← Eesti

4-19-3475/10

4-19-3475 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. juuli 2019. a, Tallinn Kriminaalasja number 4-19-3475 Kohtunik Julia Katškovskaja Väärteoasi B.Z-i väärteoasi LS §

§ 137lg 6 kohaselt.

Apellatsiooni läbi vaatamata jätmise osas on määrus vaidlustatav Riigikohtus 15 päeva jooksul alates päevast, millal isik sai teada vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi teada sama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Harju Maakohus mõistis
  2. juuni
  3. a otsusega B.Z-i süüdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 207 lg 1, § 224 lg 2, § 234 lg 1 ja liikluskindlustusseaduse (LkindlS) § 81 järgi ning mõistis KarS § 63 lg-st 1 lähtuvalt LS § 224 lg 2 alusel karistuseks aresti 21 päeva. KarS § 66 lg 1 alusel määrati aresti kandmine ositi 3 osas selliselt, et korraga ärakantava aresti pikkus on 7 päeva. Aresti esimese osa kandmise alguseks loeti B.Z-i kinnipidamise aega
  4. juunil
  5. Ülejäänud osas arest tuleb B.Z ära kanda hiljemalt
  6. augustiks
  7. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati
  8. juunil
  9. a. Kohtuotsuse lõpposa anti B.Z-ile üle allkirja vastu samal kuupäeval. Kohtuotsuse lõpposas on märgitud, et juhul, kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.
  10. juulil 2019 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus B.Z-i apellatsioon, mis ta vaidlustab Harju Maakohtu
  11. juuni 2019 otsust karistuse osas. 1

(3)4-19-3475
  1. juulil 2019 registreeriti Harju Maakohtus B.Z-i apellatsiooni tähtaja ennistamise taotlus, milles ta märgib, et ei saanud esitada maakohtule apellatsiooniteadet 7 päeva jooksul, kuna viibis alates
  2. juunist 2019 arestimajas. Tal ei olnud võimalust arestimajast apellatsiooniteadet saata. Arestimajja ei lubatud perekonnaliikmeid. Pakkide saatmine on arestimajas keelatud. Lisaks selgitab B.Z , et saab tänaseks töövõimetuspensionit. Maakohus edastas B.Z-i taotluse ringkonnakohtule
  3. juulil
  4. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Ringkonnakohus leiab, et B.Z-i taotlus apellatsioonitähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. 6.

§ 137

sätestab nn kaheastmelise apellatsioonitähtaja.

§ 137

lg 1 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Seega tuleb apellatsioonitähtajana mõista nii apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise (RKKK 3-1-1-35-05; 3-1-1-135-04) kui ka apellatsiooni esitamise tähtaega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule seitsme päeva jooksul teatamise kohustuse näol on tegemist absoluutse nõudega, mille täitmata jätmine või hilinenud täitmine toob endaga kaasa apellatsiooni läbi vaatamata jätmise. 7. Harju Maakohtu 25. juuni 2019. a otsuses on selgitatud, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul. B.Z sai kohtuotsuse kätte 25. juunil 2019 (tl 28), mida kinnitas oma allkirjaga.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 1 kohaselt ei arvata tähtaja hulka päeva, millest loetakse tähtaja algust. Seega oli apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaja alguse päevaks

  1. juuni 2019 ja viimaseks päevaks
  2. juuli
  3. a. Ringkonnakohus märgib, et B.Z ei ole esitanud tähtaegselt apellatsiooniõiguse kasutamise teadet. Nähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtus
  4. juulil 2019 registreeritud apellatsioonist, on see koostatud juba pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovi tähtaja möödumist ehk alles
  5. juulil
  6. Samal kuupäeval on koostatud ka algselt maakohtule esitatud apellatsioonitähtaja ennistamise taotlus. Asjaolu, et apellatsiooniteadet ei esitatud tähtaegselt kinnitab omakorda tõsiasi, et mõlemad B.Z-i kohtutele esitatud dokumendid kannavad postitempleid
  7. juulist
  8. B.Z taotleb apellatsioonitähtaja ennistamist. Kuivõrd apellatsioonitähtajana tuleb mõista ka apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise tähtaega, kuulub

§ 137

lg-st 6 tulenevalt tähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamine ringkonnakohtu pädevusse.

§ 137

lg 5 kohaselt võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Seega peab kohus tähtaja ennistamise avalduse lahendamisel hindama, kas on tõendatud mõjuva põhjuse olemasolu, mis ei võimaldanud isikul tähtaega järgida. 9. Apellatsioonitähtaja ennistamise põhjuseks märgib B.Z selle, et ta viibis 7 päeva arestimajas, kus tal puudus apellatsiooniteate esitamise võimalus. KrMS § 172 kohaselt saab kaebetähtaega ennistada mõjuval põhjusel. KrMS § 172 kohaselt saab kaebetähtaega ennistada mõjuval põhjusel. KrMs § 172 lg 2 p 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Muu mõjuva asjaoluna tuleb mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis 2

(3)4-19-3475 tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla ka raske haigus. Kaebetähtaja möödalaskmisel hindab kohus kõiki asjaolusid nende kogumis. Tõsiasi, et B.Z kandis kinnipidamisasutuses aresti, ei ole takistuseks, mis tegi tal võimatuks tähtaegselt teatada apellatsiooni esitamise soovist. Esiteks märgib ringkonnakohus, et B.Z oli võimalik esitada apellatsiooniteadet tähtaegselt, vaatamata sellele, et ta viibis 7 päeva arestimajas. Nähtuvalt väärteotoimikus olevast kinnipidamise protokollist peeti B.Z väärteoasjas kinni
  1. juunil
  2. Maakohtu otsusega määrati aresti esimese osa kandmine 7 päeva kaupa alates B.Z-i kinnipidamisest
  3. juunil
  4. Nii kandis B.Z aresti esimest osa kuni
  5. juunini
  6. Alates
  7. juulist 2019 oli ta vabaduses. See tähendab, et arestimajas viibimisest tingitud takistust tal apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist tähtaja lõpuni, s.o
  8. juulini 2019, ei esinenud. Nii oli tal olenemata arestimajas viibimisest võimalik esitada apellatsiooniteadet
  9. või
  10. juulil
  11. Teiseks ei ole kinnipidamisasutuses viibimine objektiivne takistus, mille tõttu B.Z puudus võimalus esitada kohtule apellatsiooniteadet. B.Z asus kandma aresti Harju Maakohtu
  12. juuni 2019 otsuse alusel Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses. Vangistusseaduse (VangS) § 86 lg 1 ja § 28 lg 1 kohaselt on arestialusel õigus kirjavahetusele. VangS § 29 lg 5 kohaselt on kinnipidamisasutusel keelatud jätta riigiasutusele edastamata arestialuse kirju. Ringkonnakohus märgib, et süüteomenetluste praktikas on see täiesti tavapärane, et kinnipidamisasutuses viibivad isikud edastavad oma kohtule avaldusi, taotlusi ja kaebusi. Ringkonnakohtul pole B.Z-i taotluse pinnalt põhjust eeldada, et temale polnud arestimajas tagatud kõnealust õigust. Seega oli B.Z-ile juba seadusest tulenevalt nähtud ette õigus edastada arestimaja vahendusel oma kirju, sh postiga maakohtule oma apellatsiooniteadet. B.Z-i taotluses märgitud asjaolud, et tema kohtumine perekonnaliikmetega oli piiratud ja pakkide saatmine keelatud, ei ole asjassepuutuv, kuna seadusest tulenevalt on arestialusele tagatud õigus edastada riigiasutusele oma kirju nendest asjaoludest sõltumata. Seega jätab ringkonnakohus B.Z-i apellatsioonitähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
  13. Arvestades, et B.Z-i apellatsioon on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus jätab taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata, tuleb esitatud apellatsioon jätta

§ 142lg 2 p 1 kohaselt läbi vaatamata ja tagastada B.Z-ile.

11. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 38lg-st 1, § 137 lg-test 1, 5, 6, 7, § 142 lg 2 pst 1, Kr

MS §-st 171 jätab ringkonnakohus B.Z-i taotluse apellatsioonitähtaja ennistamiseks rahuldamata ja esitatud apellatsiooni läbi vaatamata. 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.