1-11-6582/4

Kriminaalasi nr.1-11-6582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2011.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova ja tõlgi Katrin – Jana Vaab juuresolekul prokurör Kristi Rande kaitsja Liis Toomsalu osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja R.F Ik XXX, kodakondsus määratlemata, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: XXX, karistatus kustunud, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 169 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas: R.F süüdistatakse selles, et tema, olles Pärnu Maakohtu 29.10.2009.a. kohtumääruse nr. 2-09-7559 alusel kohustatud alates 23.02.2009.a maksma elatist summas 191.73 eurot (3000 krooni) igakuiselt oma tütre KP ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni XXX.a., alates 29.10.2009.a. kuni käesoleva ajani ei täida kuritahtlikult temale kohtu poolt pandud kohustust, st. pikema aja vältel on jätnud määratud elatise maksmata, mistõttu võlgnevus seisuga 01.11.2010.a. moodustab 3834.70 eurot (60 000 krooni). Seega R.F , vanemana kuritahtlikult kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud R.F seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Pärnu Maakohtu 29.10.2009.a. määrust nr 2-09-7559, mille kohaselt R.F on kohustatud tasuma KPelatist 3000,- krooni kuus alates 23.02.2009.a. kuni avaldaja KP täisealiseks saamiseni XXX.a. /tl 4-5/; Kohtutäitur Hille Kudu õiendit, millest nähtub, et kohtutäitur Hille Kudu menetluses on R.F -i elatise nõue IKkasuks. Aluseks on Pärnu Maakohtu 29.10.2009.a. otsus. Elatise võlgnevus alates 01.11.2010.a. 60 000,- krooni. /tl 6/; Kannatanu IK ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et tema lapse isa R.F on kohustatud Pärnu Maakohtu 29.10.2009.a. otsusega maksma elatist lapsele KP3000,- krooni kuus. Alates oktoobrist 2009.a. ei ole kordagi elatist makstud. Lapsega kohtub isa paar korda aastas. Vahel ostab maiustusi ja väikseid kingitusi. Teab, et lapse isa töötab firmas E ning saab palka. Kohtutäitur ei saa firma kaudu R.F -i palgast elatusraha kinni pidada. Seisuga 01.11.2010.a. on elatusraha võlgnevus 60 000,- krooni. Isik ei taha põhimõtteliselt lapsele elatusraha maksta, kuna ta ei ela temaga koos enam. /tl 7-10/; R.F-i AS Swedbank konto väljavõte, millest nähtub, et R. F laene ei oma. /tl 16-18/; R.F-i AS SEB Pank konto väljavõte, R.F omab kontot, kuid mingeid kohustusi pangale ei ole. Väljavõttest nähtub, et 11.11.2009.a. on kantud 1000,- krooni IK lapsele elatist. /tl 33-35/; Kahtlustatava R. F-i ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andud ütlusi, et 29.10.2009.a. sai kohtuotsuse tütre K ülalpidamiseks vajalike alimentide väljanõudmise kohta igakuiselt summas 3000,- krooni. Alimente on maksnud ühel korral. Tal ei olnud võimalik elatist maksta, ta töötas, kuid palk oli väike 4300 – 4600,- krooni kuus. Ta maksis üürikorteri eest 3000,- krooni ja ülejäänud jäi toidule. 10.01.2010.a. vallandati ta töölt. Hetkel ta ei tööta ja raha ei teeni. Teda peab üleval tema elukaaslane JR. Kui ta raha teenima hakkab, siis kui võimalik hakkab elatist maksma. Lapse ema ei luba lapsega tal kohtuda. Seni kaua ei lubata tal lapseaga kohtuda, kuni on elatisraha makstud. /tl. 40-45/; Õiend 2010-2011 R. F-i töötasu kohta Maksuameti ja Haigekassa andmete alusel, millest nähtub, et R.F on saanud ajavahemikul oktoober 2010 – 2011.a. töötasu summas alates 4350 – 4620,- krooni. /48/; E OÜ esitatud tõendid R. F-i töötasu kohta, R.F töötas firmas OÜ E alates 04.06.2007.a. kuni 01.06.2010.a. ning tema bruto palk oli alates 3395 – 7000,- krooni. /tl 59-61/; Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R.F-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on R.F-i käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav R.F on varem kriminaalkorras karistatud (karistatus kustunud), tal on kindel elukoht, ei tööta, seega leiab kohus, et teda tuleb karistada vangistusega, millise võib tema suhtes jätta täitmisele pööramata allutades ta käitumiskontrollile. Kohus arvestades, et R. F-i olukorda, on töötu, tal on kohustus maksta elatist oma alaealisele tütrele ja et tegemist ei ole keeruka kriminaalasjaga, leiab, et võib vähendada vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 180 lg 3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312 ja § 313, 315 kohus 2 o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.F KarS § 169 järgi ja karistada vangistusega 3 kuud. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus R.F-i suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui R.F 18 kuulise pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratu alalises elukohas (XXX), ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata R. F Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. juhataja KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.F-ile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 30.06.2011.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista R. F-ilt 208,50 eurot sundraha ja kaitsja tasu summas 95.88 eurot riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB EÜP viitenumber
2. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik 3