lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav L.M, ik XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, elukoht: xxxx, kehtivaid kriminaalkaristusi 9, viimati - 28.11.2018 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §
MS § 238 lg alusel vangistusega 8 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud ja 26 päeva. Karistus kandmise aeg 03.11.2018-29.06.2019.a. Karistus kantud - Kehtivaid väärteokaristusi 18, viimati karistati 11.09.2019.a. ja 21.01.2020.a. KarS § 218 lg 1 alusel, rahatrahvid tasumata Tõkend – ei ole kohaldatud Kahtlustatavana kinni peetud 24.02.2020.a. kell 18:53 Kaitsja Toomas Pilt Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: L.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 28.11.2018 Harju Maakohtu poolt KarS §
lg 2 järgi ning olles vabanenud karistuse kandmiselt 29.06.2019 ning olles karistatud ka 11.09.2019 ja 21.01.2020 PPA Põhja Prefektuuri poolt KarS § 218 lg 1 alusel väheväärtusliku vallasasja varguse katsete eest (teod toime pandud 11.09.2019 ja 21.01.2020), uuesti 24.02.2020 kella 18:53 ajal Tallinnas, Karjavälja tn 4 asuvas Mustamäe Prisma kaupluses, olles alkoholijoobes, alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis alkoholiosakonnas riiulilt ühe pudeli „El Mayoral Monastrell“ maksumusega 9,49 eurot ja ühe 500ml pudeli ’’Star Dollar’’ maksumusega 7,89 eurot, kaupa kogumaksumusega 17,38 eurot, peitis kaubad omale põue ja möödus kassadest ning läbis turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata, sest ta peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Kinnipidamisel pillas maha ühe pudeli ’’Star Dollar’’ maksumusega 7,89 eurot, millega tekitas Prisma Peremarket AS-ile varalist kahju. Oma tahtliku tegevusega L.M pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §
Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud L.M-i andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, asjaolusid ei mäleta kuna oli alkoholi joobes ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Selgitas, et momendil tarbib alkoholi harva, kuna peab ennast ravima. Soovib teha tööd ja maksta kinni tsiviilhagi. Jõi 1 pudeli džinni. Ta peab ennast ravima, sest muidu ta sureb ära. Väga kahetseb tehtut. Momendil peab teda üleval vend, sest alles käib tema pensioni vormistamine. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et vaidlust ei ole süüdistuse ega kvalifikatsiooni osas ning L.M-i süü on tõendamist leidnud. Kaitsja leidis, et prokuröri poolt taotletud karistus on ühe varguskatse eest on suur ning leiab, et süü hindamisel tuleb arvestada ka vara maksumust. Kergendavaks asjaoluks peab kahetsust ning raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kaitsja leiab, et L.M-ile on võimalik mõista tingimuslik karistus, et ta oleks kriminaalhooldja järelevalve all. Ka taotles kaitsja menetluskulude tasumiseks maksimaalset tähtaega. Prokurör leidis, et L.M-ile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud kirjalike tõenditega ning õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatavat on varem kahel korral karmilt karistatud. Peale viimast vabanemist asus uusi kuritegusid toime panema koheselt ja siis karistati väärteo korras. Prokurör leiab, et L.M ei saa karistada kergema karistusega kui vangistusega. L.M on tunnistanud, et tal on alkoholi tarbimisega probleemid. Tekitatud kahju on L.M õigeks võtnud. Prokurör taotleb süüdi tunnistada L.M KarS §
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise ajaks palus prokurör lugeda tema kinnipidamise aeg, s.o. 24.02.2020.a. Prokurör taotles kriminaalasja materjalide juures oleva 1 CD plaadi kriminaalasja materjalide juurde jätmist. Prisma Peremarket tsiviilhagi summas 7,89 eurot on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele L.M-ilt. 2 Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: - Prisma Peremarket AS-i avaldus /tl 1/, milles palutakse vastutusele võtta isik (meesterahvas), kes 24.02.2020.a. kella 18:53 ajal Mustamäe Prismast varastas kaupa 17,38 euro väärtuses. Kaubaks oli pudel „El Mayoral Monastrell“ maksumusega 9,49 eurot ja üks 500 ml pudel ’’Star Dollar’’ maksumusega 7,89 eurot. Rikutud kauba maksumus 7,89 eurot. - Tunnistaja Martin Tääri ütlused /tl 2/, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 24.02.2020.a. tööl Mustamäe Prisma kaupluses videovalve töötajana, märkas kella 18.49 ajal alkoholijoobe tunnustega meesterahvast, kes võttis kella 18.50 ajal riiulist 500 ml pudeli Star Dollar ja veini El Mayoral Monastrell, millised pani kell a 18.51 ajal põue ning läbis kassaliini kell 18.53 toodete eest summas 17,38 eurot maksmata. Isiku kinnipidamisel kukkus Star Dollar pudel maha ning seega tekitati kahju 7,89 eurot. Teine pudel tagastati kauplusele. - Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 4/, mille kohaselt tuvastati L.M 24.02.2020.a. kell 19.26 alkoholijoove 0,90 mg/l; - Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 5-6/, mille kohaselt peeti L.M 24.02.2020.a. kell 18.53 xxxx kinni kahtlustuses KarS §
Kinnipidamisel oli L.M seljas pruuni värvi kingad ja püksid, tume kampsun, tumesinine sviiter, tume jakk ja musta värvi püksirihm; - Asitõendi – turvakaamera videosalvestiste vaatlusprotokoll ja 1 CD /tl 10-12/, asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 24.02.2020.a kell 18:49:41 võtab L.M Mustamäe Prisma kaupluses alkoholiosakonnast kauba, mille paneb edasi kõndides endale põue. Kell 18:51:27 ajal kükitab L.M alkoholi riiuli juures. Kell 18:53:08 asetab L.M korvi kassas korvivirna, pillates maha ka käes oleva punast värvi koti. Kassas L.M räägib kassiiriga aga millegi eest ei tasu. Kell 18:53:41 peetakse isik turvatöötajate poolt kinni. Kell 18:54:22 siseneb L.M turvaruumi, siis on näha põrandal purunenud pudelit. Turvamees võtab L.M-i juurest tumedat värvi pudeli, mille asetab lauale. - Kannatanuks tunnistamise määrus, volikiri, äriregistri väljatrükk, hagiavaldus /tl 14-15, 1617, 18, 19-20/- mille kohaselt tunnistati antud kriminaalasjas kannatanuks Prisma Peremarket AS, kellele tekitati kahju summas 7,89 eurot. - 11.09.2019 ja 21.01.2020 väärteootsused, 28.11.2018 Harju Maakohtu otsus nr 1-18-9240 ja 18.02.2019 Harju Maakohtu määrus, karistusregistri väljavõte /tl 22-27, 28-29, 32-33, 43-46, 47/, millest nähtub, et L.M on 9 kehtivat kriminaalkaristust ning 18 väärteokaristust. 21.01.2020.a. määrati L.M-ile KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 60 eurot ja 11.09.2019.a. määrati L.M-ile KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahv 80 eurot. 28.11.2018.a. Harju Maakohtu otsusega mõisteti L.M süüdi KarS §
lg 2 järgi ja mõisteti lõplikuks karistuseks vangistust 7 kuud 26 päeva, mille alguseks loeti 03.11.2018.a.. Antud kohtuotsuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 18.02.2019.a. muutmata. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. 3 Süüdistatava L.M-i süü 24.02.2020.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. L.M tunnistas kuriteo toimepanemist ja kahetses oma tegu. Selgitab, et ei mäleta toimunu asjaolusid. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka tunnistaja M T ütlused, et olles 24.02.2020 tööl Mustamäe Prisma kaupluses videovalve töötajana, märkas kella 18.49 ajal alkoholijoobe tunnustega meesterahvast, kes võttis kella 18.50 ajal riiulist 500 ml pudeli Star Dollar ja veini El Mayoral Monastrell, millised pani kella 18.51 ajal põue ning läbis kassaliini kell 18.53 toodete eest maksmata 17,38 eurot. Isiku kinnipidamisel kukkus Star Dollar pudel maha ning seega tekitati kahju 7,89 eurot. Teine pudel tagastati kauplusele. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava ja tunnistaja ütlused kokkulangevad, Prisma Peremarket AS avaldusega, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga on tõendamist leidnud L.M poolt v õõra vallasasjade äravõtmise katse. L.M-i objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttes kaupa, möödus kassadest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse toimepanemise eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava L.M-i käitumine kvalifitseeritud KarS §
Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Kohtule on esitatud ka Harju Maakohtu 28.11.2018.a otsus, millega L.M tunnistati süüdi KarS §
S § 218 lg 1 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv 80 eurot ja 21.01.2020.a. KarS § 218 lg 1 järgi ja määrati karistuseks rahatrahv 60 eurot. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevaid uusi vargusi, teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu peab kohus taolist käitumist varguste toimepanemiseks süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd turvatöötaja pidas süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära (üks pudel tagastati kauplusele ja teine kukkus maha), jäi süütegu katse staadiumisse. Eeltoodust tulenevalt on L.M-i tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS §
S § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on 4 objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Seega tuleb süüdistatava poolt karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupäraste tegude toimepanemine lugeda õigusvastaseks. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus viitab, et isik väidab end alkoholijoobe tõttu sündmusi täpselt mitte mäletavat, siis kohus leiab, et see on pigem enese poolt viidatud alkoholiprobleemi tunnistamine, kuid ilmselgelt ei ole selline asjaolu, mis võimaldaks rääkida isiku süüdimatusseisundist või piiratud süüdivusest. L.M oli võimeline kohtumenetluses osalema, esitas omapoolsed seisukohad ja puuduvad tõendid, et tal oleks avaldunud mingi terviseseisund, mis välistaks süü või vastutuse. Süüdistatav L.M on täisealine ja kuritegude toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et L.M-i poolt toimepandud kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning L.M tuleb süüdi mõista KarS §
S § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arve stada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). 5 Süüdistatav L.M pani toime teise astme kuriteo, mis jäi katsestaadiumisse. Isik pani antud kuriteo toime kavatsetult. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5 - aastase vangistuse. Kohtus isik sõnaliselt avaldas kahetsust, kuid ei teinud seda kohtueelsel uurimisel ja kohtus väitis, et jääb varem öeldu juurde ja lubab enam mitte kuritegusid toime panna, mida võib võrdsustada puhtsüdamliku kahetsusena. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava L.M-i suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke, kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest (sealhulgas reaalsetest vangistustest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Süüdistatav ei tööta, tal puudub sissetulek. L.M on 9-l korral karistatud kuritegude toimepanemise eest ning kõigil 9-l korral on tegemist varavastaste kuritegudega, samuti on isikul 18 kehtivat väärteo karistust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on isikul kõik väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata. Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et L.M suudaks rahalist karistust täita, isikul esinevad ilmselgelt rahalised raskused. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et on põhjendatud kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamal määral. Arvestades isiku süü suurust, varastatu väärtust ning asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumisse võib mõistetav vangistus karistuse eesmärkide saavutamiseks olla samaväärne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse määras. Kohus peab põhistatuks karistada L.M vangistusega 9 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 3 kuud vangistust), seega on L.M-ile mõistetavaks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks lugeda L.M-i kinnipidamisest, s.o alates 24.02.2020.a. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades, et isik olles varasemalt karistatud kriminaalkorras 9-l korral nii reaalse vangistusega, kui ka vangistust on asendatud üldkasuliku tööga, pani ta toime uue samaliigilise kuriteo. Kohtu hinnangul iseloomustab antud asjaolu ilmekalt L.M-i üldist suhtumist õiguskorda, millest tulenevalt saab järeldada, et L.M-i poolt varavastaste süütegude toimepanemine on talle iseloomulik käitumismuster. Seega leiab kohus, et L.M-i 6 väärtushinnangute muutmiseks ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Käesoleval juhul leiab kohus, et ei ole võimalik isiku tingimisi reaalselt karistuse kandmisest vabastamiseks ega ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga KarS § 69 sätete järgi, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus ja käitumismuster, mis avaldub pidevas uute samalaadsete süütegude toimepanemises). Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et eelmiste karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke ja need ei oleks enam saavutatavad ka käesoleval hetkel vangistuse tingimusliku vabastamise või vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kohus rõhutab ka asjaolu, et süüdistatav ega ka kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse kohaldamise. Kohtuistungil isik küll väitis, et tal ’õlg valutab’ ning ta peab arsti (spetsialisti) juurde minema. Ka märkis kaitsja kohtuistungil, et isiku peaks karistusest tingimisi vabastama, et ta saaks ravile minna ning süüdistatav on ühest kõrvast kuulmise kaotanud. Kohus märgib, et isik viibis enne antud kuriteoepisoodi toimepanemist vabaduses ning juhul, kui ta oleks soovinud alkoholiravile minna või end muul moel ravida, oleks tal see võimalus olemas olnud. Ka märgib kohus, et vanglas on kinnipeetavatele meditsiiniline abi tagatud. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV -s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS § -s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui L.M peeti kinni 24.02.2020.a ning toimetati 26.02.2020.a kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada L.M-i suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada L.M-i kinnipidamisest, s.o alates 24.02.2020.a. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on esitanud kannatanu Prisma Peremarket AS tsiviilhagi 7,89 eurot. Hagi põhineb Prisma Peremarket AS-ist varastatud ühe pudeli „Star Dollar“ ja selle maha pillamise väärtusel, mis jäi kannatanule tagastamata. Kohus leiab, et eelpool nimetatud kannatanule on tekitatud kahju eelpoolnimetatud summas L.M-i poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse 7 rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Kohus leiab, et vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi hindama ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuulub esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks sundraha. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2020.a. on selle suuruseks 876 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 438 eurot. Samuti tuleb välja mõista L.M-ilt vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku 97,20 eurot. Kohtu hinnangul ei esine L.M erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. L.M-i näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui ka karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Kuivõrd isik asub kandma vabadusekaotuslikku karistust peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest ning igakuiste maksetana, s.o. vähemalt 44,60 eurot kuus. Asitõendid 1 CD plaat 24.02.2020.a. turvakaamera videosalvestusega kauplusest Mustamäe Prisma, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja lg 3; § 180 lg 3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 ; § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2; § 311 ja § 313, KarS § 68 lg 1, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 otsustas Süüdi tunnistada L.M KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 kuud. 8 KrMS § 130 lg 4-1 alusel valida tõkendiks L.M-ile vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni ning võtta L.M vahi alla kohtusaalist ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg, s.o. 24.02.2020.a Tsiviilhagi Välja mõista L.M-ilt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tsiviilhagi Prisma Peremarket AS kasuks 7,89 eurot. Raha kanda Prisma Peremarket AS kasuks a/a EE232200221014966058; Menetluskulud Välja mõista L.M-ilt sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 97,20 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulu kokku summas 535,20 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 44.60 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse koheselt kätte või edastatakse süüdistatavale eposti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju MaakohtuTallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid 1 CD plaat 24.02.2020.a. turvakaamera videosalvestusega kauplusest Mustamäe Prisma, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.