lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav T.K isikukood XXX , elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskeriharidus, töökoht: juhutöödel; Kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad; Väärteokorras 2 kehtivat karistust; Tõkend: elukohast lahkumise keeld. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.K
Süüdi tunnistada T.K
lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel mõis ta T.K-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 7 (seitse ) kuud vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et T.K-le mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui T.K ei pane 1-(ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ -s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx – 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Käitumiskontrolli teostamiseks määrata T.K elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel T.K-lt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha katteks 240 (kakssada neli kümmend) eurot. Jätta menetluskulud summas 475,30 eurot T.K-lt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et T.K on õigus menetluskulud kogusummas 240 (kakssada nelikümmend) eurot tasuda 1 (üks) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates. T.K on kohustatud maksma igakuiselt 20 . kuupäevaks vähemalt 20 (kakskümmend)eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700092854. Selgitusse tuleb märkida „1-15-9516, menetluskulud, T.K“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus kaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu T.K-le on esitatud süüdistus
a kella 18.00 ajal Jõgeva maakonnas Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalus tungis omavoliliselt valdaja xxxxxxxxxxxx tahte vastaselt s.o lukustamata ukse avamise teel sisse xxxxxxxxxxxx elamiseks kasutatavasse ruumi; tema 22.08.2015. a kella 08.00 ajal Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs tungis omavoliliselt valdaja xxxxxxxxxxxx tahte vastaselt s.o lukustamata ukse avamise teel sissexxxxxxxxxxto elamiseks kasutatavasse ruumi. T.K-le on esitatud süüdistus
a kella 18.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pani toime kehalise väärkohtlemise oma ema xxxxxxxxxxxo suhtes, mis seisnes selles, et lõi vähemalt 4 -5 korral jalaga vastu oma ema xxxxxxxxxxxo vasakut jalga ning rebis juustest, millega tekitas xxxxxxxxxxxxx e füüsilist valu ja tervisekahjustuse - vasaku põlve kontusiooni; - tema olles eelnevalt toime pannud vägivallateo, 22.08.2015. a kella 08.00 ajal Jõgeva maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx pani toime korduvalt kehalise väärkohtlemise oma ema xxxxxxxxxxxx suhtes, mis seisnes selles, et rebisxxxxxxxxxxxxxx pea vasakust kõrvast üleval pool 5x5 cm alal juuksed peast ning lõi rusikaga vastu kannatanu paremat labakätt, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – parema labakäe pöia piirkonna turse kuni randmeliigeseni.
lg 2 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõista liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel 7 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui T.K 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Asitõendiks olev CD jätta kriminaalasja juurde. II Kohtu seisukoht Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et süüdistatav on teinud kaitsjast loobumise taotluse. Taotluse kohaselt loobub T.K kaitsja osalemisest kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses ja kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 45 lg 4 sätestab, et kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, v. a juhul, kui süüdistatav ei soovi kaitsjat, ta on kohtu hinnangul võimeline enda huve ise esindama ning 3 soovib loobuda kaitsja kokkuleppemenetluses. osalemisest teise astme kuriteo kohtulikul arutamisel Kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu
T.K ei ole soovinud kaitsja osavõttu. Kohus hinnangul oli T.K võimeline kriminaalasja kohtulikul arutamisel ise enda huve esindama. Kohtul ei tekkinud selles kahtlusi ka T.K küsitlemise käigus. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista T.K süüdi
lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 105,60 eurot. Samuti on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.