järgi ja Rivo Fuchsi süüdistus
jaanuari 2011.a otsus üldmenetluses. Apellatsioonide esitajad Süüdistatava P.V kaitsja adv Avo Pärmann ja süüdistatava Rivo Fuchsi kaitsja adv Rünno Roosmaa Prokurör Anne Sillaots Süüdistatavad P.V isikukood XXX , Eesti kodanik, kannab karistust Viru Vanglas, varem karistatud neljal korral, viimati 24.09.2010.a Viru Maakohtu poolt
, 274 lg 1 ja 275 järgi 8 kuulise vangistusega, liitkaristuseks mõistetud 2 aastat 9 kuud ja 20 päeva vangistust. Rivo Fuchs isikukood 39211172716, Eesti kodanik, kannab karistust Viru Vanglas, varem kohtu poolt kahel korral karistatud, viimati 16.07.2009.a Tartu Maakohtu poolt
lg 2 p 1, 3, 121, 200 lg 2 p 7, 114 p 5 järgi 8-aastase vangistusega Kaitsjad Adv Avo Pärmann ja Rünno Roosmaa RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 14. jaanuari 2011.a otsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu otsusega tunnistati P.V ja Rivo Fuchs
P.V tunnistati süüdi
järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 24.09.2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.09.2010.a. Rivo Fuchs mõisteti süüdi
järgi ja karistati 10-kuulise vangistusega,
järgi 6-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 16.07.2009.a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 aastat ja 4 kuud vangistust. P.V-le ja Rivo Fuchsile olid
järgi esitatud analoogsed süüdistused selles, et nad koos 03.05.2010.a saatsid Viru Vanglast Lääne Prefektuuri kriminaalmenetleja A. L. nimele kaks kirja, mis sisaldasid roppusi ja tapmisähvardusi. Need kirjad sai A. L. kätte 05.05.2010.a Pärnus Lääne Prefektuuris. Kuna kirjad olid adresseeritud politseiasutusse, mitte A. L. kodusele aadressile, P.V kannab Viru Vanglas karistust muuhulgas röövimise eest, s.o raske vägivallaga toime pandud süütegu, R. Fuchs kannab Viru Vanglas karistust muuhulgas mõrva eest
L. põhjendatud alus võtta temale saadetud kirjades olnud ähvardusi reaalselt. Peale selle süüdistati Rivo Fuchsi
järgi selles, et ta 06.09.2010.a kella 19.50 paiku Viru Vangla E-hoones E2 osakonnas kambris nr 2172 lõi ühe korra oma kambrikaaslast A. L. nina piirkonda, millega tekitas füüsilist valu. A. L. tuvastati meditsiiniosakonnas nina vaheseinal hüübinud veri. Maakohus leidis, et P.V-le ja R. Fuchsile esitatud süüdistuses kirjaldatu ei vasta
L.le saadetud kirjad sisaldasid tapmisähvardusi, A. L. oli alus neid tõsiselt võtta, mistõttu tunnistas kohus P.V ja R. Fuchsi süüdi
APELLATSIOONIDE SISU P.V kaitsja Avo Pärmann taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Kaitsja märgib, et P.V tunnistab kirja kirjutamist, aga mitte oma süüd. Kiri on ilma asja tausta teadmata sõnastuselt vaadeldav ähvardusena. Kuid tähele tuleb panna, et P.V ei 2 tundnud kannatanut, ei olnud temaga kohtunud, sai kannatanu nime teada läbi kambriukse ühelt Viru Vangla kaasvangilt. Mitte kunagi ei olnud tal kavas kannatanut üles leida ega tema kallal vägivalda tarvitada. P.V kannab pikaajalist vanglakaristust, milline asjaolu tugevdab veendumust, et kirja kirjutamise ajend ei olnud kuritegelik, sest ähvarduse realiseerimiseks puudus tal võimalus. Ta ei saanud kindel olla, kas kirja adressaat üldse eksisteerib ja ei ole kaasvangi poolt lihtsalt välja mõeldud. Kuna P.V puudus igasugune varasem kokkupuude kannatanuga, ei saanud tema tahtlus olla suunatud teda tegelikult ähvardama. Asjas puuduvad tõendid, et P.V kirjutanuks kirja kellegi ülesandel. Rivo Fuchsi kaitsja adv Rünno Roosmaa taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, omakaitsealuse õigeksmõistmist
järgi ja
Kaitsja märgib, et süüdistatav ei ole ennast süüdi tunnistanud. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et kirjast lähtuvalt on tegemist veenvate ähvardustega. Ajal, mil A. L. vaidlusalune kiri jõudis, kandis R. Fuchs Tartu Maakohtu poolt mõistetud kaheksa aastast vangistust, millest kanda oli veel üle kuue aasta. Eelnevat tuleb arvestada kirjas öelduga selle kohta, et „surm on väga lähedal“. Mitte millegagi ei ole leidnud tõendamist, nagu teadnud R. Fuchs varem midagi A. L.. Samas on A. L. politseitöötaja, kes pidevalt suhtleb tööülesannete tõttu erinevate kahtlustatavatega, kelle hulgas on neidki, kelle käitumine ja kõnepruuk on jätnud soovida. R. Fuchs põhjendas oma käitumist lakooniliselt – loll nali. Samas aga istungi lõpus vabandas. Viimatimärgitu ei ole kohtu poolt arvestamist leidnud. Kaitsja leiab, et R. Fuchsi käitumises puudus
Tähele tuleb panna, et
Fuchs tunnistanud. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Süüdistatavad ja nende kaitsjad jäid esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioonides esitatud väited selle tühistamiseks alust ei anna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonides väidetu maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna, kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses esitatud argumentidega ega pea vajalikuks neid korrata, apellatsioonidega seonduvalt rõhutab üksnes järgmist.
§-s 120 sätestatud kuriteokoosseisu objektiks on inimese vaimne tervis, mille ründamiseks kasutab süüdlane psüühilist vägivalda. Siin ei eeldata, et ründajal oleksid kuriteo toimepanemise hetkel ka olemas ründevahendid, millega ta ähvardab. Kuriteokoosseisu realiseerimiseks piisab, kui kannatanus kutsutakse esile sedavõrd tugev hirmuaisting, et ta leiab, et on alust karta selle ähvarduse täideviimist ( Riigikohtu otsus nr 3-1-1-11-00). Käesolevas asjas ei ole põhjust kahelda kannatanu poolt oma hirmu ja tunnete kirjelduses. Ähvardamise puhul ongi tähtis, et ähvardaja loob kahjuliku tagajärje saabumisest mulje kui millestki tema tahtest sõltuvast asjaolust ning tähendust ei oma, kas selline loodud mulje on tegelikkuses ka reaalne või pelgalt näiline. 3 Apellantide väited, mille kohaselt mõlemad süüdistatavad kannavad pikaajalist vanglakaristust, mistõttu kirja kirjutamise ajend kannatanule ei saanud olla kuritegelik, ei oma samuti tähendust. Oluline on, et ähvardus jõuaks ähvardatud isiku teadvusesse ning oluline ei ole, et ähvardatu mõistaks näiteks talle saadetud kirja sisu või öeldut vahetult lugemise või ütlemise hetkel koha ähvardusena
Vahetu ajaline seos avalduse tegemise ning öeldu tajumisel ähvardusena vahel ei ole nõutav. Oluline ei ole ka see, kas ähvardaja saab ja ka tahab enda ähvardust realiseerida.
realiseerimiseks piisab, kui ähvardus tekitab objektiivselt tõsiseltvõetava mulje ja näib ähvardatule tõsiseltmõelduna (ähvardamisega on tegemist ka siis, kui täideviija teab, et kannatanu tajub tema käitumist ähvardusena ning kasutab seda ära). Nende eelduste alusel on ühtlasi ka selge, et tähendust ei oma asjaolu, kas tegelikkuses on ähvardus täideviidav või mitte. Ähvardaja ei pea ise uskuma enda ähvarduse realiseeritavusse. Seetõttu ei oma mingit tähtsust apellantide väited, et süüdistatavatel polnud kunagi kavas kannatanut üles leida ja tema kallal vägivalda tarvitada. Apellatsioonid on eksitavad, kuivõrd neis aetakse segi ähvardamise tahtlus ja ähvarduste sisuks olnud tegude realiseerimise tahtlus. Arvestades süüdistatavate isikuid ja ähvarduste sisu, oli kohtukolleegiumi hinnangul kannatanul alust karta ka ähvarduse täideviimist. Tegemist oli üheseltmõistetava ähvardusega ning mõlemad süüdistatavad pidasid võimalikuks, et kannatanul tekib reaalne hirm. Arvestades P.V ja R. Fuchsi poolt A. L. saadetud kirjade sisu, on R. Fuchsi kaitsja viide kannatanu kui politseitöötaja talumiskohustusele kohatu. Sama asjakohatu on väide, et süüdistatavad hindasid oma tegevust lihtsalt „lolli naljana“. Apellatsioonid on kohtukolleegiumi hinnangul paljasõnaliselt süüdistatavaid õigustavad ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Mis puutub R. Fuchsi kaitsja taotlusse leevendada tema kaitsealusele
järgi mõistetud karistust, siis kohtukolleegium ei pea taotluse rahuldamist võimalikuks. Maakohus on R. Fuchsile karistust mõistes järginud
Asjaolu, et R. Fuchs on üksnes osaliselt
järgi kvalifitseeritud kuriteos ennast süüdi tunnistanud, ei saa olla mõistetud karistuse tühistamise aluseks. Veel tuleb silmas pidada, et nimetatud kuriteos oli kannatanuks A. L., kelle ees R. Fuchs vabandanud ei ole /III kd tl 51/. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 14.01.2011.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Malle Preimer Julia Katškovskaja 4 Paavo Randma
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.