← Eesti

1-18-4226/253

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahendid Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised teistmismenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-18-4226 ja 1-19-3707

  1. november 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma Kriminaalasjad Karel Kolgi süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 424 lg 2 järgi Tartu Maakohtu
  2. juuni
  3. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-4226 ja Tartu Maakohtu
  4. mai
  5. a otsus kriminaalasjas nr 1-19-3707 Karel Kolgi kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, teistmisavaldus Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak
  6. oktoober 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Tühistada Tartu Maakohtu
  8. juuni
  9. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-4226 osaliselt, täpsemalt Karel Kolgi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning temalt menetluskulude väljamõistmises, ning saata kriminaalasi selles osas Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.
  10. Tühistada Tartu Maakohtu
  11. mai
  12. a otsus kriminaalasjas nr 1-19-3707 osaliselt, täpsemalt Karel Kolgile KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel liitkaristuse mõistmises. Lugeda Karel Kolgile
  13. augustil 2017 ja
  14. mail 2019 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest KarS § 424 lg 2 alusel mõistetud 9‑kuuline vangistus kantuks.
  15. Teistmisavaldus rahuldada osaliselt.
  16. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid teistmismenetluses Karel Kolgile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 308,40 eurot (sh käibemaks). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  17. Tartu Maakohtu
  18. mai
  19. a määrusega kriminaalasjas nr 1-18-4226 anti kokkuleppemenetluses teiste seas kohtu alla Karel Kolk süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning Ragnar Kodar süüdistuses KarS § 184 lg 2 pde 1 ja 2 ning § 185 lg 2 p 2 järgi.
  21. juunil 2018 eraldati sellest kriminaalasjast materjal R. Kodara süüdistuses ning tagastati prokuratuurile menetluse jätkamiseks, kuna süüdistatav loobus kohtuistungil kokkuleppemenetlusest. Teised süüdistatavad tunnistati Tartu Maakohtu
  22. juuni
  23. a otsusega vastavalt sõlmitud kokkulepetele süüdi. Otsus jõustus
  24. juulil
  26. K. Kolk tunnistati süüdi selles, et ta: 1) omandas ühe ecstasy-tableti, mille andis
  27. a novembri alguses edasi R. Kodarale; 2) koos R. Kodaraga käitles
  28. a novembris suures koguses GHB-d; 3) omandas
  29. a novembris R. Kodaralt kokku 17 g amfetamiini ning 4) andis R. Kodaralt omandatud amfetamiinist
  30. a novembris 2 g edasi V. M-ile.
  31. K. Kolki karistati eelnevas punktis kirjeldatud tegude eest 3 aasta pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 järgi arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 päeva. Ärakandmata 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust jäeti 3-aastase katseajaga täielikult tingimisi kohaldamata. Menetluskuludena mõisteti K. Kolgilt välja 1615 eurot.
  32. Tartu Maakohtu
  33. märtsi
  34. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6180 mõistis kohus R. Kodara üldmenetluses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses osaliselt õigeks, kuid kokkuvõttes tunnistati ta süüdi nii KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 kui ka § 185 lg 2 p 2 järgi.
  35. Tartu Ringkonnakohtu
  36. detsembri
  37. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ning R. Kodar mõisteti täielikult õigeks süüdistuses KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ning osaliselt õigeks süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. K. Kolgiga seotult mõistis ringkonnakohus R. Kodara õigeks järgnevas: 1) K. Kolgilt
  38. a novembris ühe ecstasy-tableti omandamises; 2) grupis K. Kolgiga
  39. a novembris suures koguses GHB käitlemises ning 3) K. Kolgile
  40. a novembris amfetamiini edasiandmises.
  41. Ringkonnakohtu otsus jõustus
  42. aprillil 2020, kui Riigikohus jättis R. Kodara kaitsja esitatud kassatsiooni menetlusse võtmata.
  43. Tartu Maakohtu
  44. mai
  45. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3707 tunnistati K. Kolk kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades süüdi KarS § 424 järgi
  46. augustil 2017 toime pandud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ning teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. Nimetatud üksikkaristus loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks Tartu Maakohtu
  47. juuni
  48. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4226 mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Seejärel mõistis kohus K. Kolgi süüdi KarS § 424 lg 2 järgi
  49. mail 2019 toime pandud korduvas mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ning karistas teda selle eest 9 kuu pikkuse vangistusega. Nimetatud üksikkaristust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel KarS § 65 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse võrra ning lõplikuks karistuseks kujunes 3 aastat 8 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks määrati
  50. mai
  51. Lisakaristusena võttis kohus K. Kolgilt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. Menetluskuludena mõisteti K. Kolgilt välja 514 eurot. Otsus jõustus
  52. mail
  53. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  54. K. Kolgi kaitsja vandeadvokaat Margo Normann taotleb teistmisavalduses esmalt Tartu Maakohtu
  55. juuni
  56. a otsuse tühistamist kriminaalasjas nr 1-18-4226 K. Kolgi süüditunnistamises ja karistamises ning temalt menetluskulude väljamõistmises. Teiseks taotleb kaitsja tühistada täielikult K. Kolgi suhtes tehtud Tartu Maakohtu
  57. mai
  58. a otsus kriminaalasjas nr 1-19-3707 ning kolmandaks saata mõlemad asjad Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.
  59. K. Kolk on kriminaalasjas nr 1-18-4226 kokkuleppemenetluses osavõtjana süüdi tunnistatud tegudes, mis olid otseses puutumuses R. Kodaraga (v.a V. M-ile kahel korral 1 g kaupa amfetamiini edasiandmine). R. Kodar on aga kriminaalasjas nr 1-18-6180 üldmenetluses K. Kolgiga seotud etteheidetes õigeks mõistetud. Seega kriminaalasjas nr 1-18-4226 on teistmise aluseks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 366 p
  60. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb sellisel juhul saata kriminaalasi Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.
  61. Tartu Maakohtu
  62. mai
  63. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-19-3707 moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu
  64. juuni
  65. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4226 mõistetud ärakandmata karistuse suurendamise teel. Kuivõrd
  66. aasta otsuse puhul esineb teistmise alus ning see otsus on otseselt mõjutanud hilisemat liitkaristuse mõistmist, ei ole mõistetud liitkaristus seaduslik, mistõttu esineb teistmise alus ka Tartu Maakohtu
  67. mai
  68. a otsuse osas.
  69. Prokuratuur leiab, et teistmisavaldus mõlema selles märgitud otsuse peale on põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  70. Kolleegium hindab esmalt, kas ja milline alus esineb teistmaks Tartu Maakohtu
  71. juuni
  72. a (I) ja
  73. mai
  74. a otsust (II), misjärel võtab kokku teistmismenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulude hüvitamise taotluse (III). I
  75. K. Kolk on Tartu Maakohtu
  76. juuni
  77. a kokkuleppemenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4226 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, s.t suures koguses narkootilise aine korduvas käitlemises grupis. Täpsemalt tunnistati ta süüdi ühe ecstasy-tableti edasiandmises R. Kodarale, viimaselt amfetamiini omandamises ja sellest omakorda osa edasiandmises, samuti koos R. Kodaraga GHB käitlemises (vt eespool p 3). Tartu Ringkonnakohtu
  78. detsembri
  79. a üldmenetluse otsusega kriminaalasjas nr 1-18-6180 mõisteti R. Kodar tõendamatuse tõttu muu hulgas õigeks nii K. Kolgilt ühe ecstasy-tableti omandamises, viimasele amfetamiini edasiandmises kui ka K. Kolgiga GHB käitlemises (vt eespool p 6). Seega omavahel seotud tegudes on K. Kolk kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud ning R. Kodar üldmenetluses õigeks mõistetud. Kaitsja hinnangul on eelkirjeldatud olukorras teistmise aluseks KrMS § 366 p
  80. Järgnevatel põhjustel leiab kolleegium, et Tartu Maakohtu
  81. juuni
  82. a otsus tuleb teista KrMS § 366 p-de 8 ja 9 alusel.
  83. KrMS § 366 p 8 kohaselt on teistmise aluseks kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud. Seega on oluline, et teistetav süüdimõistev kohtuotsus oleks tehtud lihtmenetluses kas kaastäideviija või osavõtja suhtes. Kuigi K. Kolgi süüdimõistev otsus tehti kokkuleppemenetluses, mis on üks lihtmenetluse liike, ei ole narkootilise aine üleandja ja vastuvõtja tegevus narkootilise aine ebaseaduslikul käitlemisel käsitatav kuriteo kaastäideviimisena ega kuriteost osavõtuna (Riigikohtu üldkogu
  84. aprilli
  85. a otsus nr 3-1-2-2-11, p 45). Seetõttu esineb KrMS § 366 p-s 8 sätestatud teistmise alus vaid K. Kolgi ja R. Kodara koos ehk kaastäideviijatena suures koguses GHB käitlemises seisnevas teos.
  86. Ülejäänud etteheidete puhul, s.t selles, et K. Kolk andis ühe ecstasy-tableti edasi R. Kodarile ning omandas viimaselt amfetamiini, millest osa andis omakorda ise edasi, on teistmise alus KrMS § 366 p
  87. Nimetatud normi kohaselt on teistmise aluseks üldmenetluses tehtud sellise kohtuotsuse jõustumine, millega tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas asjas on isik selles kuriteosündmuses osalemise eest süüdi mõistetud.
  88. Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus KrMS § 373 lg 2 alusel vaidlustatud kohtulahendi ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule või Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Kui teistetavas kriminaalasjas ei ole vaja tuvastada uusi asjaolusid, võib Riigikohus pärast kriminaalasja teistmist teha uue otsuse, raskendamata süüdimõistetu olukorda (KrMS § 373 lg 3). Kuivõrd teistmisavaldus on põhjendatud, siis tühistab kolleegium Tartu Maakohtu
  89. juuni
  90. a otsuse kriminaalasjas nr 1-18-4226 osaliselt, s.t K. Kolgi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning temalt menetluskulude väljamõistmises. Arvestades, et K. Kolgi süüdistusasi lahendati kokkuleppemenetluses, mistõttu ei nähtu maakohtu otsusest, millistele tõenditele tuginevalt on K. Kolk süüdi tunnistatud, ning tema käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmine eeldab uute faktiliste asjaolude tuvastamist, tuleb kriminaalasi tühistatud osas saata Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  91. oktoobri
  92. a otsus nr 1-17-7212/27, p-d 10 ja 11). II
  93. Kaitsja hinnangul esineb praegusel juhul ka alus Tartu Maakohtu
  94. mai
  95. a otsuse teistmiseks. Kuigi kaitsja konkreetsele normile ei viita, tuleneb see KrMS § 366 p-st
  96. Nimetatud sätte kohaselt on teistmise aluseks teistetavas kriminaalasjas kohtuotsuse või -määruse tegemisel üheks aluseks olnud teise kohtuotsuse või -määruse tühistamine, kui sellega kaasneks teistetavas kriminaalasjas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või süüdimõistetu olukorra kergendamine.
  97. Kolleegium nõustub kaitsjaga, et Tartu Maakohtu
  98. juuni
  99. a otsus kriminaalasjas nr 1-18-4226 on otseselt mõjutanud Tartu Maakohtu
  100. mai
  101. a otsust kriminaalasjas nr 1-19-3707, sest varasema otsusega mõistetud karistus tingis hilisemas otsuses KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel liitkaristuse moodustamise. Seega olukorras, kus Riigikohus tühistab teistmisaluse esinemise tõttu Tartu Maakohtu
  102. juuni
  103. a otsuse K. Kolgi osas tervikuna, langeb ära ka
  104. a otsuses liitkaristuse moodustamise vajadus, mis kergendab K. Kolgi olukorda. Sealjuures mõjutas just
  105. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 eest K. Kolgile mõistetud üksikkaristus oluliselt temale
  106. aastal mõistetud lõpliku liitkaristuse määra.
  107. Kuivõrd teistmine on põhjendatud ainult seoses liitkaristusega, siis tühistab kolleegium KrMS § 373 lg-le 2 tuginedes Tartu Maakohtu
  108. mai
  109. a otsuse osaliselt, s.t K. Kolgile KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel liitkaristuse mõistmises. Ülejäänud osas, s.o K. Kolgi süüditunnistamises KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises
  110. augustil 2017 ning
  111. mail 2019 ning tema karistamises selle eest 9 kuu pikkuse vangistusega, samuti lisakaristuse mõistmises ning menetluskulude väljamõistmises, jääb maakohtu otsus muutmata. Mõistetud põhikaristuse loeb kolleegium kantuks. III
  112. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 366 p-dest 8 ja 9 ning § 373 lg-st 2, tühistab kolleegium Tartu Maakohtu
  113. juuni
  114. a otsuse osaliselt, s.t K. Kolgi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning temalt menetluskulude väljamõistmises, ning saadab kriminaalasja tühistatud osas Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Juhindudes KrMS § 366 p-st 4 ja § 373 lg-st 2, tühistab kolleegium Tartu Maakohtu
  115. mai
  116. a otsuse osaliselt, s.t K. Kolgile KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel liitkaristuse mõistmises. Ülejäänud osas jääb viimati nimetatud maakohtu otsus jõusse. Teistmisavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
  117. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning õigusabi osutamise ja taotluse esitamise ajal kehtinud justiitsministri
  118. juuli
  119. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-te 6 ja 10, § 14, § 151 lg 1 p 2 ning § 17 lg 2 alusel rahuldab kolleegium kaitsja taotluse määrata teistmismenetluses K. Kolgile osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 308,40 eurot (sh käibemaks 51,40 eurot). See menetluskulu jääb KrMS § 186 lg-te 1 ja 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.