Obsah (9)

§ 424§ 68§ 66§ 50§ 16§ 56§ 57§ 44§ 67

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 24. november 2015 nr 1-15-9728 (kohtueelses menetluses

§ 424

järgi advokaat Valli Murde (riigi õigusabi korras) Süüdistus Kaitsja ei oma RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg -st 1, § 253 p -st 1, §-st 254, kohus otsustas: S üüdi tunnistada F.U karistusseadustiku (

) § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 56 (viiskümmend kuus) päevamäära, s.o 1002 (üks tuhat kaks ) eurot 40 senti.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 11.-12.05.2015 s.o 2 päeva, mis vastab 6- le päevamäärale, lugedes F.U karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o 895 (kaheksasada üheksakümmend viis) eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata rahali se karistuse tasumine ositi 10 (kümnele) kuule järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb F.U tasuda igakuiselt v ähemalt 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot 50 senti kuni mõistetud rahalise karistuse täitmiseni.

§ 50lg 1 p 1 alusel võtta F.U-lt juhtimisõigus üheks kuuks. lisakaristusena mootorsõiduki Kr

MS § 180 lg 1 alusel välja mõista F.U-lt menetluskuludena riigi tuludesse sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis ) eurot ja riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.U on õigus kriminaalmenetluse kulud kokku 657 (kuussada viiskümmend seitse ) eurot tasuda ositi ühe aasta jooksul järgmiselt: 1) alates

1. a detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 54 ( viiskümmend neli) eurot ja 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu os a tasumistähtaeg kuu 30- s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Kohtuotsuse koopia toimetada kolme p äeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. Lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Selgitused kohtuotsuse le ja edasikaebamise kord Selgitada: kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile vastavalt liiklusseaduse ( LS) §- le 127; kui isik ei ole LS § -s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). O siti täitmiseks määratud rahaline karistus ja kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega KrMS § -de 383 – 392 järgi . KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
2. Süüdistus Süüdistuses nähtuvalt on F. U toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

§ 424

järgi, mis seisneb selles, et tema 11.05.2015.a kella 08:27 ajal Viljandi linnas Tartu tänaval Kösti silla juures juhtis sõiduautot Citroen Berlingo registreerimisnumbriga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga tuvastatuna oli 0,89 mg/l. F.U rikkus 01.07.2011.a. kehtiva Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. 2. Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses ja F.U süüdimõistmist

§ 424

järgi ja karistamist rahalise 56 päevamäära (üks päevamäär 17,90 eurot) ehk 1002,40 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 11.05 kuni 12.05.2015, s.o 2 päeva, mis vastab 6 -le päevamäärale, lugedes F. U karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära, s .o 895 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kan da ositi 10 kuu jooksul, s.o 89,50 eurot kuus.

§ 50lg 1 p 1 alusel ära võtta F.

U-lt sõiduki juhtimisõigus üheks kuuks.

1. Kohtuliku uurimise tulemused 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises 2 Käskmenetluse kohaldamise alus on sätestatud KrMS § 251 lg-s 1, mille kohaselt teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus tuvas tas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käskmenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. Süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi või kompleksravi. F.U 12.05.
3. a kahtlustatavana antud ütlustest (tl 8 -9) nähtu valt kinnitab kuriteo toimepanemist. F.U ütlustest nähtub, et ta tarbis pühapäeval, s.o 10.05.
4. a kanget alkoholi – viina. Tal oli kodus olemas 0,5-liitrine viin, millest tarbis õhtu jooksul ära pool pudelit. Esmaspäeva hommikul kella 07 paiku väljus ta kodust, et tööle sõita. Viljandis, Tartu tänaval, Kösti silla juures oli politseioperatsioon „Kõik puhuvad“. Süüdistatav ei arvanud, et tal eelmisest õhtust mingeid jääknähte võiks olla, siis ei peljanud ta alkomeetrisse puhuda. Alkomeeter näitas kohapeal puhudes alkoholijoovet. Süüdistatav toimetati Viljandi politseijaoskonda, kus teda pandi tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Kuna ta peab töökohustuste täitmiseks palju autoga ringi sõitma, siis on temale eluliselt vajalik, et juhiload alles jääks. F.U kahetseb, et ta juhtis autot alkoholijoobes. Süüdistatava ütlustega haakuvad tunnistaja Vaido Vaheri ütluse d (tl 4-4p), millest nähtu b, et tema 11.05.2015 kell 8.27 osaledes puhumisreidil peatas punast värvi sõiduauto Citroen Berlingo reg. nr XXX XXX . Tunnistaja palus juhil puhuda lehtriga aparaati Mercury nr 10200340, mis kuvas näiduks ALKOHOL. Lastes teist korda puhuda huulikuga, oli tulemuseks 1,039 mg/l väljahingatavas õhus. Juhiks osutus F. U (ik XXX). Juht väitis, et tarvitas küll alkoholi, kuid magas vist vähe, nii 5 -6 tundi. Juht toimetati Viljandi linnast, Tartu tänavalt , Kösti sillalt Viljandi Politseijaoskonda. Asja s on dokumentaalse tõendina tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 11.05.2015 (tl 12), millest nähtuvalt on F.U tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr: ARAF-0026 (taatlustunnistuse nr TTRC- 15/00046) mõõdetud alkoholijoove 0,98 mg/l väljahingatavas õhus. Laiendmääramatust +/ - 0,09 mg/l arvesse võttes on süüdistataval tuvastatud alkoholijoobe lõplikuks mõõtetulemuseks 0,89 mg/l väljahingatavas õhus. Sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsuse 11.05.2015 kohaselt (tl 3) süüdistatav F. U kõrvaldati 11.05.2015 alates kell 8.27 mootorsõiduki Citroen Berlingo reg. nr XXX XXX juhtimiselt kuni kaineks saamiseni. Politseiinfosüsteemi kaudu üle X -tee 12.05.2015 tehtud Maanteeameti päringu kohaselt (tl 12) omab süüdistatav kehtivat juhiluba.

§ 424

näeb ette kriminaalkorras vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis . Kohus leiab süüdistat ava ülalkirjeldatud tegevus täidab

§ 424objektiivse teokoosseisu.

Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; 2) juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. 3 Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et süüdistatav F. U , juhtides 11.05.2015. a kella 08:27 ajal Viljandi linnas Tartu tänaval Kösti silla juures sõiduautot Citroen Berlingo registreerimisnumbriga XXX XXX seisundis, kui alkoholisisaldus väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga tuvastatuna oli 0,89 mg/l , rikkus 01.07.2011 kehtiva LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis, eelmärgituga süüdistatav realiseeris objektiivse süüteokoosseisu

§ 424järgi.

Süüdistatav F.U pani temale inkrimineeritud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 järgi, kuna ta pidas võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja ta möönas seda. Kohus leiab, et F.U tuleb käskmenetluses

§ 424järgi süüdi tunnistada.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja F.U süüd välistavaid asjaolusid. 3.2. Põhjendused karistuste mõistmisel

§ 424

näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega;

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus tuvastas süüdistatava tegevuses karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 järgi.

Kohus ei tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise käskmenetluses. Karistusregistri väljavõtetest (tl 5) nähtub, et süüdistatav kriminaalkorras karistatust ei oma.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44

lg -te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt tõendist süüdistatava maksustatava tulu kohta (tl 10) nähtub, et 2014. aastal tehtud tulumaksuga maksustavate väljamaksete summa pärast tulumaksu mahaarvamist oli 10554 eurot. Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta (tl 11) nähtub, et süüdistatava keskmise päeva sissetuleku suuruseks on 17,90 eurot. Arvestades F.U süü suurust, kriminaalkorras karistatuse puudumist ning toimikus olevaid tõendeid süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta , leiab kohus, et süüdistatava t on võimalik mõjutada rahalise karistusega , mis jääb karistusraami esimesse kolmandikku, seega süüdistatavale on põhjendatud mõista rahaline karistus 56 päevamäära ehk 1002,40 eurot.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 11.-12.05.2015 s.o 2 päeva, mis vastab 6-le päevamäärale, lugedes F. U karistuseks rahaline karistus 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o 895 (kaheksasada üheksakümmend viis) eurot.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada juhtimise õiguse ära võtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt.

§ 67lg 2 kohaselt on lisakaristuse alammääraks üks kuu.

Riigikohus on lahendis nr 3-4-1-2-05 p 50 asunud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes väga erandlikel juhtudel. Lähtudes ülaltoodust ja asjaolust, et F.U on toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, leiab kohus, et F.U-lt tuleb mootor sõiduki juhtimisõigus ära võtta. 4 Kohus ei tuvastanud käesolevas kriminaalasjas erandlikke asjaolusid, mis oleksid võimaldanud süüdistatava suhtes lisakaristuse kohaldamata jätmist. Võttes arvesse joobe määra ning asjaolu, et süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata, leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada lisakaristusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega alammääras, seega

§ 50

lg 1 p 1 alusel on põhjendatud F.U-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta üheks kuuks.

1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud on sätestatud KrMS § -s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg -le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabarii gi Valitsuse
3. novembri 2014 määrusest nr 16 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg -le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p -le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
4. novembri 2013 otsusega on kinnitatud (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud kulud summas 72 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus süüdistatavalt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku moodustavad 657 eurot (s.h sundraha 585 eurot ja riigi õigusabi tasu 72 eurot) , mis tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt sisse nõuda süüdistat avalt ning määrata tasumisele ositi maksetena ühe aasta jooksul.
5. Muud põhjendused KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 254 lg 6 kohaselt on süüdistataval ja kaitsjal õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 5 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5