Obsah (4)

§ 223§ 236§ 16§ 169

4-18-6131 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2019.a. Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-18-6131 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu A.V’e kaebu

§ 223lg 1 alusel määratud karistus - rahatrahv 125 trahviühikut, s.o.

500 eurot- jätta muutmata.

§ 236lg 1 alusel määratud karistus - rahatrahv 150 trahviühikut, s.o.

600 eurot- jätta muutmata. VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel tekkinud menetluskulud ekspertiisiakti näol - 413 eurot – jätta muutmata. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel kuulub rahatrahv kogusummas 1100 eurot tasumisele 12 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 91.67 eurot) ning menetluskulud summas 413 eurot tasumisele 12 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 34.42 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus väljastada kohtuvälisele menetlejale, otsuse koopia saata kaebuse esitajale.
2. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja menetluse käik 1.1 Kaevatavad otsused 10.10.
3. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo väärteomenetleja Annika Eglit väärteoprotokolli AB1577250 selle kohta, et A.V (sünd. XXX) asukohas Õismäe tee 33, Tallinn, Harju maakond juhtis 30.03.2018 kella 15:00 kuni 31.03.2018 kella 15:30 ajal mootorsõidukit ning ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas pargitud sõiduautot Audi reg. Märgiga XXX, põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju L T (fikseeritud fototabelite ja vaatlusprotokollidega). Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Samuti, 10.10.
4. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo väärteomenetleja Regina Siimert väärteoprotokolli AB1577270 selle kohta, et A.V (sünd. XXX) asukohas Õismäe tee 33, Tallinn, Harju maakond juhtis 30.03.2018 kella 09:29 ajal mootorsõidukit ning ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud sõidukile Honda CR-V ja varalise kahju A R ja B I. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Isik rikkus

§ 16

lg 1,

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja

§ 169

lg 5 nõudeid ning väärteod on kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 ja

§ 236lg 1 järgi.

Isiku poolt toime pandud väärteod on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokollidega, tunnistaja ülekuulamise protokollidega, ekspertiisiaktiga, fototabelitega. Väärteo otsuses on välja toodud, et Liiklusseaduse § 223 kohase väärteo koosseisuliseks tunnuseks on varalise kahju ja/või tervisekahjustuse põhjustamine sõltumata selle ulatusest ja suurusest. Hinnates väärteoasjas kogutud materjale kogumis leiab kohtuväline menetleja, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki teel liikumise tagajärjel tekkis varaline kahju ja seega esinevad Liiklusseaduse § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega, on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo. Kohtuvälise menetleja arvamuse kohaselt, kasutades õigeid sõiduvõtteid ning olles liikluses hoolsam ja tähelepanelikum, oleks menetlusalune isik olnud võimeline liiklusõnnetust ära hoidma. Liiklusõnnetuse teiste osapoolte käitumises ei ilmne liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi kuivõrd sõidukid Honda ja Audi seisid ja oli nõuetekohaselt pargitud. Tulenevalt eeltoodust asub kohtuväline menetleja seisukohale, et A.V´ele

§ 223

lg 1 alusel inkrimineeritav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti ja kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel. Seadusandja on

§ 223

järgi kvalifitseeritava rikkumise eest maksimaalse karistusena ette 2 näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot) või aresti ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise ühest kuust kuni kolme kuuni. Lähtudes menetlusaluse ütlustest ja sõidukitel Chrysler, Honda ning Audi sündmuskohal tuvastatud vigastustest leiab kohtuväline menetleja, et piisavalt tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral pidi menetlusalune isik aru saama, et toimus liiklusõnnetus ning seega tekkisid Temale liikluseeskirjas § 169 lg. 5 loetletud kohustused, millised ta aga jättis täitmata. Materjalidest ei nähtu mitte ühtegi õiguslikku põhjendust, miks menetlusalune isik ei oleks saanud

169 lg 5 loetletud nõudeid teäita. Kohtuväline menetleja ei pea magava 7 aastase lapse viibist autos mõjuvaks põhjuseks, miks ei ole võimalik politseisse helistada. Sündmuskohalt lahkumisega ja õnnetusest mitte teavitamisega tegi menetlusalune isik peaaegu võimatuks tuvastada kes on varalise kahju põhjustaja ja millises seisundis ta liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel oli, sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja ka selle teo osas rikkumise õigesti kvalifitseeritud

§ 236lg 1 järgi.

Seadusandja on

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritava rikkumise eest maksimaalse karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks või aresti. Nende rikkumise eest oli määratud A.V-le Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500.00 EUR ning Liiklusseaduse § 236 lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600.00 EUR ning täiendavalt VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel tasuda ka liiklustrassoloogia teostamisega seoses tekkinud menetluskulud ekspertiisiakti näol summas 413.00 EUR. Kohtuväline menetleja on otsuses põhjendanud määratud karistuse kohaldamist järgmiselt: Karistuste määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel, muu hulgas, toime pandud tegusid, süü suurust, isiku poolset süü tunnistamist, vastulauses toodut ja asjaolu, et teda ei ole varasemalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud. Otsuse tegija asub seisukohale, et igati on põhjendatud menetlusaluse isiku range karistamine ja teda on võimalik mõjutada teda edaspidi rikkumistest hoiduma määrates talle karistuseks rahatrahvid sanktsiooni keskmises määras ning lähtudes vastulausest ei pea vajalikuks lisakaristuse kohaldamist. 09.01.

1. a otsusega liideti väärteoasjad nr 2302,18,002913 ja 2302,18,002881 ühiseks menetluseks ja ühendatud väärteoasjaks jäi number 2302,18,
2. 1.2 Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja tühistada väärteo otsusega nr 2302,18,002913 temale määratud trahv ning vähendada määratud trahvi ning võimaldada tasuda ositi. Ekspertiisiakti kulu jätta riigi kanda. Kaebaja kaitsja kirjutab oma kaebuses, et A.V saab aru, mida ta toime pani ning kahetseb 3 antud tegu ja mõistab, et antud tegu on ohtlik ühiskonnale ning kahetseb siiralt tehtut. A.V palub kohtul trahvi vähendada ning tasuda saadud trahv ositi. KrMS § 424 järgi mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kaitsja toob välja, et kaebaja kahetseb antud tegu ning juhidudes KarS § 57 lõikest 1 p 3 palub karistust vähendada. Riigikohtu praktikas on 3-1-1-2-06, kus on kõige kõrgem kohus on leidnud, et rahatrahvi saab ositi tasuda mõjuvatel põhjustel. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on eelkõige kaebaja majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kaebaja leiab, et tal on kehv majanduslik seis ning seetõttu palub võimalust vähendada trahvi ning tasuda trahv osadena. A.V usub, et on võimeline ühe aasta jooksul trahvi tasuma. Väärteo otsuse järgi määrati A.V kuludesse ka ekspertiisi kulu. A.V palub oma kehva majandusliku seisu tõttu jätta see riigi kanda. Kokkuvõetuna kaebaja palub oma kaebuses: Tühistada väärteo otsusega nr 2302,18,002913 määratud trahv ning vähendada määratud trahvi ning võimaldada tasuda ositi. Ekspertiisiakti kulu jätta riigi kanda. 1.3 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et A.V´ele inkrimineeritud rikkumised on leidnud täielikku tõendamist, kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ning menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumise raskusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamine väga ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Sellest tulenevalt peab määratud karistus vastama toimepandud tegude raskusele ega tohigi olla kerge kanda. Samuti peab karistus oma olemuselt mõjutama rikkujat edaspidi seaduskuulekalt käituma. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud juhidudes KarS § 56 sätestatud karistamise alustega sh isiku süü suurusega, kergendava asjaoluna kahetsusega ning isikut iseloomustavate karistusregistri andmetega. Samuti on menetleja arvestanud vastulauses tooduga ning jätnud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata. Kõike eeltoodut arvesse võttes on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahvid sanktsiooni keskmises määras. Määratud karistused on proportsionaalsed, kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega ega koorma menetlusalust isikut liigselt. Tuginedes eelpool toodule on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud põhjendustel puuduvad kohtuvälise menetleja poolt 09.11.18 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamiseks ning karistuse kergendamiseks alused. Küll aga ei vaidle kohtuväline menetleja vastu, kui auväärt kohus peab võimalikuks määrata rahatrahvid ja menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul.
3. Kohtuotsuse põhjendused 4 Kohus, tutvunud A.V poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et A.V-le määratud karistus (

§ 223lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühikut, s.o.

500 eurot ja

§ 236lg 1 alusel rahatrahv 150 trahviühikut, s.o.

600 eurot) ning tekkinud menetluskulud ekspertiisiakti nr 18E-LT0053 näol summas 413.00 eurot tuleb jätta muutmata, küll aga kuulub kaebus osaliselt rahuldamisele määratud karistuse kandmise viisi osas. Kohus on seisukohal, et KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel kuulub kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsusega määratud rahatrahv kogusummas 1100.00 eurot tasumisele 12 kuu jooksul ning menetluskulud summas 413 eurot kuulub tasumisele 12 kuu jooksul KrMS § 180 lg 3 alusel. Kohus põhjendab oma otsust alljärgnevalt. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele ning hindab tõendeid nende kogumis. Otsustamaks A.V-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseisu tunnused ja kontrollib vastavalt kolmeastmelisele deliktistruktuurile kõiki asjaolusid.

§ 16

lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.

§ 169

lg 4 ja 5 kohaselt ei tule liiklusõnnetusest politseile teatada, kui liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on

§ 169

lg 4 punktides 2– 4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud ning kui on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik. Sama sätte lg 5 kohaselt, kui varalise kahju saaja ei ole teada, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele.

§ 223

lg 1 näeb ette, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Samuti näeb

§ 236

lg 1 ette, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Väärteo toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega: sündmuskohtade vaatlusprotokollid, nende juurde koostatud fototabelid, skeemid, tunnistaja ja menetlusaluse enda antud ütlused ning ekspertiisiakt. Kohtu hinnangul, kasutades õigeid sõiduvõtteid ning olles hoolsam ja tähelepanelikum, oleks kaebaja olnud võimeline liiklusõnnetusi aadressil Õismäe tee 33 ära hoidma. Liiklusõnnetuse teiste osapoolte käitumises ei ilmne liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses olevaid tegevusi, kuna sõidukid Honda ja Audi seisid ja olid nõuetekohaselt pargitud. Pärast liiklusõnnetuse toimepanemist oleks hoolas ja tähelepanelik juht pidanud aru saama enda poolt tekitatud kahjust ja oma süülisest käitumisest. Oma ütlustes kaebaja osaliselt tunnistas kahju tekitamist teistele isikutele, võttes omaks sõiduauto Audi riivamise, kuid eitades sõiduauto Honda CRV riivamist. Sõiduauto 5 Honda CRV omaniku poolt 31.03.

1. a antud ütluste kohaselt parkis ta oma auto 30.03.
2. a õhtul kella 17.30 ajal XXX hoovi, sõiduautol puudusid vigastused. 31.03.
3. a hommikul kella 9.15 ajal autosse istudes märkas ta oma autole tekkinud kahjustusi ning samuti märkas kahjustusi ka lähedalasuval sõiduautol Chrysler Stratus numbrimärgiga XXX. 27.09.
4. a koostatud ekspertiisiakti kohaselt oli tõenäoline, et Honda CR-V, numbrimärgiga XXX, esistange vigastused võisid olla tekkinud kontakteerumisel sõiduauto Chrysler Stratus, numbrimärgiga XXX, esistange parempoolse osaga. Kohus, hinnanud väärteoasjas esitatud tõendeid on seisukohal, et väärteomenetluse käigus kogutud tõendid on piisavad tõendamaks kaebaja süü olemasolu tekkinud kahjude põhjustamisel. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas, mistõttu on sõiduki juhtimine allutatud kindlatele reeglitele. Juhtimisõiguse saamiseks peab isik vastama liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhile esitatavatele nõuetele ning juhtimisõiguse säilitamiseks täitma sõidukijuhi kohustusi. Muu hulgas on mootorsõidukijuhi kohustuseks

§ 169

lg-s 5 ette nähtud nõue, mis eeldab konkreetsete asjaolude ilmnemisel, et liiklusõnnetusest tuleb teatada politseile.

§ 169

lg-s 5 sätestatud kohustus aitab tagada mh teiste inimeste elu, tervist ja vara ning muid kaalukaid õigushüvesid (nt looduskeskkonda). Liiklusõnnetusest teatamata jätmine võib endaga kaasa tuua rasked või raskemad tagajärjed. Teatamata jätmise kahjulik tagajärg võib väljenduda selles, et kannatanule ei hüvitata varalist kahju, kui süüdlane jääb tuvastamata. Viimati kirjeldatud tagajärg võinuks saabuda ka praeguses asjas, kui liiklusõnnetuse põhjustaja oleks jäänud tuvastamata. Väärteo asja materjalidest selgub, et vaatamata liiklusõnnetuse põhjustamisele isik lahkus sündmuskohalt.

§ 236

lg 1 kohaselt, kui juht eirab liiklusõnnetuse põhjustamise järel politsei teavitamise kohustust juhul, kui teatamine oli kohustuslik, on tegemist liiklusseaduse rikkumisega. A.V poolt ütlustes toodud vabandus, et autos oli kaasas tema tütar, kes õnnetuse toimumise ajal magas, ei saa kohtu hinnangul olla vabanduseks liiklusõnnetuse põhjustamisest teatamata jätmise eest. Riigikohus on lahendis 4-16-6037 toonud välja, et isiku vastutuse

§ 236

järgi välistab see, kui ta teavitab kohe politseid liiklusõnnetuse toimumisest ja tegutseb politsei korralduse järgi. Antud juhul seda ei toimunud. Oma ütlustes on A.V kirjutanud, et soovis last koju transportida ning avariiga soovis tegeleda päeval. Ometi ei teinud ta järgmisel päeval midagi selleks, et olukorda lahendada ning välja selgitada isik, kellele kahju tekitas. On ju üldteada fakt, et hädaabinumber 112, kuhu liiklusõnnetuse korral teatada tuleb, töötab ööpäevaringselt ning seda ka nädalavahetustel. Seega ei saa pidada menetlusaluse isiku sõnu usaldusväärseks osas, et ta kavatses tekitatud liiklusõnnetusest nõuetekohaselt teatada. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest ühtegi muud põhjust, miks ta ei oleks saanud

§ 169lg 5 loetletud nõudeid täita.

Muid õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus antud juhul ei tuvastanud. Sündmuskohalt lahkumisega ja õnnetusest mitte teavitamisega tegi A.V peaaegu võimatuks tuvastada, kes on varalise kahju põhjustaja ja millises seisundis ta liiklusõnnetuse põhjustamise hetkel oli. Sellest tulenevalt on kohtuväline menetleja ka selle teo osas rikkumise õigesti kvalifitseeritud

§ 236lg 1 järgi.

Menetlusosalise käitumine ja tekitatud õnnetusest teatamata jätmine tekitas menetluse efektiivseks läbiviimiseks vajaduse tellida ekspertiis ning läbi viia täiendavaid menetlustoiminguid. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et A.V´ele

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 alusel inkrimineeritud rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, samuti, et see on kvalifitseeritud õigesti ning kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel. 6 A.V esitas kaebuse ning taotles vähendada talle väärteo otsusega nr 2302,18,002913 määratud trahvi. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et arvestades menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu ja tema poolt teatamiskohustuse täitmatajätmist on igati põhjendatud A.V range karistamine ning teda on võimalik mõjutada edaspidi rikkumistest hoidumiseks vaid üksnes talle rahatrahvi määramisega sanktsiooni keskmises määras. Menetleja arvestas oma otsuses menetlusaluse vastulauses tooduga ning jättis lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata. Kohus leiab, et määratud karistused on proportsionaalsed, kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega ega koorma menetlusalust isikut liigselt. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul alust menetlusalusele määratud trahvisumma vähendamiseks. Menetlusaluse isiku poolt esitatud avaldus ekspertiisiakti kulu riigile jätmise osas leiab kohus, et puuduvad alused menetluskulu tasumise tühistamiseks ning riigi kanda jätmiseks. A.V kui avarii põhjustanud mootorsõidukijuht oleks pidanud

§ 236lg 1 järgi koheselt teavitama tekkinud olukorrast politseid.

Kui A.V oleks käitunud seaduspäraselt ning teavitanud politseid avariist ning tekitatud kahjust, oleks kogu menetlus olnud oluliselt lühem ning ressursse säästvam, samuti poleks olnud tarvidust tellida ekspertiisi Honda CR-V-le kahju tekitaja tuvastamise osas. Võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, hinnates kogumina teo asjaolusid ja tõendeid on kohus seisukohal, et karistuse suurus on proportsionaalne süü suurusega ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohus on seisukohal, et on piisavalt põhjendatud A.V-le karistuse mõistmine

§ 223

lg 1 alusel 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500.00 eurot ning

§ 236

lg 1 alusel 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600.00 eurot ning täiendavalt VTMS § 74 lg 1 p 15 alusel ka menetluskulud summas 413 eurot. Küll aga tuleb kohus kaebajale vastu temale määratud trahvi ja menetluskulude ositi tasumise osas, võimaldades talle karistuse tasumise osade kaupa 12 kuu jooksul. Seega, eelpooltoodust tulenevalt määratud rahatrahv summas 1100 eurot kuulub tasumisele 12 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 91.67 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest ning menetluskulud summas 413 eurot tasumisele 12 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 34.42 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber

1. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p
2. Piret Liivo 7 kohtunik 8