Obsah (6)

§ 182§ 4231§ 12§ 16§ 48§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL lõpposa Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-19-3411 Otsuse kuupäev 25. september 2019 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Vä

§ 182

ja

§ 4231

järgi ning kaks kehtivat väärteokaristust, mõlemad LS § 201 lg 2 järgi, rahatrahvid tasumata. 10. Karistusseadustik (edaspidi

) § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. 11.

§ 12

sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 3

1. LS § 90 lg 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik p 1 korral, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning p 3 korral, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt liiklusseaduse §-le
3. LS § 201 kehtestab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. LS § 201 lg 2 kohaselt karistatakse isikut, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
4. Kohus leiab, et K.H on oma tegevusega realiseerinud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteokoosseisu, kuna ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et K.H süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi on täidetud objektiivne süüteokoosseis. 15.

§ 12lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et K.H pani toime süüteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik, kes käib autokoolis oli teadlik, et tal mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Seega oli K.H teadlik, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, vaatamata sellele, ta asus mootorsõidukit juhtima. Seega K.H teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Kohus leiab, et K.H süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi on täidetud ka subjektiivne süüteokoosseis. 16. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 17. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu. 18.

§ 48

kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga sanktsiooni keskmises määras, milleks on arest 15 päeva.

1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate 4 mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema.
2. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada K.H hoiduma süütegude toimepanemisest karistuseks mõistetud arestiga 15 päeva. K.H on viimati karistatud LS § 201 lg 2 järgi 04.01.
3. Rahatrahv 600 eurot on tasumata. Käesolev süütegu on seega toime pandud vähem kui pool aastat pärast eelmise samaliigilise süüteo toimepanemist. See annab alust asuda seisukohale, et isik ei ole varasemast karistusest endale mingeid järeldusi teinud. Antud asjaolu arvestades ei ole põhjendatud asendada arest üldkasuliku tööga. Varem ei ole K.H-le karistusena aresti kohaldatud, seetõttu on nimetatud karistus kohane antud süüteo toimepanemise eest mõistetud karistuse määramisel. Pannes toime järjekordse süüteo, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et aresti kohaldamine menetlusalusele isikule on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused, seda nii töökoha kaotuse jms näol. Kohtu hinnangul peab isik, kes paneb toime süüteo, olema valmis kandma talle määratud karistust. Kohtu hinnangul on määratud karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid, mis peab üldperventiivselt andma signaali, et riik karistab juhtimisõiguseta isikut korduval mootorsõiduki juhtimisel arestiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 25.09.2019 kohtuotsus 4-19-3411 jõustus 10.12.2019 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Kai Rosar Referent 5