KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 15. jaanuar 2016 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4967 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Karta

§ 121järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 17.

novembri 2015 otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Z. D kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Terje Aleksašin Süüdistatav Z.D (isikukood: XXX). Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX. Haridus: põhiharidus; emakeel: eesti keel; pensionär. Varem kriminaalkorras karistatud 6 korda. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Vandeadvokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 17. novembri 2015 kohtuotsus sisuliselt muutmata, kuid teha kohtuotsuse tervikteksti resolutiivosas järgmine parandus: Lause osa- „-

§ 73

lg 1 alusel vabastada Z.D täielikult talle mõistetud rahalise karistuse tasumisest …asendada järgmise sõnastusega: -

§ 73

lg 1, 3 alusel vabastada Z.D täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest …Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 216 eurot (s.h käibemaks 36 eurot) vandeadvokaat Karl Saavole apellatsioonimenetluses Z.D-le riigi õigusabi osutamise eest. Õigusabi kulud jätta riigi kanda. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. EDASIKAEBAMISE KORD: ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z. D süüdistati selles, et tema
2. juulil
3. a kella 14.25 paiku Võru maakonnas Haanja vallas SSS (XXX ) külas ässitas E.R. ule kallale oma koera, andes talle käskluse „võta“, mille peale koer ründas E.R. ut ja hammustas teda parema reie pealt kubeme piirkonnast. Sellega tekitas ta kannatanule füüsilist valu ning parema reie ja kubeme piirkonna hammustushaavad lihaste vigastusega. Kriminaalasja kohtuliku uurimise alguses prokurör täpsustas, et antud tegu on toime pandud
4. juulil
5. a kell 13.25 paiku.
6. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati Z.D süüdi

§ 121järgi (alates 1.

jaanuarist 2015. a kvalifitseeritav

§ 121

lg 2 p 3 järgi) ning mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 73

lg 1 alusel vabastati Z.D täielikult talle mõistetud rahalise karistuse tasumisest (resolutiivotsuses - vabastati Z. D täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest) tingimisi ning määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 1-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestati kohtuotsuse kuulutamisest. Z.D-le Tartu Ringkonnakohtu

1. mai
2. a otsusega mõistetud rahaline karistus jäeti iseseisvale täitmisele.
3. Z.D -lt mõisteti välja Eesti Vabariigi kasuks 1303 eurot menetluskulude katteks, mis määrati tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. MAAKOHTU OTSUS
4. Maakohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et Z.D-le esitatud süüdistus on kohtus tõendamist leidnud. Seejuures pidas kohus võimalikuks tugineda oma järeldustes lisaks kannatanu ütlustele veel ka tunnistajate S.S. i, K.K. a, R.R. u, P.P. i ja H.S. du ütlustele. Kohus võttis kirjalike tõenditena arvesse sündmuskoha skeemi, kõnesalvestise, asitõendi vaatlusprotokolli ja haiglusloo väljavõtte. Kogumis kõigi tõenditega luges kohus tuvastatuks, et 09.07.2014 kella 13.30 paiku ajas Võru maakonnas Haanja vallas XXX külas Z.D oma koera E.R. ule kallale, koer hammustas kannatanut parema reie pealt kubeme piirkonnast, põhjustades sellega kannatanule valu ja hammustushaavad lihaste vigastusega. Maakohus tuvastas, et Z.D laskis koeral kannatanut rünnata kolmel korral ja midagi selle lõpetamiseks ette ei võtnud. Nimetatud asjaolu kinnitab, et ta aktsepteeris koera rünnet ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Koerale ründekäskluse andmisel pidi süüdistatav vähemalt möönma 2 kannatanu hammustamise ning viimase tervise kahjustamise ja sellega kaasneva füüsilise valuaistingu võimalikkust. Z.D pani toime II astme kuriteo tahtlikult, kasutades selleks koera kui suurema ohu allikat. Varem on süüdistatavat karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Vaatamata varasemale karistusele, mis on kuni käesoleva ajani tasumata, on ta ikkagi jätkanud õigusvastast käitumist. Sellest järeldub, et süüdistatav ei ole eelnevast karistusest enda jaoks vajalikke järeldusi teinud. Karistuse mõistmisel lähtus kohus veel ka asjaolust, et süüdistatavat on varem karistatud ja kuriteoga ei kaasnenud raskeid tagajärgi, mistõttu pidas maakohus õiglaseks karistada teda edaspidiste süütegude toimepanemisest hoidumise eesmärgil ja õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes sanktsioonis ettenähtud raskemaliigilise karistusega, s.o vangistusega sanktsiooni ühe kolmandiku määra ulatuses. Kuna tähtajalise vangistuse reaalne kandmine Z.D poolt ei ole otstarbekas, jättis maakohus selle tingimisi 1 aastase katseajaga

§ 73lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata.

Menetluskulude osas oli kohtu otsustus järgmine. Arvestades asjaolu, et menetluskulud ületavad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära ligi 3,5 kordselt, süüdistatav on kaotanud oma töövõimest 85% ning vältimaks sissenõude pööramist kohtutäituri kaudu tema kinnisvarale, leidis kohus, et KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause alusel on otstarbekas määrata süüdistataval menetluskulude (1303 eurot) tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. APELLATSIOON

1. Süüdistatava kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse ning taotleb selle tühistamist ning Z.D õigeksmõistmist. Apellandi hinnangul on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Tõendite hindamisel tehtud vead viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Apellandi põhiväited on järgmised. 5.1 Kaitsja möönab, et kannatanu parema reie ja kubeme piirkonda tekitatud hammustushaavad on saadud koera ründamise tagajärjel. Mis asjaoludel ja milline koer kannatanut ründas, ei ole kriminaalasjas usaldusväärselt tõendatud. 5.2 Süüdistuse tekst on ebakonkreetne. 5.3 Puudub tõendina sündmuskoha vaatlus, tõendina kohtus esitatud sündmuskoha skeem on ebaülevaatlik ja ebatäpne. Puudub asitõendi vaatlus (kannatanul väidetavalt kaasas olnud puidust kepp). 5.4 Kohus on tunnistajate ütlusi hinnanud lubatud tõenditeks KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes, kuid kaitsja arvates on küsitav, kas kannatanu tunnistajatele sündmuse asjaolusid rääkides oli veel tajutu mõju all. 5.5 Apellandi arvates on raske välistada tõe moonutamist kannatanu poolt. Ei ole tõendatud, et Z.D ässitas koera E.R. ule kallale. 5.6 Kriminaalasjas ei ole kindlaks tehtud koera, kes ründas kannatanut. 3
2. Lisaks osundab apellant sellele, et kohtuotsuse tervikteksti resolutiivosas esineb viga sõnastuses - „

§ 73

lg 1 alusel vabastada Z.D täielikult talle mõistetud rahalise karistuse tasumisest tingimisi ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, ...“ Lisaks puudub otsuse resolutiivosas viide

§ 73lg-le 3. 7. Apellatsiooni täienduses taotleb kaitsja, süüdimõistva kohtuotsuse korral, Kr

MS § 180 lg 3 alusel tühistada kohtuotsus kriminaalmenetluskulude hüvitamist puudutavas osas ning jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud palub kaitsja võimaldada tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kaitsja hinnangul käib süüdistatavale menetluskulude tasumine ilmselt üle jõu. Kuu makseks kujuneks 108,58 eurot. Kuna süüdistatav on vanaduspensionär, tekitab igakuine makse eeltoodud summas talle tõsiseid majanduslikke raskusi. KIRJALIKUD SEISUKOHAD Kirjalikud seisukohad apellatsioonile esitasid prokurör ja süüdistatav.

1. Prokuröri hinnangul on apellatsioon põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on järginud tõendite hindamise põhimõtteid, analüüsinud kõiki tõendeid ja põhjendanud, millistele tõenditele Z.D süüditunnistamine tugineb.
2. Z.D oma kirjalikus seisukohas kordab maakohtus antud ütlusi toimunud sündmuse kohta kinnitades, et süüdistuses toodud päeval ta kannatanuga kokku ei puutunud. Lisaks kirjeldab süüdistatav käesoleva kriminaalasjaga mitte seotud asjaolusid E.R. uga seoses. Seisukohtadele on juurde lisatud dokumendid, mis käesoleva kriminaalmenetlusega seost ei oma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED 10 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et esitatud apellatsioon jääb rahuldamata.
3. Apellatsioonist nähtuvalt puudutab apellandi kriitika eelkõige tõendite hindamist maakohtu poolt. Siinkohal tuleb märkida, et apellatsioonikohtul on pädevus tõendeid ümber hinnata ning tulla I astme kohtust erinevale järeldusele, kuid sellisel juhul peab ta ära näitama maakohtu vead tõendite hindamisel, mis viisid maakohtu ebaõigete järeldusteni. Ringkonnakohus sellised vigu tõendite hindamisel ei tuvastanud. Kõiki tõendeid on hinnatud kogumis, sealhulgas ei ole tähelepanuta jäetud süüdistatava versiooni, ning tõendikogumi tervikhindamise tulemina jõudis maakohus lõppjärelduseni, milleks on süüdimõistev kohtuotsus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Kordamata kõiki maakohtu põhistusi, käsitleb ringkonnakohus alljärgnevalt apellatsioonides tõstatatud põhiküsimusi. 11.1 Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et tõendite puudulikkus avaldub juba süüdistuse teksti ebakonkreetsuses. Süüdistuses on märgitud sündmuse toimumise aeg ja koht jm olulised asjaolud. Tunnistades Z. D süüdi, tuvastas kohus, et sündmus, mille käigus süüdistatava koer viimase käskluse peale ründas kannatanu E.R. ut, toimus Võru maakonnas Haanja vallas XXX külas. Asjaolu, et süüdistuses ei ole täpsemalt määratletud, millisel kinnistul sündmus toimus, ei ole ringkonnakohtu arvates selline puudus, mis võimaldaks hinnata süüdistust ebakonkreetseks. 4 11.2 Apellant osundab eeluurimise läbiviimise puudustele, s.t puuduvad kaitsja arvates mitmed tõendid, mis antud kriminaalasjas omaksid olulist tähendust ning milleta süüdimõistva lahendi tegemine kohtu poolt on välistatud. Ka siinkohal ei saa kaebajaga nõustuda. Maakohus uuris kriminaalasja läbivaatamise käigus tõendeid, millised menetlusosalised (eelkõige prokurör) kohtule esitasid. Nõustuvalt maakohtuga saab ka ringkonnakohus märkida seda, et tõendikogum on süüdimõistva kohtulahendi tegemiseks täiesti piisav. Muuhulgas vastuseks apellandi märkusele, et puudu on oluline tõend - sündmuskoha vaatlus, mida ei saa asendada ebaülevaatliku sündmuskoha skeemiga, märgib apellatsioonikohus, et maakohtule esitatud sündmuskoha skeem on piisavalt arusaadav selgitamaks süüdistatava koera poolt kannatanu ründamise asjaolusid (vt siinkohal ka tunnistajate politseinike P.P. i ja H.S. du ütlused kohtus, lk 59-61). 11.3 Apellant leiab, et tõendite puudulikkuse tõttu tugineb süüdistus ainult kannatanu ütlustele ja tõenditele, mis tulenevad kannatanu ütluste vahendamisest tunnistajate poolt. Nõustuda ei saa apellandiga selles, et kohus on tuginenud ainult kannatanu ütlustele. Täiesti mõistetav on see, et esmane ning otsene tõend käesolevas asjas on eelkõige kannatanu E.R. u ütlused. Kuid kannatanu ütlusi toetavad terve rida teisi isikulisi tõendeid s.h tunnistajate S.S. i, K.K. a, R.R. u, P.P. i ja H.S. du ütlused. Siinkohal avaldab apellant kahtlust, kas nimetatud tunnistajate ütlused on lubatavateks tõenditeks KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt on tunnistaja ütlus tõend, kui tunnistaja ütluse sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutab tõde. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et tunnistajate K.K. a, R.R. u, P.P. i ja H.S. du ütlused (kannatanu rääkis neile, et süüdistatav ässitas talle koera kallale) on kasutatavad lubatud tõenditena eelviidatud sätte tähenduses. Tunnistajate ütluste sisuks on kannatanult saadud teave, mida viimane vahetult enne rääkimist tajus ning on seega ilmne, et vahetult peale koera poolt hammustusvigastuse saamist oli kannatanu tajutu mõju all. Apellandi arvates on raske välistada tõe moonutamist kannatanu poolt, kuna süüdistatava ja kannatanu suhted on aastaid olnud vaenulikud. Ringkonnakohus ei nõustu arvamusega, et kannatanu moonutas tõde süüstades alusetult Z.D talle koera kallale ässitamises. Asjaolu, et kannatanu ei olnud kindel millist sõna konkreetselt süüdistatav seejuures kasutas, kas „võta“ või „fass“, ei anna mingilgi määras alust pidada kannatanut tõemoonutajaks. Mõlemad sõnad on hinnatavad koerale suunatud samatähendusliku käsklusena, kumba seejuures täpselt kasutati, ei ole oluline. Apellandi väide, et kannatanule võis vaid tunduda, et koera ässitati talle kallale mingi sõnalise käsklusena, ei ole tõsiseltvõetav. 11.4 Apellant leiab, et kuna kriminaalasjas ei ole kindlaks tehtud konkreetset koera, kes ründas kannatanut, ei saa Z.D süüdistada „oma koera“ kannatanule kallale ässitamises. Tuleb tunnistada, et tõepoolest konkreetse, kannatanut rünnanud koera vaatlust või äratundmiseks esitamist käesolevas kriminaalasjas tehtud ei ole. Samas nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kriminaalasjas on üheselt ning ümberlükkamatult tõendatud, et E.R. ut Z.D käskluse peale rünnanud koer kuulus süüdistatavale Z. D-le. Kannatanu on talle vastu tulnud süüdistataval kaasas olnud koera piisavalt detailselt kirjeldanud ning samasuguse 5 koera olemasolu süüdistatava majapidamises tuvastasid ka politseitöötajad P.P. ja H.S. t, samuti rääkis samasugusest Z.D-le kuuluvast koerast tunnistaja S.S. . Seega ei tekkinud ka ringkonnakohtul mingeid kahtlusi selles, et E.R. ut Z.D käskluse peale rünnanud koer kuulus Z. D-le.
4. Eeltoodut kokkuvõttes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse Z.D süüdimõistmises ja karistamises muutmata.
5. Kaitsja osundab apellatsioonis muuhulgas sellele, et maakohtu otsuse tervikteksti resolutiivosas esineb viga karistuse sõnastuses. „

§ 73

lg 1 alusel vabastada Z.D täielikult talle mõistetud rahalise karistuse tasumisest tingimisi ja määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, …“. Samuti puudub kohtuotsuse resolutiivosas viide

§ 73lg-le 3.

Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et maakohtu otsuse tervikteksti resolutiivosas on ekslik viga. Kohtuotsuse alajaotuses III, kus kohus käsitleb karistuse mõistmise asjaolusid, on kohus leidnud, et Z.D tuleb karistada vangistuse sanktsiooni ühe kolmandiku määra ulatuses. Kohtuotsuse resolutiivosast nähtuvalt mõistis kohus Z. D-le

§ 121järgi 1-aastase vangistuse.

Samas, kohtuotsuse tervikteksti resolutiivosa järgmises lõigus, kus kohus kirjeldab karistusest vabastamise tingimusi, viidates

§ 73

lg-le 1,vabastatakse Z.D täielikult talle mõistetud rahalise karistuse tasumisest tingimisi. Kuna maakohtu resolutiivotsuses selline viga puudub, on ringkonnakohtu hinnangul eelviidatu näo tegemist ilmse eksimusega, mida võib apellatsioonikohus KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel parandada.

1. Apellatsiooni täienduses taotleb kaitsja süüdimõistva kohtuotsuse korral maakohtu otsuse tühistamist kriminaalmenetluskulude hüvitamist puudutavas osas. Maakohtu otsuses toodud seisukohta kriminaalmenetluskulude hüvitamise osas ringkonnakohus ei muuda. Otsusest nähtuvalt on maakohus sisuliselt arvestanud sellega, et Z.D ei ole suuteline hüvitama temalt välja mõistetavaid menetluskulusid koheselt täies ulatuses. Sellest tulenevalt ongi kohus otsustanud kohaldada kulude tasumist ositi 12 kuu jooksul. Kohaldatud meede on piisaval määral süüdistataval lasuvat maksekohustust leevendava mõjuga, mistõttu jätta menetluskulud lisaks veel ka osaliselt riigi kanda ei pea ringkonnakohus põhjendatuks.
2. Z.D kaitsja vandeadvokaat K. Saavo esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on Z. D kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt riigi õigusabi andmisele kulunud aeg 4,5 tunni ulatuses kohtuotsuse ja istungiprotokolliga tutvumise, kaitsealusega konsulteerimise ning apellatsiooni koostamise eest põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot) põhjendatud ning vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ja ulatuse korra p-dega 2 ja
3. Seega kuulub kaitsja K. Saavole kaitsjatasuna hüvitamisele 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot) ringkonnakohtu menetluses Z. D-le riigi õigusabi osutamise eest. 6 Kuivõrd ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel kohtuotsuse tervikteksti resolutiivosas vea paranduse, jäävad õigusabikulud KrMS 185 lg 1 alusel riigi kanda. Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus /allkirjastatud digitaalselt/ 7