← Eesti

1-12-12427/11

Obsah (7)§ 238§ 126§ 60§ 61§ 127§ 179§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 25.02.2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-12-12427 (11237300120) Kohtukoosseis Kohtunik Janika K

) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista F .B KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aastat. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes F.B vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud, millise kandmise alguseks lugeda 25.02.

  2. Kohaldada kohtuotsuse täitmise tagamiseks F.B suhtes tõkendit vahistamine. Isik vahistada kohtusaalis.
  3. Välja mõista F .B-lt riigi tuludesse sundraha 480 eurot. Sundraha tuleb tasuda 1 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48,00 eurot.
  4. Välja mõista F.B-lt riigi tuludesse menetluskulu 173,25 eurot, so 172,80 eurot kaitsjatasu ja 0,45 eurot koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 17,33 eurot.
  5. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.
  6. Asitõend, CD-plaat helisalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile 7 päeva jooksul alates otsuse resolutiivosa kuulutamisest, so hiljemalt 04.03.

  1. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav alates 12.03.
  2. Kohtu selgitused: Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse. Selgitada, et apellatsiooniõigusest saab loobuda, loobumise korral otsuse tervikteksti ei koostata. Esitatud süüdistus: F.B süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 2010 jaanuar kuni 06.07.2011 kasutas aadressidel XXX ja XXX järjepidevalt füüsilist vägivalda oma elukaaslase EH’i suhtes, mis väljendus selles, et tema korduvalt ja järjepidevalt lõi EH’ile lahtise käe ja kõva esemega vastu peapiirkonda, tõukas nii, et EH kukkus ning end ära lõi, samuti lõi laualt emailist kausi, milles oli tuline supp ning mis tabas EH’a, seega põhjustas EH’ile järjepidevalt füüsilist valu, sh 08.01.2010 aadressil XXX asuvas korteris tõukas EH’i nii, et viimane kukkus selle tõuke tagajärjel selili maha ja lõi pea vastu põrandat ära ning tundis selle tagajärjel füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse: lahtine peahaav ca 1 cm, kiiruluu piirkonnas hematoom; 2010 aasta suvel aadressil XXX asuva korteri köögis lõi laualt emailist kausi tulise supiga nii, et see kauss koos selles olnud tulise supiga tabasid EH’i paremat kätt, külge ja reit, mille tagajärjel EH tundis füüsilist valu ja sai kehavigastusi: paremal käsivarrel põletusarm; 06.07.2011 kella 10.30 paiku aadressil XXX asuvas korteris lõi EH’ile kõva esemega vastu lagipead, mille tagajärjel kaotas viimane teadvuse ning teadvusele tulles tundis peapiirkonnas füüsilist valu ja löögi tagajärjel oli saanud tervisekahjustuse: peas ca 2 cm lahtine haav. 2 F.B-ga pani F.B toime teisele inimesele järjepideva valu põhjustanud kehalise väärkohtlemise, see on KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte ja menetlusosaliset seisukohad: Prokurör leidis, et F.B-le süüks arvatud kuritegu on tuvastamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS 122 järgi. F.B süüd välistavad asjaolud puuduvad, süüdistatav ei ole avaldanud kahetsust, seega tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. F .B on varem karistatud 2008 märtsis samaväärse teo eest, kuid jätkas vaatamata otsuse alusel mõistetud karistusele kannatanu väärkohtlemist. F.B on karistatud AS § 70 järgi rahalise karistuse ja arestiga, karistustest ei ole süüdistatav järeldusi teinud. Prokurör taotles F.B süüdi tunnistamist KarS § 122 järgi ja karistamist vangistusega 2 aastat, lühimenetluse sätete kohaselt kuulub karistusest mahaarvamisele 1/3, seega jääb karistuseks vangistus 1 aasta 4 kuud. Kaitsja oli seisukohal, et käesoleval juhul viimases episoodis oli koosseis olemas. Esimestes episoodides ei ole F.B-le esitatud süüdistus põhjendatud. Tahtlust ei ole, samuti ei ole tõendeid. Ei nõustu prokuröri seisukohtadega. F.B on endale teadvustanud alkoholiprobleemi ja ei vaidle vastu, et kannatanu on saanud viga. Kuriteo koosseisu ei saa lugeda tõendatuks ja kvalifikatsiooniga ei saa samuti kasvõi osaliselt nõustuda. KarS § 122 eeldab, et on vägivallategu toime pandud korduvalt. Kui süüdistust analüüsida, siis episoodide vahe on pikk. 2010, 2011 ja nende
  3. episoodi puhul ei saa rääkida tahtlikust vägivallateost. Väidetavalt süüdistatav astus jala peale ja sai viga. Möödatrügimisel võis viga saada, kuid vahejuhtum ei toimunud tahtlikult, seal oli eesmärgiks möödapääsemine. Kui F.B oleks soovinud kannatanule tekitada põletushaavu kuuma supiga, siis oleks kausiga visanud. Mõlemad isikud olid eeldatavalt purjus ja praktiliselt ühelgi päeval kained ei olnud. Asjas on kahtlused ja tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. F .B ei ole varem muude vägivallategude eest karistatud, tegemist on seaduskuuleka inimesega. Ei ole põhjendatud F.B karistamine reaalse vangistusega. Tegemist oli ebaadekvaatsete isikutega, kes ei ole suutelised tajuma, et pärast adekvaatselt kirjeldada. Kaitsja leidis, et F.B tuleks õigeks mõista; KarS § 122 järgi ei ole võimalik tema tegu kvalifitseerida. Süüdistatav F.B selgitab, et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi, kuid suppi ei ole peale kallanud, käsi oli põletatud ennen kui koju tuli. 06.07.2011 juhtum oli, meelega ei ole löönud, kannatanu ise kukkus. Jääb eeluurimisel öeldu juurde. Kahetseb kõike, mis on juhtunud, see on kahetsusväärne, kuid kõik juhtus kogemata. Kannatanu EH on kohtukutse kätte saanud, kohtuistungi toimumisest teadlik, kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: - Politseitöötaja ettekanne /tl 3/, mille kohaselt vanemkonstaabel Ivo Meller sai 06.07.2011 kella 11.00 väljakutse politsei juhtimiskeskuselt XXX, kus oli toimunud peretüli. Jõudes kohale koos ülemkonstaabel Kristi Ruusmaaga tegi kindlaks, et kohal oli kiirabi, tegeles kannatanu EHaga, kellele oli korteris elukaaslase F.B poolt taburetiga pähe löödud. Kiirabiarsti sõnul oli kannatanu mitmel korral kaotanud teadvuse, EH keeldus kiirabiga kaasa haiglasse minemast. Kriminaalasja algatamist ta kehavigastuse tekitamise eest kirjutada ei tahtnud. XXX korteriühistu esinaine helistas EH tütrele ja teavitas teda juhtunust ja tütar EH pidi tulema ema vaatama. F .B 3 - toimetati Lääne-Harju politseijaoskonda kainenema, kuna oli tagaotsimises kandmata aresti suhtes 10 ööpäeva. F.B joove oli 1,61 mg/l. 13:00 aegu helistas kannatanu tütar EHja teatas, et ema viidi kiirabiga Mustamäe haiglasse tema terviseseisundi pärast, kuna oli korduvalt minestanud ja oli ebaadekvaatne. Tütar soovis kirjutada kuriteo avaldust. Kannatanu EH ütlused /tl 4-5, 93-97/ 07.07.2011.a, millest nähtub, et 06.07.2011.a umbes kella 10:00 ja 11:00 vahel istus köögis. Tuli elukaaslane F.B , kes oli alkoholijoobes ja ütles, et käi välja. Läks ühiskoridori ja istus trepiastmele. Meelis tuli tema peale karjuma. F.B-le karjumise peale tuli alt korterist naaber välja vaatama, mis toimub. Tuli kööki tagasi ja Meelis tuli talle järele ja lõi mingi esemega seljatagant vastu lagipead, millepeale tundis füüsilist valu ja kaotas hetkeks teadvuse. Kui teadvusele tuli istus vahekoridoris maas ja peast jooksis palju verd. Alt korterist nr 27 elanik M kutsus vist kiirabi. Valu oli peas suur ja peale löömist raskused käimisega, jalad paiste läinud. Tuli vaatama tütar EHja kuna oli väga paha olla kutsuti uuesti kiirabi ning toimetati Mustamäe haiglasse. 05.04.2012.a antud ütlustest nähtub, et elas F.B-ga koos umbes 16 aastat ja kõik need aastad nende elu halb ja vägivaldne ei olnud. Meelis muutus kurjaks, riiakaks ja vägivaldseks siis, kui Eestisse jõudis masuaeg, kuskil 2009.a, kui Meelis ei leidnud endale enam tööd ja jäi koduseks. Kuna elasid Meelise korteris, siis hakkas Meelis ka alandama, käitus üleolevalt, hoolimatult, tõukas ja teinekord sai ka haiget. Koos aeg-ajalt napsitasid, aga siis läks F.B vahel sõprade juurde edasi jooma ja kaarte mängima või tulid tema sõbrad neile. Meelis ise ja üks tema sõpradest ei saanud tavaliselt kaotusest üle ja siis läks nende vahel tõuklemiseks ja jagelemiseks. Ja kui siis sõbrad ära läksid, siis pidi olema vakka nagu hiireke, ei tohtinud rääkida, mainida sõprade võitu või tema kaotust, sest vastasel korral tuli ta kohe kallale. Kui siis söandas midagi öelda, siis tuli Meelis tavaliselt kallale ja lõi lahtise käega vastu nägu. Sai haiget, sest teinekord ka kukkus põrandale maha ja käed, küünarnukid said põrutada. Nüüd on nii, et iga ilmamuutuse peale annavad küünarnukid tunda, valutavad. Ei mäleta neid kuupäevi, aastaid ega aastaaegasid, ega ka neid kordi, mil Meelis on tõuganud ja haiget teinud. Sinikaid ja muid vigastusi nägid kõik tuttavad F.B inimesed. Näites O XXX tänavalt ja tema vastasmajas elav T, XXX tänaval elav K , AK. M õde EN tegi Meelisele pidevalt etteheiteid selle kohta, kuidas Meelis käitus. Meelise suur autoriteet juba lapsepõlvest oli tema vanem vend AMS, kes õpetas Meelise, tema enda jutu järgi, juba poisikesepõlves Koplis kaklema. Need inimesed kõik oskavad öelda, kuidas Meelis teda kohtles, sest nad ju nägid teda sinikatega ja said aru, et Meelis on jälle „peremeest“ mänginud. Ei olnud sellest pisikesest F.B korterist ka kuhugi Meelise eest pelgu minna. Ära tulla tema juurest ei saanud, sest polnud kuhugi minna, kõigil õdedel vendadel on omad pered, tütrel oma elu. Raha ka ei olnud, ka pensioniraha oli Meelise käes. 06.juuli 2011 hommikupoole sai tüli Meelisega alguse sellest, et WC asuv loputuskast ei tööta, vesi tuli ämbriga vannitoast tuua. Sel hommikul või ennelõunal läks Meelis vetsu ja hõikas talle, et toob vett ja paneb ämbriga WC ukse taha esikusse, läks tuppa televiisorit vaatama. Meelis tuli WC-st ja ämbrit tähele panemata ajas selle ümber. Meelis käratas, et miks sa ei öelnud, et vesi on esikus ukse taga ja käskis kohe seda koristama tulla. Ütles, et tule kõigepealt eest. Meelis vihastas, tormas tema juurde ja lohistas õlast valusasti kinni hoides esikusse ja paiskas sinna WC ukse juurde põrandale pikali maha. WC uks oli lahti, irvakil ja lendas peaga vastu ust, peast hakkas verd jooksma. F.B-st ei teinud Meelis välja, pidi oma verise peaga kõik vee ja vere maast kuivatama. Meelis ei palunud kunagi nende vägivallatsemiste eest vabandust. Meelise meelest oli selline käitumine normaalne, pidi kogu aeg vägivallatsemist ja alandamist taluma, sest Meelis oli ju peremees ja teadis, et tal ei 4 ole kuhugi tema juurest minna. F.B, et oli jälle Meelise käest haiget saanud võib kinnitada ka MM, kes on Meelise sõber. Mario tuli meile ja nägi esiku põrandal maas kuivanud verepleki ringe, nägi nägu ning küsis, Meeliselt, et jälle mängisid peremeest. F.B-le peale jälle Meelis vihastas, et olen Mariole kaebamas käinud. Keegi Meelise sõpradest ei julgenud kaitseks välja astuda, sest Meelis on oma iseloomult väga armukade ja hästi ägeda iseloomuga. Ei tohtinud teiste inimestega omavahel isegi rääkida, kui teda kõrval ei olnud. F .B-le jalavigastuse sai Meelise käest veidi aega enne seda, kui politseinikud juulis 2011 Meelise kodust ära viisid. Meelisel olid jalas tugevad ehitaja kingad ja ta astus tagasi ja tema jalatsi konts sattus täpselt parema jala pöiale. Hüüatas valust, et mis sa teed, selle peale ütles Meelis, et mis sa koperdad siis mul jalus. Ei mingit vabandust või midagi. Jalg paistetas üles. Ei usu, et Meelis sel korral meelega jalale astus, oli lihtsalt väga kitsas, väike korter, vähe ruumi. Nüüdseks on jalg paranenud. Paremal käsivarrel oleva põletusarmi põhjustas Meelis. F .B oli 2010 suvine aeg, kui Paldiskis keetis kodus hernesuppi. Meelisele supp ei maitsenud, oli ise väga hea kokk, kuid Meelise toidud olid kõik hästi vürtsised, neid süüa mao ülehappesuse tõttu ei saanud. Supp ei olnud nii maitsestatud nagu Meelis oleks tahtnud. Istusid kööki laua taha sööma, istus köögis Meelise tavapärasele kohale laua otsa, Meelis oli sunnitud tema kohale akna all istuma. F .B Meelisele ei meeldinud ja kui hakkasid sööma, siis peale ühte lusikatäit Meelis jälle vihastas, ütles, et talle ei meeldi ja paiskas selle väikese emailkausi koos supiga endast eemale vastu teda nii, et kuum supp lendas kausist talle paremale käele ja küljele ning reiele. Kuna olid riided seljas, siis teised kohad ei saanud kuumast supist nii kõrvetada, kui ainult parem käsivars. Pöördus arsti poole, anti mingit salvi ja ravis ennast kodus. Ajuoperatsioonil Mustamäe Kiirabihaiglas käis Meelise pärast. Elasid siis XXX. Ei mäleta seda aastat, millal see oli, aga Meelisele jälle midagi ei meeldinud, ta tuli kallale ja lõi raske sinist värvi paksust klaasist vaasiga pähe nii, et klaas purunes. Tõenäoliselt kaotas teadvuse, sest ärkas alles Mustamäe haiglas, oli tehtud operatsioon ja peast leitud verevalum ära opereeritud. Meelis rääkis pärast ise, et olin kolm päeva kodus koomas olnud, et kui Meelis koju tuli ja ta ikka veel ühes ja samas asendis oli, siis oli kartma hakanud ja kiirabi kutsunud. Tegi selle kohta politseisse ka avalduse, aga keegi ei reageerinud, ei kutsutud kohale ega kuulatud üle. Õemees Koit pärast ütles Meelisele, et sa lööd E niimoodi ükskord maha, siis vastas Meelis selle peale, et noh siis hingabki võirikubki vähem õhku. Meelis ei kahetsenud tehtut. Need vigastused, mis menetleja mulle täna ette luges - 11.01.2008.a XXX oli tegelikult nii, et ma hakkasin väravat kinni panema ja meil oli enne väraval väike kallak, lohk ja meie noor koer hüppas vastu aiaväravat, mis liikus mõlemale poole, sellise hooga, et ma libedaga kukkusin peaga vastu aiaväravat ja lõin pea ära. 18.07.2008.a tulid Meelisega koos ühelt sünnipäevalt, olid mõlemad napsised ja tema ei jaksanud enam edasi minna, aga Meelis ka ei aidanud ning jättis sinna tee äärde istuma. Palus möödaläinud poisse, et nad aitaksid. Ju nemad siis helistasidki kiirabisse. 08.01.2010 hakates esikust tuppa minema, Meelis tahtis mööda trügida ja tõukas eest kõrvale, et esimesena jõuda kuna esikupõrand oli libe ja põrandariie oli maas, siis kukkus seliti maha nii, et pea kolksuga vastu maad käis. Meelis püsti ei aidanud, astus lihtsalt üle ja läks kööki suitsu tegema. Mingit tüli ega riidu enne seda ei olnud, Meelis oligi selline hoolimatu käitumisega ja kui ta ei jõudnud tema teelt nii kiiresti kõrvale astuda, kui Meelisele oleks meeldinud, siis kas lükkas või tõukas. Alati valu ei saanud. 2.juulil 2010 kolisid XXXt Paldiskisse. Paldiskis nägi sinikaid ka D sõbratar S nimeline tütarlaps. Tulid talvisel ajal D neile ja tal oli M löödud sinikas silma all, Svetlana astus tema kaitseks välja, hurjutas Meelist ja kui läks ägedamaks ütlemiseks, siis võttis maast tühja klaaspudeli ja virutas Meelisele sellega pähe. Mingeid varalisi nõudmisi F.B vastu ei ole, soovib 5 - - - - lähenemiskeeldu et F.B teda kunagi üles ei otsiks, kardab, et Meelis lihtsalt lööb ta mõtlematult maha. Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabelitega /tl 6-9/, kuupäevaga 07.07.2011.a teostati kannatanu EH läbivaatus. Läbivaatusega tuvastati: vaadeldes isiku nägu on näha alumisel huulel vasakul pool verevalumit, pealael on näha paistetus ja selle peal õmblus, õmbluse kohast näha verevalum. Tunnistaja KR ütlused /tl 18-20/, mille kohaselt 06.07.2011 kell 11:00 sai väljakutse juhtimiskeskuselt XXX toimunud peretüli, kannatada saanud vanem naisterahvas, kiirabi kohal. Jõudes antud aadressile, koos vanemkonstaabel Ivo Melleriga, nägi korteris

(30)F.B, kiirabitöötajaid ning veel kahte naabrit (DT ik XXX ja JD ik XXX). Viimaste väitel olid nemad just kiirabi kohale kutsunud, kuna alla nende korterisse
(27)oli kuulda karjumist. Kiirabitöötajad osutasid abi korteri 30 köögis EH . Naisterahval oli näha peapiirkonnas pikka lahtist haava ning näol oli näha vere jälgi, EH elukaaslane F .B tuli vastu suurest toast. F .B oli märgatavate joobetunnustega (hiljem mõõdetud 1,61 mg/1 kohta). Suure toa põrandal oli näha teise diivani vahetus läheduses ümber keeratud supipotti, toit välja valgunud. Põrandal vedelesid toidujäätmed ning laual ära joodud alkoholi pudelid (palju täpselt ja mis, ei mäleta). Korteri üldpilt oli räpane ning segamini. Korterisse sisenemisel muutus F.B rahutuks ning sellest tulenevalt olid nemad IM kohustatud teda korduvalt korrale kutsuma. Isik ei suutnud oma joobeastmest tulenevalt juhtumi kohta adekvaatset informatsiooni anda. Liikus korteris kööki, kus veel kiirabi toimetas kannatanuga. Kööki suunduvas koridoris oli näha põrandal vere jälgi. Köögis oli laud, kus peal oli tühi pann ja laual vedelesid erinevad toidujäätmed. Põrandal toidu jääke ei olnud. Kannatanu EH istus laua ääres tooli peal. Rohkem toole köögis tema mäletamist mööda ei olnud. Küsimusele, mis toimus, vastas kannatanu EH, et elukaaslane oli teda millegagi vastu pead löönud (keegi mainis ka taburetiga löömist, aga täpselt ei mäleta kes). EH ütles, et F .B pidi teda tihti peksma, tahab raha saada. Ka seekord oli põhjus sama. E ütles, et F.B tahab tema pensioni raha kätte saada, aga tema ei taha anda, kuna korterit on vaja maksta. Küsisin kas teeb avalduse F .B suhtes, siis sellest EH keeldus, E küsis veel, kas viite Meelise minema? Vastas, et viime, kui ta avalduse esitab. Isik ei soovinud avaldust esitada, kuna ta ei saa liikuda ning kes siis poes käib? EH oli samuti väliste alkoholi tarvitamise tunnustega, kuid tema jutt oli arusaadavam. Vestles E veel sellest, kas tütar (EH) on temaga kontakteerunud ja miks ei taha ta tütre juurde Läänemaale minna. Kuna F.B oli kohtu poolt tagaotsitav (kandmata arest), rakendasid tema suhtes sundtoomist ning toimetasid isiku esmalt Lääne-Harju politseijaoskonda kainenema. Vaatlusprotokoll /tl 22-27/, mille kohaselt on vaadeldud kahte kõne hädaabinumbrile 112, esimene kõne tehti 06.07.2011.a kell 10:58:23 numbrilt 56168343, mille kohaselt teatati, et äsja lõi XXXkorteris Paldiskis meesterahvas naisterahvast nimega EH kõvasti tooliga vastu pead, veri voolab ning verejooksu ei õnnestu kuidagi peatada. Teine kõne tehti 06.07.2011.a kell 13:44:39 numbrilt XXX, mille kohaselt teatati, et hommikul sai tema ema EH taburetiga mööda pead, selg valutab ja on suur peavalu, on väga viletsas olukorras, unustab sõnu. Helistaja sõnul on ta nii läbi pekstud, et kui sinna üksi jääb sureb ära. Tunnistaja EH ütlused /tl 33-37/, mille kohaselt F.B oli tema ema EH elukaaslane, on näinud kolmel korral. Oma emaga lähedasi suhteid ei olnud.Läbi ema õdede ja vendade kuulis, et ema oli mingi viis-kuus-seitse aastat tagasi Tallinna Haiglas koomas, et Meelis oli teda selliselt peksnud, et arvati juba, et ema ei tule sellest välja ja sureb, siis Meelis hirmuga teatas meile. Emale tehti ajuoperatsioon, sest 6 - tal oli peksmise tagajärjel ajus mingi veresoon lõhkenud. Käis ema vaatamas ja teadis ka seda, et Meelis teda peksis, kuid ema keeldus Meelise vastu siis ütlusi andmast ja mingit kriminaalasja ei tulnud. Ise näinud ei ole, kuid teab, et Meelis on nende kooselu ajal, Et korduvalt armukadedusest peksnud. Mingit põhjust armukadeduseks pole ema talle küll iialgi andnud, kuid ühel korral peksis Meelis ema ka siis, kui tema tädi käis ema juures XXX. Siis Meelis peksis peale tädi külaskäiku ema läbi. Korra tuli ema ka Meelise juurest ära, kuid siis Meelise õde palus, et ema tagasi läheks ja ema läks Meelise juurde tagasi. F.B-ga on Meelis kasutanud minu ema nende aastate jooksul korduvalt ära, elades ema kulul. Kuulis mingil ajal, et Meelis ja ema kolisid Paldiskisse. Sai korteriühistu esinaise M kokku, kes kutsus ta ema maja juurde ja ütles ka korteri numbri. M rääkis sellest elust seal korteris. Sisenesid korterisse, ema ja Meelis istusid elutoas ja olid mõlemad veidi napsised. Ema teda esimese hooga ära ei tundnud, aga kui ütles oma nime, siis sai aru. F.B korter oli jube, ehtne asotsiaalide korter. Vestlesime pisut siis arvas, et emaga on kõik korras ja sõitsid koju tagasi. Järgmisel hommikul kuskil enne kella 12.00 helistas selle korteriühistu esinaine M , et ema on jälle peksa saanud, et kiirabi käis küll kohal, kuid ema keeldus nendega haiglasse kaasa minemast. Sõitsid Paldiskisse ema juurde. Paldiskisse jõudes astus kohe korterisse. Ema lamas suures toas, seal üks tuba ainult ongi, oma voodis ja magas. Ajas ema üles ja nägi, et ema nägu oli paistes ja vasakul pool alalõug täiesti sinine. Emal oli kuklas suur lahtine haav, mida oli töödeldud briljantrohelisega, kuid haav oli õmblemata. Tema üks jalg, võimalik, et parem jalg, oli pahkluu juurest täiesti paistes. Ema kurtis seljavalu, seljal nimme piirkonnas, keskkohas olid värsked lillakat tooni sinikad. Emal käis pea ringi, ta ei suutnud seista, koordinatsiooni- ja tasakaalu häired, kõik ajas iiveldama ja ei suutnud adekvaatselt rääkida, ajas segast ja seosetut juttu. Kõik viitas tugevale peapõrutusele, kutsusid uuesti kiirabi välja. Kiirabi tuli, ema viidi Mustamäe haiglasse. Siis läks Paldiski politseijaoskonda ja tegin avalduse selle kohta, et ema oli jälle peksa saanud. Kuupäeva ei mäleta, millal politseisse avalduse tegi, kuid pidi olema juulikuu algul, nädala sees. Sõitsid koju. Oli kindel, et emaga on kõik korras, ta on haiglas. Järgmisel hommikul helistas M , kes teatas, et ema on kodus tagasi ja temaga on kõik korras. Järgmisel nädalal tõi ema Paldiskist ära. Nüüd, kui emal on parem, siis ta rääkis, et peale meie lahkumist juulis seal Paldiskist, oli Meelis talle kallale tulnud, teda taburetiga pähe löönud, täis supipoti selga visanud, teda näkku peksnud ja kui ema oli maha kukkunud, siis jõuga talle jalale astunud nii, et sellest läks emal pahkluu paiste, tursesse. Paldiskis ema juures nägi potitäit suppi toapõrandal. Köögis oli murdunud jalaga, vist rohekat värvi taburet. Vesteldes emaga, on kuulnud, et Meelis oli armukade ja igal võimalikul juhul oli ta ema peksnud. Nüüd Haapsalus elades, nägi emal piki õlavart ja käsivart kulgevat suurt põlenud armi. Ema rääkis, et ta oli keetnud hernesuppi ja Meelisele polnud meeldinud supi maitse ning oli võtnud supipoti koos veel keeva hernesupiga ja tahtnud emale pähe valada, kuid ema oli jõudnud eemale põigata ja käe ette panna nii, et keev supp valgus vaid käele. Ema oli selle käe pärast ka arsti juures käinud, igatahes oli ta käinud kuskil seda sidumas. Aga politseile avaldust selle kohta ei teinud. Väljavõtted kannatanu EH’a ravidokumentidest /tl 39-54/, kiirabikaardil 73/1/1690 on fikseeritud, et kiirabi on saanud väljakutse 06.07.2011.a kell 13:51 aadressile XXX Paldiskis. Patsient EH sai löögi oma purjus elukaaslaselt pähe. Käis Paldiskis kiirabi vaatamas, patsient keeldus haiglasse minekust. Saabudes patsient on alkoholijoobes, kaebab peavalu. AVR on normis, peas lahtine haav ca 2 cm, kopsu- ja neuroleid on normis. Patsient on alkoholi kuritarvitaja. Patsiendi tütar nõuab haiglasse. Kiirabikaardil 74/1/1032 on fikseeritud, et kiirabi on saanud väljakutse 06.07.2011.a kell 11:01 aadressile XXX Paldiskis. Patsient EH sai löögi taburetiga pähe. Patsiendi sõnul kaotas lühikeseks ajaks teadvuse. Nahaalune verevalum, pindmine nahavigastus 7 - - pealae peal 2cm. Neuroloogilise leiuta. Patsient keeldub haiglasse minemast, on tutvustatud võimalikke tüsistustega, mis võivad tekkida. Patsient kerges joobes, kohal on ka politsei. Kiirabikaardil 74/0/1645 on fikseeritud, et kiirabi on saanud väljakutse 28.10.2010.a kell 19:30 aadressile XXX Paldiskis. Patsient EH täna õhtul kukkus kodus. Teadvust ei kaotanud. Oksendanud ei ole. On alkoholijoobes, kaebab peavalu. Üldseisund rahuldav, hingamine vaba, haav umbes 5 cm pikkune pealae piirkonnas, hematoom kukla piirkonnas, suur hematoom parema küünarvarre piirkonnas. Kiirabikaardil 72/0/160 on fikseeritud, et kiirabi on saanud väljakutse 08.01.2010.a kell 12:44 aadressile F.B. Patsient EH peretüli käigus kas kukkus või mees lükkas. Parema kiiruluu piirkonnas hematoom, hüübinud veri. Näha 1 cm haavake, mis ei veritse, parema silma sinimik. Valu ei kaeba. Ilmsete joobe tunnustega, edasi tegeleb kohalolev politsei. Kiirabikaardil 72/8/3526 on fikseeritud, et kiirabi on saanud väljakutse 18.07.2008.a kell 22:14 XXXe Ladva - Laua tänava nurka. Patsient EH istub tänavanurgal ja suitsetab, soovib, et koju viime. Alkoholijoobe tunnused. Kiirabikaardil 72/8/1281 on fikseeritud, et kiirabi on saanud väljakutse 12.03.2008.a aadressile XXX. Patsient EH sõnul üleeile löödud panniga pähe. Peas ca 1,5 cm haav, teadvust ei kaotanud, alkoholijoobe tunnused. Kiirabikaart 73/8/92 on fikseeritud, et kiirabi on saanud väljakutse 11.01.2008.a kell 20:16 aadressile Raesmik-Ladva ristis XXX. Patsient libises trepist alla peaga vastu aia piiret. Kiirabi saabudes teadvusel, kontaktne, adekvaatselt vastab küsimustele. Peas on lahtine haav, veritseb. Alkoholijoobe tunnused. Tunnistaja DS ütlused /tl 73-78/, mille kohaselt 2011.a juulikuus oli külas oma ema M T juures, kes elab aadressil: Paldiski, XXX, I korrusel. Käis külas koos oma naistuttava JD. Umbes peale lõunat kuulsid kisa ja kära korterist nr 30, milline asub korrus ülespoole, pärast kuulsid, et kukkus mingi asi. Koos oma naistuttavaga Jelenaga läks ülesse, siis koridoris kuulis sellest korterist kostnud kisa. Oli mees-ja naishääl. Katsus ukselinki ja uks läks lahti. Esikust nägi, et köögi põrandal lebab naabrinaine nimega E. Tema pea oli katki löödud, pea ja põrand olid verised. Sel ajal naabrimees Meelis läks köögist tuppa. Korteris nad viibisid kahekesi. F .B on ühetoaline korter. Nägi, et toas oli kapp ümberlükatud. Naabrinaine E lebas põrandal ja oigas. Kohe helistas kiirabisse. Meelis ainult ropendas ja millestki süüdistas Et. J osutas E esmaabi, tõstis ta üles ja pani trauma kohale käterätiku. Kiirabi saabus 3-5 minuti pärast. Kiirabitöötajad osutasid temale esmaabi. Kiirabitöötaja palus tal viibida korteris, et Meelis ei saaks korterist lahkuda. Kui saabus politsei ja dokumendid said kontrollitud, siis läksid tagasi ema korterisse nr
  1. Natuke hiljem kuulis koridoris kära. Tegi ukse lahti ja nägi, et Meelis osutab vastupanu politseitöötajale - konstaablile Ivole. Teab, et Meelis ja E elavad koos juba ammu. Varem nad elasid koos XXX. Millised suhted on nende vahel, tema ei tea, kuid ema sõnade kohaselt, sellest korterist pidevalt kostab kisa ja kära. Millest tol päeval tekkis konflikt, tema aru ei saanud. Nad mõlemad olid purjus. Tema juuresolekul keegi kedagi peksnud ei ole. Tunnistaja JD ütlused /tl 79-84/, mille kohaselt tema koos oma tuttavaga Deniss Sergejeviga läks külla Denissi ema M T juurde, kes elab Paldiski linnaas XXX, see oli 2011.aasta juulikuus. Viibisid külas mitu päeva. Olid külas kuu alguses ja kuulsid, et korterist nr 30, milline asub korrus ülespoole, st teisel korruse, kostab kisa ja kära. Tol päeval viibides korteris nr 27, uuesti kuulsid kisa ja kära, samuti oli kuulda, et kukkus mingi asi. Sergei ema palus vaadata, mis toimub korteris nr
  2. Koos Sergeiga läksid teisele korrusele. Viibides trepikoja koridoris kuulsid korterist kostnud kära. Koputasid uksele, kuid keegi ust lahti ei teinud. D palus naabrimeest Meelist teha ukse lahti ja seletada, mis neil juhtus. Kuid Meelis ust lahti ei teinud. Hääle järgi oli selge, et too on purjus. Läbi ukse oli kuulda, et tema elukaaslane nutab. Sisenesid tuppa ja nägid, et 8 - - naabrinaine, kelle nime ta ei tea, istus köögis, kus hoidis kaltsu pea kohal, kuskil külje peal või taga tal oli haav, praegu juba ei mäleta. Sealt jooksis verd. Kalts samuti oli verine. Osutas temale esmaabi. Vestluse käigus naine ütles, et tema elukaaslane Meelis lõi teda tooliga pähe ja lõi katki tema pea ja tooli, st taburet läks löögist katki. Samas vedeles ka lõhutud taburet. Meelis sel ajal istus või lebas toas diivanil. Sergei kutsus välja kiirabi. Mõlemad olid purjus, kuid Meelis oli rohkem. Siis, kui naabrinaine ütles, et Meelis lõhkus tema pead taburetiga, siis Meelis ütles, et ta ise kukkus. Tean, et varemgi Meelis peksis oma elukaaslast. F.B rääkis Meelise elukaaslane, umbes nädal enne antud juhtumit, siis kui koos Sergeiga käis tema juures külas. Meelis elab teisel korrusel, korteris nr 30, korter on ühetoaline. Korrus allapoole I korrusel korteris nr 27 elab Sergei ema koos oma elukaaslasega. Tunnistaja LU ütlused /tl 89-92/, mille kohaselt E on tema kõige vanem õde. Peale mehe surma hakkas E alkoholi tarvitama ja tema elu läks lihtsalt käest ära. Millal konkreetselt Meelisega koos hakkas elama, ei tea, sest ta hoidus neist kõigist eemale. Kui ta polnud temast jälle aastaid kuulnud, siis läbi F.B politsei otsis E üles ja läks sinna XXXe lihtsalt külla. Kui ta XXX neil külas käis, siis kurb oli see pilt, mõlemad olid alatasa napsised või siis pohmellis, jääknähtudega. Ühel korral XXX nägi Et verisena, lausa nii läbi pekstud voodis lamamas, et kutsus talle kiirabi kohale. Ta oli küll kontaktivõimeline, kuid ei suutnud tõusta. Mitte kordagi ei öelnud E otse, et Meelis teda peksis siia või siia. Kui E käest küsis, et kuidas tal läheb, siis pani ta endale sõrme suule, ütles „Tss!" ja osutas sõrmega tavaliselt magava Meelise poole ning ei rääkinud eriti midagi oma elust. Ise ei ole näinud, kas ja kuidas Meelis teda peksnud on, kuid hiljem kuulis, et iga kord, kui E külas käis, sai E Meelise käest jälle peksa. Ja nii jätkus see ka tõenäoliselt Paldiskis. F .B-ga ei oska tema vigastuste saamise ja asukoha kohta midagi konkreetselt rohkemat öelda. E kurtis tavaliselt, et kukla piirkond valutab, et Meelis peksis teda. Pöördus F.B Linnavalitsuse poole 2007 või 2008 ja rääkis sotsiaaltöö peaspetsialistiga sellest, et tahab õde Lihula Hooldehaiglasse, et tema tervist veidi turgutada ja siis sealt edasi kuhugi hooldekodusse saada. Põhiline eesmärk oli see, et oleks E sealt „hullumajast" Meelise juurest ära toonud ja ta oleks saanud jälle elama hakata. Siis jäi see kõik pooleli, sest Einike, kes on tema tütar, oli vastu. Tunnistaja MM ütlused /tl 108-110/, mille kohaselt elab Paldiskis 4 aastat. F.B elab Paldiskis, elab tema majast 3 maja edasi. Millal F.B täpselt Paldiskisse kolis, öelda ei oska. F .B-ga sai tuttavaks läbi HS, kes elas samuti kunagi XXX. On F.B-ga paar korda napsu võtnud. Meelisel oli elukaaslane, võimalik, et tema nimi oli E, kuid kindel pole. Alates eelmisest suvest E enam seal ei ela. 2011.a suvel oli küll üks juhus, kui politsei Meelise ära viis. Mäletab, et läks Meelise juurde telefoni küsima, kuid Meelist ennast kodus ei olnud, oli vaid tema elukaaslane. Too elukaaslane avas ukse, ise oli pohmellis näoga ja ütles, et politsei viis Meelise minema. Siis vist oli tõesti elukaaslasel peas või näos mingi vigastus. Mis aga juhtunud oli, ise ei näinud. Korter oli segamini nagu alati, midagi erilist küll tähele ei pannud. Mida elukaaslane ütles juhtunud kohta, ta ei mäleta, On juhtunu kohta kuulnud erinevaid versioone, kuid nüüd ei suuda meenutada, kelle käest missugune versioon tuli, sest on ka Meeliselt küsinud, mis tookord juhtus. Üks versioon on see, et Meelise elukaaslane oli ise kukkunud, teine jutt vist oli see, et keegi tegi hooga köögikapi lahti ja Meelise elukaaslane sai sellega pihta. Ei süvenenud sellesse juttu. Ise sel ajal seal ei olnud. Seal oli mingi muu seltskond olnud, äkki mingid alumise korruse venelased ja nad olid koos napsu võtnud. Vähemalt sellist juttu olen kuulnud. Teab, et varem oli Meelise elukaaslasel samuti mingi peavigastus, kuid millest see vigastus oli tekkinud ei tea. Teab, et too elukaaslane tõmbas ise endal peast 9 - õmblusniite välja. Millal see juhtum oli, ei mäleta. Niite nägi tal peas, kuid miks ta pea katki oli, ei tea. Pole juttu olnud. Ei tea täpselt, missugune inimene Meelise elukaaslane oli, kuid minu arvates ta valetab väga palju, mistõttu tema väiteid, et Meelis teda on korduvalt löönud, ei saa võtta päris tõena. Tema arvates ta provotseeris sõnadega Meelist, öeldes Meelisele halvasti. Meelis ja tema elukaaslane koos jõid alkoholi tihtilugu ja siis olid tülid kerged tükkima, Joomise käigus nad mõlemad sõimasid vastastikku teineteist. Kui nad olid joonud ära juba suurema koguse alkoholi, siis võis täheldada nende mõlema jutust vaenulikku suhtumist ja käitumist teineteise suhtes. Ise ei ole näinud, et kumbki neist oleks teist löönud või viga teinud. Midagi rohkemat F .B ja tema elukaaslase tegemiste kohta öelda ei oska, ei ole Meelisega selline tuttav, et Meelis räägiks oma isiklikust elust. 2005.a raske autoavarii tõttu oli ajukahjustus, mistõttu võivad esineda mäluaugud ning seetõttu ei suuda mõningaid asju kas meelde jätta või meenutada. Tunnistaja MV ütlused /tl 112-114/, nähtub, et 2008.a jaanuaris kui kolis XXX aadressile XXXosutus tema naabriks F.B, kes elas ühetoalises korteris nr
  3. Sel ajal, kui tema naabriks oli F.B, oli elu seal korteris täiesti võimatu. F.B oli täielik asotsiaal, kes pidevalt jõi ning lärmas oma korteris. Temaga elas koos üks vanem proua, majarahvas rääkis, et nad on koos elanud pikemat aega. Nad tarbisid koos alkoholi ja see joomine päädis sellega, et meesterahvas hakkas naisterahva peale karjuma, põhiline väljend oli „kuradi värdjas vanamutt“. F.B karjumine seisnes selles, et ta räuskas kõva häälega. Kui ta naise peale karjus, siis ta mõnitas, solvas või midagi sellist, mõnikord oli kuulda ka seda, kuidas ta süüdistas naist raha varguses. F.B mees võis räusata tundide viisi. Nende elamise tõttu haises terve trepikoda. Mõnikord oli näha nende korterisse viivat vererida või okserida. Kelle verega tegemist oli või miks see veri seal maas oli, ei tea. Mõnikord talle tundus, et mees isegi peksab naist. Läbi seina oli kuulda matse ja suuremaid kolinaid, klaaside klirinaid. Kas tegelikult oli ka seal peksmine või mitte, ta ise ei näinud. Naise karjumist nende matsude ja kolinate kestmise ajal ei mäleta, et oleks kuulnud. On näinud, et too naine käis verise peaga ringi, aga siis ta tuli kuskilt koju. Kas naise pea sai viga kukkudes või teda löödi, ei tea. Naine ei rääkinud sellest. Eks tema oli ka pidevalt purjus. Ta tervis tundus suhteliselt hädine olevat. F .B oli agressiivse käitumisega, eriti joobes olles. Üheks näiteks saab tuua juhtumi, kui F .B oli kella 12 paiku niivõrd purjus, et ta ei olnud võimeline võtit välisukse lukuauku panema. F .B-st läks ta nii närvi, et ta hakkas lihtsalt peksma välisust ja selle klaasi. Ta karjus ja tagus seda ust seni, kuni lõhkus ukseklaasi ära, tema käed olid verised. Lõpuks ta lihtsalt väsis ja jäi ukse kõrvale, vajus sinna. Teiseks juhtumiks oli see, kui ükskord oli ta trepikojas ühe kaaselanikuga riidlemas F .B-ga, et ta ei saa nii käituda, et tema käitumine ei häiri mitte ainult teda kui naabrit, vaid tervet maja. F.B aga vihastas ja äkitselt lükkas väga suure hooga tema korteri ukse kinni. Käsi oli sel hetkel veel ukse vahel, napilt jõudis ära tõmmata käe. Oli hirm F .B ees, sest ta oli ettearvamatu käitumisega. Meelise naise kohta midagi rääkida ei oska, sest teda ei olnud kuulda. Majaelanikelt kuulis, et see naine jäi vist oma elukohast ilma ja nii ta sattuski F .B juurde. F .B juurest ei läinud ta minema, sest tal polnud kuhugi minna. Samuti on kuulnud, et mingi aeg proovisid selle naise sugulased naist toimetada hooldekodusse, kuid naine oli öelnud, et ta ei taha kuhugi minna, jääb F.B juurde. Samuti mäletab, et kui läks naabreid öösel korrale kutsuma, et nad ei räuskaks, siis oli see naine samamoodi sõjakas tema vastu ning kaitses F.B. Miks ta kaitses F.B, öelda ei oska, kas ta tegi seda selleks, et tal oleks elukoht või kartis, et hiljem saab F.B käest peksa. On korduvalt teinud kohalikule konstaablile avaldusi lärmi kohta naaberkorteris ja nendes avaldustes on kirjeldanud, mida kuulnud või kuidas käis räuskamine. 10 - - Kahtlustatava F.B ütlused /tl 10-15,121-123/, mis andis 08.07.2011.a väitis, et üleeile s.o kolmapäeval oli Paldiskis aadressil XXX. Korter kuulub talle. Temaga koos elab tema elukaaslane EH, kes on vist 63 aastane. Koos elavad umbes 15 aastat. Kolmapäeva hommikul jõi õlut umbes 1 liitri „Rock“i ja pärast seda jõi veel umbes 0,5 liitrit „Laua“ viina. E jõi ka natukene viina tol hommikul. Mäletab, et nad olid köögis, kell oli peale 10:00 hommikul, täpsemalt öelda ei oska. E hakkas temaga õiendama, et miks teda kaasa ei võtnud õlut jooma. Nii nad olidki köögis, jõid viina. Praadis köögis kartuleid ning kui võttis pliidi pealt panni, et panna see laua peale komistas köögis oleva vaiba taha, hakkas koperdama ning nii see pann läkski vastu E pead. Tahtlikult teda panniga ei löönud. Pann tabas E pähe, kuhugi otsa ette üks kord. F.B oli puhas õnnetus. Pann oli veel tuline kuna võttis selle pliidilt. Panniga tabades hakkas El peast verd jooksma. Pikali ta ei kukkunud, võib-olla läks silme eest korraks mustaks. Kuna pann kukkus peale seda maha, kolises pann vastu põrandat. F .B-le peale tulid korteri ukse taha alumised naabrid M ja tema mees. Nad elavad korteris nr
  4. Naabrid koputasid ja tulid ise sisse, uks ei olnud lukus. Nad nägid, et El jookseb peast verd ning nad kutsusid politsei. Tema teada nad kiirabi ei kutsunud. Kui politsei kohale tuli viidi ta sealt korterist ära. Naaber jäi E tohterdama. Nii ei teagi tema kuidas seal kõik lõppes. Kui teda ära viidi, E tema peale kuri ei olnud, ütles, et küll ta on kobakäpp. Keegi teine seda panniga tabamist pealt ei näinud, olid kahekesi korteris. Naabrid tulid alles hiljem. F.B-ga tema ei ole toime pannud seda kuritegu, milles teda kahtlustatakse. F .B oli õnnetus ja kahetseb, et on selline kobakäpp. 08.06.2012.a antud ütlused, mille kohaselt saab aru milles kahtlustatakse. Tahtlikult ei ole EHale haiget teinud. Pigem on see õnnetusjuhtum mitte kuritegu. Koos elanud umbes 10 aastat. Esialgu F.B linnas, Koondise tänaval, siis Paldiskis XXX. Paldiskis elanud kaks aastat (2010 suvel). XXX elades tarvitasid koos alkoholi ja sellest tingituna olid ka pidevad nägelemised. XXX lõi EH ühel korral lahtise käega ning ka seal oli analoogne juhtum, kus alkoholi tarvitamise tagajärjel läksid riidu ja tema kogemate komistades riivas Et panniga vastu pead. Kui omavahel riidlesid kutsusid naabrid ka politsei välja. Paldiski XXXoli samuti mitmeid riide. Samuti tuli politsei patrull kohapeale. Paldiski linnas korteri naabrid ei käinud ütlemas, et segame neid oma riidlemisega. Kodus esemeid/asju lõhkunud ei ole. Tavaliselt, kui omavahel riidlesid, läks korterist välja. Riiud said alguse tavalistest argipäevastest muredest, samuti ka sellest, et vahest raha ei olnud, aga E tahtis siiski, et ostaksin veel õlut. Alkoholi tarvitades hakkas Elivi ise tema kallal nurisema ja hädaldama ja siis tavaliselt, sai temal hing täis, siis tõukas või lükkas E eemale. Ning ühel korral on Et löönud lahtise käega vastu põske. Kui oleks tõsiselt löönud, oleksid ta silmad sinised või lõualuud katki. Tõuganud on kahel korral. Küsimusele, kuidas kommenteerib järgmiseid juhtumeid: 1) 08.01.2010 kell 12:44 XXX tuli kiirabi ja kirjutas enda kaarti - Peretüli käigus EH kas kukkus või mees lükkas. Diagnoos - . Lahtine peahaav - kiiruluu piirkonnas hematoom, näha hüübinud veri, parema silma sinimik. Naine joobes, jäi kohapeale. 2) 28.10.2010.a kell 19:30 Paldiskis XXXkäis kiirabi ja täitis kaardi - EH kukkus kodus, verevalum kukla piirkonnas ja parema küünarvarre piirkonnas. Diagnoos — pealae lahtine haav, Naine joobes, hospitaliseeriti. 3) Päev enne 06.07 astus EH 'a saapakontsaga jala peale nii, et EH ei saanud enam kõndida ( EH väidab, et peale astumine oli kogemata). 4) Millalgi Paldiskis tegi EH hernesuppi ja istus F.B koha peale. Viimane vihastas, et supp ei ole piisavalt maitsestatud ja viskas supitaldriku endast eemale nii, et kuum supp läks EH le peale ja tegi sinna põletusarmid. Vastas F.B, et nendest neljast juhtumist mäletab kõiki juhtumeid. Samuti jääb eelnevate ütluste juurde ning ei soovi eelmist ülekuulamist muuta. F.B LV vastus järelepärimisele /tl 71/, mille kohaselt 27.03.2012.a on koostatud 11 - vastus päringule: 2007.a detsembris pöördus EH'i õde LU F .B Linnavalitsusse murega oma õe saatuse pärast, kuna E puudus isikut tõendav dokument ja sissetulek. Linnavalitsuse sotsiaaltöötajad aitasid EH ID kaardi tegemisel ja 2008.a jaanuaris pensioni vormistamisel. F.B ajal elas ta koos F.B-ga XXX, korteris. Koos tarbiti alkoholi. On täheldatud mitmel korral traumasid (sinine silm, verevalumid), kuid E sõnul juhtusid need kukkumisel. 2008.aastal viibis ta peatraumaga pikemalt haiglas. 2010.a pöördus F.B Linnavalitsusse XXX elanik kaebusega F.B käitumise kohta: öörahu rikkumised, vägivallatsemine, agressiivsus naabrite suhtes, hirm laste ohutuse pärast, ähvardamine, vara lõhkumine trepikojas jne. Korduvalt kutsuti politsei ja F .B viibis arestikambris kainenemas. Ühistu avalduse alusel müüdi korter kohtutäituri poolt ning EH ja F.B kolisid Paldiski linna. Tunnistaja AMSütlused /tl 100-102/, mille kohaselt F.B on tema vend. Eriti omavahel läbi ei käi. Viimati nägin teda 2010.a, kui aitas Meelisel kolida XXXt Paldiskisse. Pärast seda pole omavahel suhelnud. Kui F.B veel elas, siis suhtles temaga korra või kaks aastas. Kui F.B külas käis, siis oli näha, et nii Meelis kui ka tema kaaslane EH tarbivad liigselt alkoholi. Tundus, et E isegi rohkem kui Meelis. Kord kui Meelisele külla läks, siis Meelis ise ei olnud veel töölt tulnud. E aga ei käinud tööl. Mäletab, kuidas E veel rääkis, et Meelisel peaks palgapäev olema ja kui Meelis lõpuks koju tuli, siis oli E esimene küsimus, et kas midagi kaasas ei olegi. Pärast seda küsimust läks Meelis poodi alkoholi tooma. Samuti mäletab seda, kui kolida aitas XXX Paldiskisse võttis E kolimise ajal end nii täis, et Paldiskis oli esimene asi see, et oksendas korteri täis. Tema nähes ei ole Meelis kordagi Et löönud või peksnud. Samuti ei ole kuulnud, et nende vahel oleks olnud mingeid füüsilisi konflikte. Ka teiste käest ei kuulnud seda. Ei ole näinud El mingeid kehavigastusi. Politseis ütlusi andes kuulis esimest korda, et Meelist on karistatud varemalt kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi. Ei oska seda isegi kommenteerida. Kaine peaga Meelis vaevalt vägivaldne on, kuid milline ta on purjus peaga, öelda ei oska. On Meelisega väga vähe koos napsu võtnud. Viimane kord oli siis kolimise aegu, siis ei olnud Meelise ja E vahel mingeid tülisid või kaklusi. Kohtu seisukoht:

§ 60

lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;

§ 61lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud F .B süü 08.01.2010.a aadressil XXX, F.B asuvas korteris tõukas EH nii, et viimane kukkus selle tõuke tagajärjel selili maha ja lõi pea vastu põrandat ära ning tundis selle tagajärjel füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse: lahtine peahaav ca 1 cm, kiiruluu piirkonnas hematoom. Kannatanu EH ütluste kohaselt 08.01.2010 hakates esikust tuppa minema, tahtis Meelis mööda trügida ja tõukas eest kõrvale, et esimesena jõuda kuna esikupõrand oli libe ja põrandariie oli maas, siis kukkus seliti maha nii, et pea kolksuga vastu maad käis. Meelis püsti ei aidanud, astus lihtsalt üle ja läks kööki suitsu tegema. Mingit tüli ega riidu enne seda ei olnud. Meelis oligi selline hoolimatu käitumisega ja kui ta ei jõudnud tema teelt nii kiiresti kõrvale astuda, kui Meelisele oleks meeldinud, siis kas lükkas või tõukas. F.B oma ütlustes selgitas, et tahtlikult ei ole EH haiget teinud. Pigem on see õnnetusjuhtum mitte kuritegu. XXX elades tarvitasid koos alkoholi ja sellest tingituna olid ka pidevad nägelemised. XXX lõi EH ühel korral lahtise käega. Alkoholi tarvitades hakkas E ise tema kallal nurisema ja hädaldama ja siis tavaliselt, sai tal hing täis ja tõukas või lükkas E eemale. F.B-ga on F.B oma eeluurimisel antud ütlustes möönnud, et kui tal sai hing täis, siis tõukas või lükkas Et. Väljavõtte kannatanu EH 12 ravidokumentides kiirabikaardilt nr 72/0/160 nähtub, et kiirabi on saanud väljakutse 08.01.2010.a kell 12:44 aadressile F.B XXX. Patsient EH peretüli käigus kas kukkus või mees lükkas. Parema kiiruluu piirkonnas hematoom, hüübinud veri. Näha 1 cm haavake, mis ei veritse, paremal silmal sinikas. Valu ei kaeba. Ilmsete joobetunnustega. Tunnistaja MV ütlustest nähtub, et F.B oli agressiivse käitumisega, eriti joobes olles. Majaelanikelt kuulis, et see naine jäi vist oma elukohast ilma ja nii ta sattuski F.B juurde. F.B juurest ei läinud ta minema, sest tal polnud kuhugi minna. F.B LV vastus järelepärimisele, mille kohaselt EH ja F.B tarbisid koos alkoholi. On täheldatud mitmel korral traumasid (sinine silm, verevalumid), kuid E sõnul juhtusid need kukkumisel. 2008.aastal viibis ta peatraumaga pikemalt haiglas. 2010.a pöördus F.B Linnavalitsusse XXX elanik kaebusega F.B käitumise kohta: öörahu rikkumised, vägivallatsemine, agressiivsus naabrite suhtes, hirm laste ohutuse pärast, ähvardamine, vara lõhkumine trepikojas jne. Korduvalt kutsuti politsei ja F.B viibis arestikambris kainenemas. Tunnistaja LU ütlustest nähtub, et kui ta XXX neil külas käis, siis mõlemad olid alatasa napsised või siis pohmellis, jääknähtudega. Ühel korral XXX nägi Et verisena, lausa nii läbi pekstud voodis lamamas, et kutsus talle kiirabi kohale. Ta oli küll kontaktivõimeline, kuid ei suutnud tõusta. Mitte kordagi ei öelnud E otse, et Meelis teda peksis siia või siia.. Ise ei ole näinud, kas ja kuidas Meelis teda peksnud on, kuid hiljem kuulis, et iga kord, kui El külas käis, sai E Meelise käest jälle peksa. Tunnistaja AMS ütlused, mille kohaselt F .B on tema vend. Eriti omavahel läbi ei käi. Tema nähes ei ole Meelis kordagi Et löönud või peksnud. Ei ole näinud E mingeid kehavigastusi. Politseis ütlusi andes kuulis esimest korda, et Meelist on karistatud varemalt kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi. Ei oska seda isegi kommenteerida. Kaine peaga Meelis vaevalt vägivaldne on, kuid milline ta on purjus peaga, öelda ei oska. Kannatanu ütlusi loeb kohus usaldusväärseks kuivõrd tema ütlusi kinnitavad ka väljavõte kannatanu EH ravidokumentides kiirabikaardilt nr 72/0/

  1. Samuti on tõendatud tunnistajate LU ja MV ütluste ning F .B LV vastusega järelpärimisele, F .B agressiivne käitumine. Kohtul ei ole alust kahelda valeütluste andmises hoiatatud kannatanu ja tunnistajate ütlustes. Arvestades, et F.B on varem karistatud EH suhtes vägivalla kasutamise ja tervisekahjustuse tekitamise eest, ei ole kohtul alust arvata, et kannatanu seekord valetas. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu. Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena käsitatav ka järsk tõukamine. F.B-ga tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et F.B 08.01.2010.a aadressil XXX, F.B asuvas korteris tõukas EH nii, et viimane kukkus selle tõuke tagajärjel selili maha ja lõi pea vastu põrandat ära ning tundis selle tagajärjel füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Tõugates kannatanut nii järsult, et viimane kukub, sai F .B aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanu tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et F.B kahjustas 08.01.2010.a kannatanu EH tervist. F.B ei tunnistanud, et 2010.a suvel aadressil XXX, Paldiski asuva korteri köögis lõi laualt emailist kausi tulise supiga nii, et see kauss koos selles olnud tulise supiga tabas EHa paremat kätt, külge ja reit. Kannatanu ütluste kohaselt 2010.a suvel, keetis Paldiskis kodus hernesuppi. Meelisele supp ei maitsenud, ei olnud nii maitsestatud nagu Meelis oleks tahtnud. 13 Istusid kööki laua taha sööma, tema istus köögis Meelise tavapärasele kohale laua otsa, Meelis oli sunnitud tema kohale akna all istuma. F.B Meelisele ei meeldinud ja kui hakkasid sööma, siis peale ühte lusikatäit Meelis jälle vihastas, ütles, et talle ei meeldi ja paiskas selle väikese emailkausi koos supiga endast eemale vastu teda nii, et kuum supp lendas kausist talle paremale käele ja küljele ning reiele. Kuna olid riided seljas, siis teised kohad ei saanud kuumast supist nii kõrvetada, kui ainult parem käsivars. RKKKo otsuse 3-1-1-87-11 p 7 kohaselt Riigikohtu senises praktikas on aktsepteeritud, et süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile, sh ka kannatanu ütlustele (nt Riigikohtu kriminaalkolleegium
  2. veebruari 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-109-10). Analüüsides kannatanu ütlusi, leiab kohus, et tal ei peaks olema põhjust valetada. Samuti on kannatanut, erinevalt kahtlustatavast, hoiatatud valeütluste andmise eest ning kohus ei näe põhjust, miks oleks pidanud EH andma oma elukaaslase kohta valeütlusi. Tunnistaja MVütlustest nähtub, et F.B oli agressiivse käitumisega, eriti joobes olles. Tunnistaja EHütlustest nähtub, et kannatanu on ka temale rääkinud, et armi käele tekitas süüdistatav F.B kuuma hernesupiga. Ka on F.B eeluurimisel antud ütlustes osaliselt vägivalda tunnistanud (on tõuganud kahel korral, löönud ühel korral lahtise käega). F.B kannatanu ütlusi peab kohus usaldusväärsemaks. F .B-ga tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et 2010.a suvel aadressil XXX, Paldiski asuva korteri köögis lõi F .B laualt emailist kausi tulise supiga nii, et see kauss koos selles olnud tulise supiga tabas EH paremat kätt, külge ja reit, mille tagajärjel EH tundis füüsilist valu ja sai kehavigastusi: paremal käsivarrel põletusarm. Paisates kuuma supi kannatanu suunas, sai F.B aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanu tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et F .B kahjustas 2010.a suvel suppi kannatanu suunas paisates EH tervist. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastatud F.B süü 06.07.2011 aastal kell 10:30 paiku aadressil XXX EH kõva esemega vastu lagipead löömises. F.B ise eitab EH löömist ning väidab, et köögis panniga komistades tabas pann Et kuhugi otsa ette üks kord. Kohus asub seisukohale, et F.B sellised ütlused ei ole usaldusväärsed ning ei ole ka eluliselt usutavad ja on kantud soovist vabaneda vastutusest ja ka ümber lükatud teiste kriminaalasja kogutud tõenditega. Tunnistaja H EH ütlustest nähtub, et kannatanu nägu oli paistes, vasakul pool alalõug sinine, kuklas suur lahtine haav. 07.07.2011.a teostatud läbivaatuse protokoll kinnitab, et isiku alumisel huulel vasakul pool on verevalum ja pealael on näha paistetus ja selle peal õmblus, õmbluse kohas näha verevalum ning see kinnitab isikul tervisekahjustuse olemasolu. Samuti kinnitab tervisekahjustuse olemasolu kiirabikaart nr 74/1/1032 mille kohaselt on fikseeritud EH nahaalune verevalum, pindmine nahavigastus pealae peal 2cm. EH ütluste kohaselt lõi F.B teda köögis mingi esemega seljatagant vastu lagipead millepeale tundis füüsilist valu ja kaotas hetkeks teadvuse. Kannatanu ütlusi kinnitavad tunnistajate DS ja JD ütlused, mille kohaselt viibisid nad korrus allpool korteris 27 kui kuulsid korterist 30 kisa ja kära ning millegi kukkumist, vaatama minnes nägid, et naabrinaine E lebab köögi põrandal ja oigas, koheselt kutsusid kiirabi. Samuti nähtub tunnistaja DS ütlustest, et Meelis ainult ropendas ja milleski süüdistas E . Ehkki nii süüdistatav kui kannatanu olid mõlemad tarvitanud alkoholi, nähtub tunnistaja KRütlustest, et EHa jutt oli arusaadavam, seega oli kannatanu joove märkimisväärselt väiksem võrreldes 14 süüdistatava joobega. Vaatamata sellele, et kannatanu oli sündmuste toimumise ajal alkoholijoobes, loeb kohus tema ütlusi usaldusväärseks, kuivõrd kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistajate DSja JD ütlused. Tunnistaja JD ütlustest nähtub, et vahetult peale sündmuse toimumist kui ta osutas kannatanule esmaabi ütles kannatanu talle, et elukaaslane Meelis lõi teda tooliga pähe, lüües katki tema pea ja tooli, st taburet läks löögist katki, samas vedeles ka lõhutud taburet. Ka EH ütlustest nähtub, et köögis oli murdunud jalaga taburet. Tunnistaja KR ütlustega on tõendatud, et EH peapiirkonnas oli näha pikka lahtist haava ning näol oli näha vere jälgi. Politsetöötaja Ivo Melleri ning tema korterisse sisenemisel muutus F.B rahutuks ning sellest tulenevalt olid nad kohustatud F.B korduvalt korrale kutsuma. Kannatanu ütlustega haakub ka politseitöötaja ettekanne mille kohaselt vanemkonstaabel Ivo Meller sai 06.07.2011 kella 11.00 väljakutse politsei juhtimiskeskuselt Paldiski linna XXX, kus oli toimunud peretüli. Jõudes kohale koos ülemkonstaabel Kristi Ruusmaaga tegi kindlaks, et kohal oli kiirabi, kes tegeles kannatanu EH , kellele oli korteris elukaaslase F.B poolt taburetiga pähe löödud. Kiirabiarsti sõnul oli kannatanu mitmel korral kaotanud teadvuse. Tunnistaja MMütlustest nähtub, et 2011.a suvel oli üks juhus, kui politsei Meelise ära viis. Mäletab, et läks Meelise juurde telefoni küsima, kuid Meelist ennast kodus ei olnud, oli vaid tema elukaaslane kes ütles, et politsei viis Meelise minema. Siis vist oli tõesti elukaaslasel peas või näos mingi vigastus. Mis aga juhtunud oli, ise ei näinud. F .B-ga eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et 06.07.2011.a kella 10:30 paiku lõi F.B EH kõva esemega vastu lagipead mille tulemusena kaotas viimane teadvuse ning teadvusele tulles tundis peapiirkonnas füüsilist valu ja löögi tagajärjel oli saanud tervisekahjustuse, peas ca 2 cm lahtine haav. 05.04.2012.a on kannatanu andnud nimetatud episoodi kohta teistsuguse kirjelduse, kuid arvestades sündmusest möödunud aega ja episoodide rohkust võib kannatanu ajada segi antud episoodi, mõne teise episoodiga milles ei ole süüdistust esitatud seega võtab kohus arvesse vahetult peale sündmust antud ütlusi, mis mh riimuvad ka teiste asjas kogutud tõenditega. Süüdistatava venna ütlustega on tõendatud, et nii F.B kui kannatanu EH tarvitasid alkoholi, kohus märgib, et mõlema isiku alkoholi tarvitamise fakt on tõendatud ka teiste kriminaaltoimiku materjalidega. Kohtu hinnangul ei saa vägivalda vabandada asjaoluga, et kannatanu on samuti isik, kes tarvitab alkoholi. Süüdistatava venna ütlused selle kohta, et ei ole näinud F.B kannatanu suhtes vägivalda tarvitamas, jätab kohus tähelepanuta – tunnistaja ei elanud oma venna ja kannatanuga koos, samuti ei riimu tunnistaja ütlused kriminaalasjas kogutud ja uuritud teiste tõenditega. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus on seisukohal, et F.B lüües kannatanut kõva esemega vastu lagipead, seadis eesmärgiks valu või tervisekahjustuse tekitamist kannatanule ja teadis, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et F .B kahjustas 06.07.2011.a kell 10:30 ajal kannatanu EHa tervist. Kuigi kohus peab tõendatuks valu tekitamist kõigis kolmes süüdistuses märgitud episoodis, leiab kohus, et KarS § 122 järgi kvalifitseeritud tegu tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 121 järgi. Süüdistatav F.B-le on ette heidetud järjepideva vägivalla kasutamist järgmiselt: löömist ja valu tekitamist kokku kolmes episoodis, mis leidsid aset 08.01.2010.a; 2010 aasta suvel ja 06.07.2011.a. F.B-ga oli erinevate episoodide vahe ühel korral üle poole aasta ja teisel korral ca aasta. Kohtu hinnangul ei saa lugeda tarvitatud vägivalda järjepidevaks. Samuti ei 15 nähtu tõenditest, et süüdistatava poolt kasutatud vägivald oleks hõlmatud ühtsest tahtlusest luua kannatanule pidev piinav seisund. Nimetatud asjaolud ei anna kohtu hinnangul alust rääkida F.B ühesest tahtlusest kannatanu süstemaatiliseks piinamiseks. Tõendatud pole ka piinava iseloomuga vägivalla tarvitamine üksikkordadel. F.B-ga tuleb süüdistatav F.B tegu ümber kvalifitseerida KarS 121 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. F.B on süüvõimeline ning KarS
  3. ptk.
  4. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 3 aastase vangistuse. F.B on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, regulaarset sissetulekut isik ei oma. F.B karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Puhtsüdamlik kahetsus kui karistust kergendav asjaolu, mida saab arvestada karistust kergendava asjaoluna, peab olema siiras, kontrollitav asja materjalide põhjal. Kahetsuseks ei saa lugeda süüdistatava eeluurimisel öeldud lauset „Kahetsen, et olen selline kobakäpp“. Kohtuistungil avaldatud kahetsust kohus siiraks ei pea – F .B talle süüksarvatavaid kuritegusid ei tunnistanud. Kohtu arvates ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud, lisaks ei ole F.B võimeline rahalist karistust tasuma, samuti on tal osaliselt tasumata väärteokorras määratud rahatrahvid, seega ei ole võimalik rahalise karistuse mõistmisel saavutada karistuse eesmärke. F.B on erinevate väärtegude eest s.h korduvalt KarS § 262 alusel karistatud rahatrahvidega kui ka arestiga ning teda ei saa pidada õiguskuulekaks isikuks. Enamus talle määratud rahatrahvidest on ta jätnud tasumata. Ta on sama kannatanut ka varem kehaliselt väärkohelnud ning karistatud Harju Maakohtu
  5. märtsi 2008.a otsusega, millega mõisteti KarS § 121 järgi

§ 238lg 2 alusel vähendatud karistuseks 2 kuud vangistust, mis jäeti Kar

S § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 18 kuud. F .B näitab, et F.B ei ole varasemast karistatusest midagi õppinud. Väärtegude eest korduvalt karistatud, mis näitab, et F .B on suuri probleeme õiguskorra järgimisega ning varasemad leebemad karistused ei ole teda mõjutanud kuritegude toimepanemisest loobuma ja on temas tekitanud ilmselgelt teatava karistamatuse tunde. Tingimuslik karistus ei ole olnud piisavaks vahendiks, sest samaliigilised teod on ta uuesti toime pannud. Sellise isiku mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid on vajalik mõista reaalne vangistus sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole. Üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peaks iseloomustama nn märkimisväärne eripära, kuid kuna seda ei esine, siis ei näe kohus ühtegi põhjust miks peaks F.B kasvõi osaliselt tingimisi vabastama mõistetavast karistusest. Selline karistusest tingimisi vabastamine ei oleks kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega ning annaks ühiskonnale vale signaali, et alkoholijoobes korduvalt oma elukaaslast ründav isik on toime pannud väheohtliku kuriteo. 16 Süüdistatavale F .B-le on kriminaalasja eeluurimisel kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kohtu hinnangul tuleb F.B-le reaalse vabaduskaotuse mõistmisel kaaluda ka tõkendi muutmist.

§ 127

kohaselt tuleb isikule tõkendi kohaldamisel arvestada järgmisi aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumine, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkus, karistuse raskus, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu iseloomustavad andmed ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. F.B näol on tegemist isikuga, kes on korduvalt karistatud väärteokorras AS § 70 järgi; isik ei tööta ning kriminaalasjas uuritud tõenditest nähtuvalt ei ole tema puhul välistatud uute süütegude toimepanemise risk. Oma tegu F .B ei tunnistanud ning õigustas tegu kannatanu alkoholi tarvitamise ning kannatanupoolse kohmaka käitumisega. Arvestades süüdistatava positsiooni, ei ole käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetav karistus süüdistatava jaoks soovikohane, seega ei ole välistatud, et F.B hakkab kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kohtu hinnangul tuleb F .B-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld muuta tõkendiks vahistamine. Kohus leiab, et mõistes F.B-le reaalse vangistuse 2 aastat on see piisav tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid, selline karistus vastab tema süü suurusele ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuna asja arutati lühimenetluses, tuleb talle mõistetavat karistust kolmandiku võrra vähendada ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 1 aasta ja 4 kuud vangistust, millise karistusaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev s.o 25.02.2013.a. Asitõendid: Süüdistusaktis märgitud asitõenditega seoses otsustab kohus alljärgnevat: CD-plaat helisalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse; CD plaadi säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu. Menetluskulud:

§ 179

lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. F.B-ga on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Samuti kuuluvad väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud. Kaitsja Leelo Viil esitas kohtuistungil taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ning võimaldada F .B tasuda menetluskulud ositi. Kohus asub seisukohale, et nimetatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Ainuüksi asjaolu, et süüdistatav asub kandma pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust, ei ole kohtu hinnangul põhjuseks menetluskulude vähendamisele. 17 Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab F.B-lt riigi tuludesse sundraha 480 eurot. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 48,00 eurot. Kohus mõistab F .B-lt riigi tuludesse menetluskulu 173,25 eurot, so 172,80 eurot kaitsjatasu ja 0,45 eurot koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 17,33 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber – 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. Kohtunik: /allkiri//pitsat/ 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.