ja
lg 1 alusel asendada E.Z-ile Tartu Maakohtu 01.04.2010.a otsusega nr 1-10-4154 mõistetud rahaline karistus 320 miinimumpäevamäära, so 1 022,59 eurot vangistusega 3 (kolm) kuud ja 16 (kuusteist) päeva ning vangistus asendada 106 (ühesaja kuue) tunni üldkasuliku tööga. 3.
lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb teostada 5 (viie) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 4.
lg 4 alusel kohustada E.Z-i üldkasuliku töö tegemise tähtaja kestel täitma
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: − elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; − ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; − alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; − saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. Selgitada E.Z-ile, et
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata vangistuse täitmisele. 6. Määrus saata avaldajale, süüdimõistetule, kohtutäiturile ning täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talitusele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 01.04.2010.a otsusega nr 1-10-4154 tunnistati E. Z süüdi
järgi ning karistuseks mõisteti rahaline karistus 320 päevamäära, so 16 000 krooni (1 022,59 eurot). Kohtuotsus jõustus 08.04.2010.a. Sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas 14.12.2015.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses palub sissenõudja otsustada Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikul on 1 319,33 euro ulatuses tasumata riiginõudeid. Asjas pole toimunud ühtegi laekumist. Tasumata on ka sama kriminaalasja raames riigi kasuks väljamõistetud muud rahalised nõuded ning kohtunõuded kahes teises kriminaalasjas. Täituri sõnul on tegemist varatu isikuga. Pole tõenäoline, et isik tasuks nõuded tähtaegselt. Kui isik jääb kohtumenetluses kättesaamatuks, siis taotleb sissenõudja isiku tagaotsitavaks kuulutamist tulenevalt KrMS § 140 lg-st 1. Kuna E.Z-i teadaolev elukoht asub Võru maakonnas, edastas Jõgeva kohtumaja avalduse E.Z-i suhtes asenduskaristuse otsustamiseks edasiseks menetlemiseks Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Süüdimõistetu E. Z kaitsja osavõttu kohtuistungil ei soovinud. Rahaline karistus jäi tasumata, kuna puudusid rahalised vahendid. On nõus, et vangistus asendatakse üldkasuliku töö tundidega. Tervis lubab tööd teha. Ükssada kuus üldkasuliku töö tundi saab ära teha viie kuu jooksul. 2
lg 1 sätestab, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku §-s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga.
lg 2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust.
lg 1 teise lause kohaselt vastab ühele päevale vangistusele üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. E.Z ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ning rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Kohtule ei ole teada rahalise karistuse mittemaksmise mõjuvaid põhjuseid. Kohtutäitur O. K. kinnitusel ei ole E.Z ka vara, millele sissenõuet pöörata. Süüdimõistetul on olnud piisavalt aega rahalise karistuse tasumiseks, kuid hoolimata sellest pole ta nõuet tasuma hakanud. Süüdimõistetu eelneva käitumise valguses on kaheldav, et ta hakkaks rahalist karistust ka edaspidi tasuma. Seetõttu on põhjendatud E.Z-ile mõistetud rahaline karistus asendada vangistusega arvestusega, et rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust. E.Z on süüdi tunnistatud
järgi ning karistuseks mõistetud rahaline karistus 320 miinimumpäevamäära (üks päevamäär on 50 krooni ehk 3,20 eurot), so 16 000 krooni ehk 1 022,59 eurot, millele
lg 2 alusel vastab (320 / 3 = 106,67) 106 päeva ehk 3 kuud ja 16 päeva vangistust. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervislikust seisundist või muust tulenevaid takistusi üldkasuliku töö tegemisel tal ei ole. Seetõttu peab kohus põhjendatuks asendada vangistus üldkasuliku tööga. Asendades vangistuse 3
lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule.
lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva vangistusega. KrMS § 417 lg 3 kohaselt teavitab kohus rahalise või varalise karistuse asendamisest süüdimõistetut ja kohtutäiturit. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.