A M Kl tuvastati joove, siis toimetati L.U tervishoiuteenuse osutaja juurde, et kontrollida, kas ka tema organismis on keelatud aineid. Arvestades ekspertiisi läbiviimiseks kuluvat aega, siis antud juhul ei alustatud ka väärteomenetlust. Väärteoasja materjalidest nähtub, et joobeseisundi tuvastamise saatekiri on politsei dokumendihalduses registreeritud 08.11.2019.a ning materjalid on edastatud menetlejale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Edasiste toimingute näol oli tegemist juba väärteomenetluse toimingutega. Kohus märgib, et
lg 2 normi tuleb tõlgendada selliselt, et menetlusalusele isikule tuleb tutvustada tema õigusi ja kohustusi ajahetkel, mil tema suhtes viiakse läbi esimest menetlustoimingut, mitte siis kui väärteomenetluse raames kuulatakse üle tunnistajaid. Sellisele seisukohale asumist toetavad kohtu arvates ka teised
asjakohased sätted.
lg 2 p 2 kohaselt tuleb menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokolli märkida menetlusalusele isikule tema õiguste ja kohustus te teatavaks tegemine vastavalt
§-le 19, millega tutvumise kohta annab menetlusalune isik ülekuulamisprotokollile eraldi allkirja. Seega toimub
§-s 19 sätestatud õiguste ja kohustuste menetlusalusele isikule teatavaks tegemine menetlusaluse isiku menetlustoimingule allutamisel. Samamoodi tuleb
lg 1 p 8 kohaselt väärteoprotokolli märkida teave selle kohta, et menetlusalus ele isikule on tehtud
§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Antud juhul on eelnevalt viidatud tingimused täidetud, kuna nii L.U ülekuulamise protokollil kui ka väärteoprotokollil on allkirjad selle kohta, et talle on menetlustoimingutele allutamisel selgitatud
§-st 19 tulenevaid õiguseid ja kohustusi. Seega ei ole kohtuväline menetleja rikkunud
lg 1 p 1 tulenevat menetlusaluse isiku õigust, mis tingiks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise.
lg 1 p 2 sätestab, et menetlusalusel isikul on õigus kaitsja abile
lg 2, 3 sätestatud korras.
lg 2 sätestab, et menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest. Menetleja peab isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse võtmiseks. Kaitsja võib osaleda kaitstava menetlusaluse isiku suhtes läbiviidava menetlustoimingu tegemisel, kuid tema mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist. Lõike 2 sõnastusest on üheselt arusaadav, et menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest, s.t menetlusalusel isikul on enda valitud kaitsja. Juhul, kui menetlusalune isik märgib väärteoprotokolli, et ta soovib kaitsja osavõttu menetlusest, siis see tähendab seda, et talle võimaldatakse kaitsjaga ühendust võtta ja võimaldada tema valitud kaitsja osavõttu 7 menetlustoimingutest. Kohus ei leia väärteoasjas kogutud tõenditele tuginedes, et L.U kaitseõigust oleks rikutud. Menetlusalusel isikul on väärteomenetluse kestel igal ajal õigus kaitsja abile. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et L.U oleks soovinud oma sidevahendite kaudu kaitsjaga ühendust võtta või et teda oleks selle tegemisel takistatud. Ka ei nähtu asja materjalidest, et isik oleks taotlenud kaitsjaga ühenduse võtmist menetleja ametialaste sidevahendite teel, kuid talle seda ei võimaldatud. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest nähtub, et väärteoprotokoll nr AB 1579206, mille pöördel on loetletud
§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused, on allkirjastatud L.U poolt ning ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil on L.U andnud allkirja selle kohta, et talle on selgitatud
Eelnevalt viidatud väärteoprotokollist ja väärteoasja menetluses ebaselguste lahendamise määrusest nähtub, et isikule on selgitatud kaitsja osalemist menetluses ning L.U kaitsjat ei soovinud. Mis puudutab kaebuses esitatud väidet selle kohta, et 14.11.2019.a ja 22.11.2019.a on üle kuulatud tunnistajaid ning kohtuvälisele menetlejale oli L.U staatus menetlusaluse isikuna teada juba 22.10.2019.a, kui väärteomenetluse aluseks olevad sündmused aset leidsid, siis see on kohtu hinnangul täiesti asjakohatu, kuna tunnistajat üle kuulates on menetlustoimingule allutatud isikuks tunnistaja, mitte menetlusalune isik ning tunnistajat üle kuulates selgitatakse tunnistajale tema kohustusi ja ka õigust seaduses ettenähtud juhtudel ütluste andmisest keelduda. Käesoleval juhul on tunnistajatele nende kohustusi ja õigusi selgitatud ning nad on nendega tutvunud, mida on tunnistajad kinnitanud oma allkirjaga. Tunnistaja ülekuulamisel järgitakse
lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse sätteid ja need sätted ei näe tunnistaja ülekuulamisel ette kahtlustatavale või süüdistatavale tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohustust. Seega ei näe ei väärteomenetluse seadustik ega ka kriminaalmenetluse seadustik ette kohustust tunnistaja menetlustoimingule allutamisel informeerida menetlusalust isikut tema õigustest või kohustustest. Samuti on kaebuses viidatud
lg 1, 2 ning § 41 lg 4 rikkumisele, mille kohaselt ei ole menetlusalusele isikule edastatud kutset kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks
sätestatud korras ja vormis, mille tõttu on menetlusalune isik jäetud informeerimata õigusest omada kaitsjat. Lisaks ei edastatud temale teavet kutsumise põhjuse kohta, kellena menetlusalune isik on kohtuvälise menetleja juurde kutsutud ning milline on väärteo kvalifikatsioon ja talle ei ole edastatud
sätestatud õigusi.
kohaselt kutsutakse menetleja juurde kutsega.
lg 2 kohaselt peab kutse sisaldama: 1) füüsilise isiku kutsumise korral tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha aadress, juriidilise isiku kutsumise korral tema nimetus ja asukoha aadress; 2) kohtuvälise menetleja kutsumisel kohtuvälise menetleja nimetus ja asukoha aadress; 3) kutsumise põhjus ja kellena is ik välja kutsutakse; 4) väärteo kvalifikatsioon ning, kui väärteomenetlus on alustatud isiku suhtes, siis isiku ees- ja perekonnanimi; 5) ilmumise aeg ja koht; 6) menetlusaluse isiku kutsumise korral tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19; 7) kas menetlusaluse isiku kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43; 8) kas kohtuvälise menetleja kutsumise korral on tema ilmumine kohustuslik; 9) tunnistaja kutsumise korral tema ilmumise kohustuslikkus ning ilmumata jäämise tagajärjed vastavalt käesoleva seadustiku §-le 43; 10) kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest.
Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kutse elektroonilise kättetoimetamise korral saadetakse kutse isiku poolt menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressil. Kutsele peab olema lisatud digitaalallkiri ja see peab olema kaitstud kolmandate isikute eest. Kutse saatmisel märgitakse, et kutse kättesaamist tuleb elektronpostiga saatja aadressil viivitamata kinnitada. Elektronpostiga kättetoimetatud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast. Kui 8 kutse kättesaamist ei kinnitata kolme päeva jooksul, alates selle saatmisest, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse menetleja poolt allkirja vastu isikule kätte. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest nähtub, et L.U on kohtuvälise menetleja juurde kutsutud telefoni teel (kohtutoimik lk 22), mille kohta on kohtuväline menetleja 25.11.2019.a edastanud L.U elektronpostiaadressile kirja. Elektronkirjast nähtub, et L.U ning kohtuväline menetleja on telefoni teel leppinud kokku kohtuvälise menetleja juurde ilmumise aja, s.o 27.11.2019.a kell 16.00-16.30. Kohus märgib, et praktikas ei ole välistatud võimalus, et menetlusalune isik kutsutakse menetleja juurde telefoni teel, ent sellisel viisil isiku kutsumisel ei ole väärteomenetluses kutsele omaseid õiguslikke tagajärgi, s.o seaduses sätestatud ilmumata jäämise tagajärgi. Tõepoolest võib kutse nõuetele mittevastamine olla käsitletav väärteomenetluse olulise rikkumisena ning kaasa tuua lahendi tühistamise, kuid seda eelkõige olukorras, kus väärteomenetluses on tehtud lahend isiku suhtes, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta, mis on
Kutse eesmärk on tagada, et isik saaks adekvaatse teabe selle kohta, kes kutsub, kuhu ja mis ajaks ning millisel põhjusel ja kellena isik on välja kutsutud, samuti millised on ilmumata jäämise tagajärjed. Antud juhul on kohtu hinnangul nimetatud eesmärk täidetud, kuna isik oli teadlik, et ta peab kohtuvälise menetleja juurde ilmuma, ka ei saanud talle teadmata olla kutsumise põhjus . Kaebuses toodud väide, et L.U-le ei ole edastatud ka
sätestatud õigusi, mis on sätestatud
lg 2 p 6, märgib kohus, et nimetatud nõue on informatiivse tähendusega ega asenda
p 1 ja § 58 lg-s 2 sätestatud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustuste tutvustamise kohustust. Kohus on seisukohal, et selliseid nõudeid ei ole rikutud. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest nähtub, et väärteoprotokoll nr AB 1579206, mille pöördel on loetletud
§-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused, on allkirjastatud L.U poolt ning ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollil on L.U andnud allkirja selle kohta, et talle on selgitatud
Seega on kokkuvõttes kohus seisukohal, et L.U-le kutse edastamine telefoni teel ei ole käsitletav väärteomenetluse olulise rikkumisena
Isikule oli teada asja arutamise aeg ja koht ning talle on korduvalt selgitatud
§-st 19 tulenevaid õigusi ja kohustusi, mida ta on saanud ka realiseerida. Karistus LS § 201 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Antud juhul on kaebajat karistatud sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et isikule mõistetud karistus vastab tema süü suurusele. Arvestatud on ka asjaoluga, et L.U on väärteokorras karistamata isikuks. Väärteootsusest nähtuvalt on kergendavaks asjaoluks märgitud kahetsus , mida kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud. Käesoleval juhul karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi kaebaja käitumises puuduvad. Asjaolu, et menetlusalune isik on läbinud autokooli ning tal on tehtud ARK-s teooria eksam, ei ole süüd vähendav asjaolu. Vastupidiselt on kohus seisukohal, et ARK-s teooria eksami teinud isik teab, et sõiduki juhtima asumine ilma juhtimisõiguseta on keelatud ja sellele järgneb karistus. Samuti ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et L.U poolt juhitud sõidukis viibis lisaks juhile veel 2 inimest, kellest 1 oli ennast sõidu ajal ka autoaknast välja upitanud. Kuna L.U ei reageerinud ka politsei peatumismärguandele, vaid kiirendas intensiivselt (kohtutoimik lk 37 pöördel), siis need asjaolud muudavad tema süü suuremaks, mistõttu leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse suurus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Kaebaja taotluse kohta menetluse lõpetamiseks
Kuivõrd väärteomenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel saab toimuda menetlusaluse isiku vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, kuid arvestades, et tegemist on rikkumisega, mille käigus seadis kaebaja ohtu nii enda kui ka teiste autos viibivate isikute elu ja tervise, samuti väljendas oma käitumisega üleolevat suhtumist õiguskorda, siis ei saa käesolevas asjas pidada 9 kaebaja süüd väikeseks. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kuna väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebaja teadlikult liiklusnõudeid, mistõttu on L.U liikluses ohtlik nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse hoolimatu suhtumise tõttu, siis tahtlikult toime pandud õiguserikkumise puhul ei saa rääkida ei kaebaja eriliselt väikesest süüst ega avaliku menetlushuvi puudumisest. Seega ei näe kohus alust menetluse lõpetamiseks L.U suhtes
Eelnevat kokkuvõttes leiab kohus, et kaebuse lahendamisel ei ole ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist. Kaebajale inkrimineeritud väärtegu on tõendatud ning kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega, mistõttu jätab kohus esitatud kaebuse rahuldamata. Kohtuistungil esitas kaebaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 480 eurot, mis on kaitsjale makstud tasu. Vastavalt
sätetele hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu vaid juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse
Kuna käesolevas asjas kohus ei lõpeta menetlust L.U suhtes
lg 1 p 1 alusel, siis seetõttu ei kuulu ka rahuldamisele tema taotlus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Aulike Salo Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.