Obsah (6)

§ 69§ 424§ 65§ 68§ 75§ 329

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Toimiku number 1-13-5918 Määruse tegemise aeg ja koht 26.novembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Erakorraline etteka

§ 69

lg 6 või 7 järgi otsustab elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. M.R on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.10.2012 kohtuotsuse alusel

§ 424

järgi ja karistuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati antud karistust Tartu Maakohtu 12.04.2012 otsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuu võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.05.2012- 21.05.2012, s.o 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud 28 päeva vangistust.

§ 69lg 1 alusel asendati mõistetu d vangistus üldkasuliku tööga 656 tundi.

Üldkasuliku töö tege mise tähtajaks määrati 12 kuud. Üldkasuliku töö tegemisel pidi süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt

§ 75lg 1 p 1-5 sätetele.

Vastavalt

§ 75lg 2 p 2 keelati M.

R käitumiskontrolli ajal tarvitada alkoholi ja narkootikume.

§ 75lg 2 p 8 kohaselt kohustati M.R osalema sotsiaalprogrammis.

Kriminaalhoolduse algus 01.11.2012 ja lõpp 31.10.

1. M.R selgitas kohtus, et ta tõepoolest ei jõudnud ÜK- de sooritamisega, sest 3 nädalat ühes kuus ta töötab, töökoht xxx, 1 nädal on kodus xxx olid juba eelnevalt enne karistamist kokku lepitud. Ta tegelikult lootis, et ÜKT tegemise aega saab pikendada, kuid kriminaalhooldusametnik väitis, et sellist õigust kriminaalhooldusametnikul ei ole. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu , leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Registreerimislehest (lk 82-83) on näha, et M. R on käinud registreerimistel ebakorrapäraselt. 18.04.2013 jättis ilma mõjuva põhjuseta ilmumata eelnevalt kokkulepitud kriminaalhooldusalasele kohtumisele ning mittetulemisest ei teatanud. M.R 06.05.2013 kirjutatud seletusest (lk 102 ) nähtub, et 18.04.2013 ta ei ilmunud kriminaalhooldusalasele kohtumisele, kuna xxx ootamatult pidi vahetama elukohta. Leidis kindla elukoha ja edaspidi selliseid probleeme ei teki. Seega rikkus M.R kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel. Kohus leiab, et nimetattud rikkumine ei ole tõsine ja juhuslikku laadi, mis iseenesest ei saaks olla ÜKT -de vangistusega asendamise põhjuseks. Materjalidest nähtub, et esimesel kriminaalhooldusalasel kohtumisel 06.11.2012 selgitati M.R-ile üldkasuliku töö tegemise eesmärki ja tingimusi ning võimalikke negatiivseid tagajärgi üldkasuliku töö tegemise ajaks kehtestatud korra mittejärgimise korral, tutvustati võimalikke tööt amise kohti ning arutati üldkasuliku töö sooritamise võimalusi tähtaja lõpuni. Seega oli süüdismõistetu juba ÜKT tegemise alguse ajaks teadlik, et ÜKT mittesooritamisele kohtu määratud tähtajaks võivad kaasneda negatiivne tagajärg, nimelt vanglasse saatmine vangistuse kandmiseks. M.R esitas esimese töövõtulepingu, millest ilmnes, xxx töösuhe kestab 05.
2. - 31.12.2012 (lk 84). Hiljem M.R esitas veel kaks töövõtulepingut, millest on näha, et tööde tellijaks jätkuval t on M.R vend Mxxx xxx ja töösuhe kestab kuni 31.12.2014 ning töö on seotud xxx (lk 85,86). M.R sõnul xxx tööle minek oli hädavajalik selleks, et ta suudaks tasuda rahalisi nõudeid ja 2013.aastal uue töövõtulepingu sõlmimisel ta korraldab tööasjad nii, et 2 nädalat ta on xxx tööl ja 2 nädalat Eestis kodus. Sellise töögraafiku puhul tal on võimalus sooritada üldkasulikku tööd ning läbida sotsiaalabiprogrammi. Käesoleva aasta jaanuari lõpus ilmnes, et M. R jätkuvalt on raskusi üldkasuliku töö sooritamisega, kuna tööandja ei soovi väljakujunenud töögraafikut (3 nädalat tööl, 1 nädal puhkust) muuta. Kohusd on seisukohal, et kuigi tööl käimine on igati positiivne nähtus ja iseloomustab süüdimõistetut vastavalt, peab süüdimõistetule olema selge, et tal on kohtu poolt mõistetud karistus- vangistus, mis oli asendatud ÜKT sooritamisega. Vangistuse vältimiseks pidi ta tegema ÜKTd kohtu määratud tähtajaks. Süüdismõistetu käitumine ehk see, et kohtu määratud tähtajaks ei sooritanud ta isegi poolt määratud tundidest, näitab, et süüdimõistetu ei võtnud karistuse asendamist tõsiselt ja vangistuse asendamine ei ole põhjendatud. Faktilised asjaolud on järgmised. Veebruarikuust alates M. R sooritab üldkasulikku xxx, mis on tema elukohale kõige lähemal. 18.02.2013 oli koostatud ajakava (lk 89) üldkasuliku töö 48 tunni sooritamiseks xxx 18.02.201323.02.
3. ÜKT arvestuslehest (lk 90) nähtub, et M.R on sooritanud xxx tundi üldkasulikku tööd. 22.03.2 013 oli koostatud ajakava (lk 91) üldkasuliku töö 64 tunni sooritamiseks xxx 22.03.201321.04.
4. ÜKT arvestuslehest (lk 92) nähtub, et M.R on sooritanud xxx tundi üldkasulikku tööd. 06.05.2013 oli koostatud ajakava (lk 93) üldkasuliku töö 48 tunni sooritamiseks xxx alates 06.05.2013-11.05.
5. ÜKT arvestuslehest (lk 94) nähtub, et M.R on sooritanud OÜ- s xxx47 tundi üldkasulikku tööd. 15.07.2013 oli koostatud ajakava (lk 95) üldkasuliku töö 40 tunni sooritamiseks xxx 15.07.201319.07.
6. ÜKT arvestuslehest (lk 96) nähtub, et M. R on xxx 40 tundi üldkasulikku tööd. 19.07.2013 oli koostatud ajakava (lk 97 ) üldkasuliku töö 40 tunni sooritamiseks xxxx alates 12.08.2013-16.08.
7. ÜKT arvestuslehest (lk 98) nähtub, et M.R on sooritanud OÜ- s xxx tundi üldkasulikku tööd. 09.09.2013 oli koostatud ajakava (lk 99) üldkasuliku töö 48 tunni sooritamiseks xxx alates 09.09.2013- 14.09.
8. ÜKT arvestuslehest (lk 100) nähtub, et M.R on sooritanud OÜ- sxxx tundi üldkasulikku tööd. 08.10.2013 oli koostatud ajakava (lk 101 ) üldkasuliku töö 31 tunni xxx alates 08.10.201311.10.
9. M.R 03.06.2013 kirjutatud seletusest (lk 103 ) nähtub, et et xxx a töötab 3 nädalat, millele järgnevalt 1 nädala on kodus. Eestis viibib reede õhtust kuni järgmise nädala pühapäevani. Saabus Eestisse 31.05.2013 xxx tagasi läheb 16.06.2013, kuid üldkasulikku tööd seekord sooritama ei hakka.
10. - 14.06.2013 koos vanematega viibib reisil xxx minnakse sugulastele külla. Üldkasulikku tööd on määratud 656 tundi, millest sooritamata on veel 499 tundi, tehtud on 157 tundi. Üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg on 31.10.
11. Seoses töötamise ja reisiga juunikuus üldkasulikku tööd ei soorita. Kohtu poolt määratud ajaks üldkasulikku tööd täies mahus sooritada ei jõua, mistõttu M.R kavatseb kohtult taotleda üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamist. 03.06.2013 kriminaalhooldusalase kohtumise ajal toimunud vestluses kriminaalhooldusametnik järjekordselt hoiatas M.R , et senise elu - ja töökorralduse jätkudes ta ei jõua kohtu poolt määratud tähtajaks töötunde ära teha ja puuduvad mõjuvad põhjused üldkasuliku töö sooritamise tähtaja pikendamiseks. Hoiatusele M. R reageeris sellega, et juunikuus ta üldkasuliku töö ajakava ei lasknud koostada, vaid koos vanematega siirdus reisile xxx M.R läbis sotsiaalabiprogrammi "xxx 18.
12. - 11.10.
13. M.R elustiili ilmestab veel asjaolu, et üldkasuliku töö tegemise ajal teda süüdistatakse kahe kuriteo toimepanemises

§ 329

järgi, 25.02.2013 kella 06.27 ja 16.07.2013 kella 16.59 ajal M.R juhtis mootorsõidukit juhtimisõiguse äravõetuse ajal. M.R soorit as talle täitmiseks määratud 656 tunnist üldkasulikust tööst erakorralise ettekande koostamise ajaks 285 tundi. Sooritamata jäi tema poolt 371 tundi üldkasulikku tööd. Nimetatud faktilistest asjaoludest nähtub, et isikul ei olnud sellist mõjuvat põhjust ÜKT mittesooritamiseks. Kohus leiab, et see, et süüdimõistetu eelistab ÜKT tegemisele tasulisel tööl käimist, on süüdimõistetu enda risk. See näitab, et ta ei teadvustanud endale, et tema karistuseks on just vangistus, mis on asendatud ÜKT- ga. Kohus leiab, et Eestis oleks võimalik leida võib olla vähetasustavat tööd, mis aga võimaldaks tööst vabal ajal ÜKT tegemist. Samuti ei ole kohtule esitatud andmeid, miks reis Ukrainasse oleks nii hädavajalik, millised rasked tagajärjed võisid saabuda, kui ta reisile ei läheks. Kohus ei leia, et süüdimõistetu oleks teinud kõik ennast olenevat ÜKT sooritamiseks. Kriminaalhooldus M.R suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik hoidub kõrvale üldkasulikust tööst ja ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid, nimelt rikkus M.R kohustust käia registreerimisel kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel. Kohus kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Seega M.R r eaalse vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole täitnud eesmärki. nõustub

§ 69

lg 6 alusel tuleb täi tmisele pöörata M.R-ile mõistetud ärakandmata k aristusvangistus 6 kuud 5 päeva (371 tundi ÜKT, ühele vangistuspäevale vastab 2 tundi ÜKT). Juhindudes

§ 69lg 6, Kr

MS § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Luule Kärneri taotlus M.R-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata M.R-ile Viru Maakohtu 16.10.2012 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 6 (kuus) kuud 5 päeva vangistust, täitmisele. Saata M.R kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik Inna Kirsipuu