lühimenetluses 209 lg 1 ja § 424 järgi Prokurör Kristiina Laas Kannatanu esindaja OÜ E. , esindaja Henn Koduvere Süüdistatav A.N Elukoht: XXXXXXXX XXX XX-X, isikukood: XXX, kriminaalkorras karistatud 3-l korral: 1) 16.03.2001.a. Viljandi Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahatrahviga 2300 krooni; 2) 28.12.2004.a. Tartu Maakohtu poolt
424 järgi 6 kuud vangistust 2-aastase katseajaga; 3) 15.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt
§-de 184 lg 2 p 1,2; 392 lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 aastat 2 kuud ja 14 päeva tingimisi 2-aastase katseajaga. Väärtegude eest karistatud 13-l korral, tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja Alar Salu RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3 ja lg 2, kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.N
209 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistada A.N
Süüdi tunnistada A.N
MS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistada A.N
järgi 4 (neli) kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel suurendada
a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aasta 2 kuu ja 14 päeva vangistuse võrra ja mõista A.N-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust.
lg 1 alusel mõista A.N-ile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust, lugedes mõistetud karistusega kaetuks
lg 1 järgi mõistetud 6-kuulise vangistuse.
alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.05-02.06.2004, so 3 päeva, A.N-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud 11 (üksteist) päeva vangistust. Kohtuotsus A.N-ile mõistetud vangistuse osas pöörata täitmisele pärast selle jõustumist, saates vastavalt KrMS § –le 414 lg 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. A.N-i karistuse kandmise aja alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. A.N-ile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada pärast karistuse kandmisele asumist. Asitõendid –E. OÜ kampaania võltsitud kütusekupongid 1329 tükki hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. Tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A.N-ilt võlaõigusseaduse § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel 122 413.20 (ükssada kakskümmend kaks tuhat nelisada kolmteist tuhat krooni 20 senti) krooni OÜ E. kasuks. 1 Jätta
lg 3 alusel tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil konfiskeerimata kuriteo läbi saadud raha 77 820 (seitsekümmend seitse tuhat kaheksasada kakskümmend) krooni. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista A.N-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, ekspertiisitasu 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 26.30 (kakskümmend kuus krooni 30 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. 2 Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, välja arvatud prokuratuur, esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis
A.N süüdistatakse veel selles, et tema isikuna, kes on 28.12.2004. a Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-908/04 karistatud
järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 6 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 3 kuuks, olles alkoholijoobes juhtis 26.05.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. II Kohtu seisukoht süüdistuse osas 1. Süüdistus
järgi
sätestab kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on sellise teo eest karistatud. A.N-i omaksvõtvate ütlustega (II kd tlk 130) ning joobeseisundi tuvastamise protokollidega (II kd tlk 3 ja 45) loeb kohus tõendatuks, et 26.05.
järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning et teda on karistatud 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta pikkuse katseajaga ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 13.02.
Kuna kõnealuse teo toimepanemise ajal oli A.N olemas kehtiv karistus
järgi, vastab ta
§-s 424 toodud erisubjekti tunnustele. Seega on leidnud tõendamist, et A.N , keda on 28.12.
objektiivse koosseisu.
sätestatud süüteokoosseis eeldab tahtlust kõigi koosseisu asjaolude osas, kusjuures kuriteo omistamiseks A.N-ile piisab vähemalt kaudse tahtluse tuvastamisest. Seega tuleb tuvastada, et A.N pidas võimalikuks koosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönis seda (
Süüdistatav oli teadlik tema suhtes 28.12.
lg 1 järgi
lg 1 kohaselt on kelmus varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivne koosseis sisaldab endas järgmisi elemente: petmine, kannatanu poolne varakäsutus, varaline kahju kannatanul ja varaline kasu 5 süüdlasel. Petmine on teise isiku eksitusse viimine tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega. Petmine võib toimuda muuhulgas ka tegevusega, s.o isik esitab tõele mittevastava asjaolu. Kohus leiab, et A.N on kelmuse pannud toime nii täideviijana (episoodides, kus ta ise realiseeris kütusekupongid) kui vahendliku täideviijana (kasutades ära temalt kütusekuponge ostnud isikuid). Kõigepealt käsitleb kohus A.N-i süüdistust
Võetuse protokollidega (I kd tlk 8-18 ja 20-67, 112), eksperdiarvamuse (I kd tlk 71-77) ja tunnistajate – A.M. (I kd tl 101-102), S. B (I kd tl 106-108), R.L. (I kd tl 123-124) ja R.R. i (I kd tl 129-130) – ütlustega on tõendatud, et A.N-ilt saadud kütusekupongid olid võltsitud. Süüdistuse kohaselt realiseeris A.N ka ise kütusekuponge, mida viimane kinnitas kohtus antud ütluste käigus (I kd tlk 125). Seda tehes väitis A.N müügiteenindajatele, et tegemist on ehtsate kupongidega, mistõttu oli ta tegevus pettuslik. Petmise tulemusena peab isik olema sattunud eksimusse, s.o petetul peab tekkima ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. A.N-i poolt võltsitud kütusekupongide esitamisega lõi ta müügiteenindajas ettekujutuse, et tegemist on ehtsate kupongidega, mistõttu sattusid viimased eksimusse. Kelmuse koosseisu omistamiseks süüdlasele tuleb tuvastada petetu poolne varakäsutus, mis peab olema petmisega põhjuslikus seoses, s.o eksimuse tagajärjel asub petetu vara käsutama. Petetu peab olema küll varakäsutajaks, kuid ei pea olema kannatanuks. Olukorda, kus petetu ja kannatanu ei lange kokku ühes isikus, nimetatakse kolmnurkkelmuseks. Samas peavad need isikud (petetu ja kannatanu) olema omavahel teatud viisil seotud, mis võib väljenduda näiteks selles, et petetu toimis kannatanuga kokku lepitud juhiste järgi. Eelnevalt leidis tuvastamist, et võltsitud kütusekupongide esitamisega sattusid AS Eesti Statoil müügiteenindajad eksimusse, mis omakorda tingis nendepoolse varakäsutuse, milleks oli tangitud kütuse eest raha mitteküsimine. Kahjukannatajaks ei olnud mitte AS Eesti Statoil, vaid OÜ E. , sest tasuta kütust väljastati kütusekupongide alusel viimase poolt korraldatud kampaania raames. Sellise kampaania toimumine on tõendatud nii OÜ E. kaupluse juhataja tunnistajana (I kd tlk 101-103) antud ütlustega kui ka teiste kuponge ostnud tunnistajate ning A.N-i enda antud ütlustega, samuti OÜ E. esitatud kahjunõudega (I kd tlk 81). Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et AS Eesti Statoil ja OÜ E. olid omavahel seotud, s.o lepingulistes suhetes, ning AS Eesti Statoil müügiteenindajate varakäsutus jäi kannatanuga kokkulepitud raamidesse. Objektiivse koosseisu saab lugeda A.N-i poolt täidetuks, kui on tuvastatud varakäsutuse tulemusena varaline kasu A.N ja varaline kahju OÜ-l E. . Varaline kasu ja kahju peavad olema omavahel seotud, mis tähendab, et esimene peab olema saadud teise arvelt. Samas ei pea kasu ja kahju olema alati võrdsed. Süüdistuse kohaselt realiseeris A.N vähemalt 10 kütusekupongi ise, mida tõendab asjaolu, et A.N sellele vastu ei vaielnud, kinnitades, et kasutas osasid kütusekuponge ka ise (II kd tlk 125). Võltsitud kupongide alusel väljastatud kütuse liitri hinnaks oli 9,88 krooni, mida kinnitab OÜ E. vastus järelepärimisele (I kd tlk 100). Seega sai A.N varalist kasu 988 (100 * 9,88) krooni. Kuna aga OÜ-l E. tuli AS-le Eesti Statoil hüvitada kupongide alusel väljastatud kütuse maksumus, kandis OÜ E. kahju samas ulatuses, s.o 988 krooni. Seega on leidnud kohtus tõendamist, et A.N realiseeris kelmuse koosseisu objektiivse külje. 6 Järgnevalt kontrollib kohus, kas A.N-i poolt on täidetud ka kelmuse objektiivne koosseis vahendliku täideviijana. Esmalt tuleb selleks kindlaks teha, kas vahendid panid toime kelmuse. Süüdistuse kohaselt esitasid K.T. , A.A. , M.S. , T.P. , R.L. , R.V. , R.R. , R.B. ja S.B. võltsituid kütusekuponge AS Eesti Statoil müügiteenindajatele, mis on leidnud kinnitust nende endi, tunnistaja A.M. ja süüdistatava A.N-i ütlustega. Seda tehes väitsid eelnimetatud isikud müügiteenindajatele, et tegemist on ehtsate kupongidega, mistõttu oli nende tegevus pettuslik. Viimane omakorda tekitas müügiteenindajates ettekujutuse, et tegemist on ehtsate kupongidega, viies nad sellega eksitusse. Müügiteenindajate eksitus oli aluseks nendepoolsele varakäsutusele. Ka siin oli tegemist nn kolmnurkkelmuse olukorraga, mida kohus juba analüüsis ja luges tõendatuks eespool. A.N ei vaidlustanud kohtus asjaolu, et ta müüs OÜ E. kampaania kuponge kolmandatele isikutele. Asjaolu, et edasimüüjaks oli just A.N , tõendavad lisaks süüdistatava enda ütlustele veel fotode järgi isiku äratundmiseks esitamise protokollid. Tunnistajad T.P. (I kd tl 121-122), R.L. (I kd tl 125-126) ja S.B. on A.N ära tundnud Aivo nimelise isiku, kes müüs neile kütuskuponge. Objektiivse koosseisu saab lugeda vahendite poolt täidetuks, kui on leidnud tuvastamist varakäsutuse tulemusena neile varalise kasu saamine ja varalise kahju tekkimine OÜ-l E. . Vahendite - tunnistajate S. B, K.T. (I kd tl 113-114), M.S. (I kd tl 115-116), A.A. (I kd tl 117-18), T.P. (I kd tl 119-120), R.L. , R.V. (I kd tl 127-128) ja R.R. ning kahtlustatava R.B. (I kd tl 132-133, 135-136) antud ütlustega loeb kohus tõendatuks, et A.N müüs neile kütusekuponge süüdistuses nimetatud kogustes ja hinnaga. Eeltooduga on tõendatud ka asjaolu, et A.N-ilt ostetud kuponge realiseeriti vahendite poolt vähemalt 1 229 tükki. Seega said vahendid varalist kasu, mis seisnes AS-i Eesti Statoil poolt väljastatud kütuse müügihinna ja vahendite poolt A.N-ile makstud võltsitud kupongide hinna vahes. Selgitamaks välja palju vahendid kasu said, on oluline välja selgitada A.N-i saadud varalise kasu suurus. A.N ei ole vaidlustanud müüdud kütusekupongide kogust ega müügihinda. Tema hinnangul võis ta osta kütuskuponge kokku suurusjärgus 1500-2000 tükki. Süüdistuse kohaselt sai A.N varalist kasu summas 77 820 krooni. Vahendite poolt 1 229 kütusekupongi realiseerimise tulemusena sai OÜ E. kahju 121 425,20 (1 229 *10*9,88) krooni. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus A.N-i saadud kasu ja OÜ-le E. tekkinud kahju ei ole omavahel võrdsed, mis on tingitud sellest, et võltsitud talonge müüs A.N odavamalt, kui seda oli kütuse liitri hind. Kui A.N-i saadud kasule liita juurde aga vahendite kasu, siis see kokku moodustab OÜ-le E. tekkinud kahju. Seega said vahendid kasu 43 605,20 krooni. Selleks, et saaks rääkida vahendlikust täideviimisest, on vaja tuvastada ärakasutamissuhte olemasolu. Üheks võimaluseks, kuidas teist isikut ära kasutada, on teha seda ülekaaluka teadmisega, mis võib väljenduda näiteks teise isiku eksitusse viimises. Tunnistajate ning A.N-i ütlustega on tõendatud, et A.N-ilt kütusekuponge ostnud isikud pidasid neid ehtsateks, st nad olid A.N-i poolt eksitusse viidud. Kuigi vahendid täitsid kütusekuponge müügiteenindajatele esitades ja selle tulemusena tasuta kütust saades kelmuse objektiivse koosseisu, puudub nende isikute käitumises tahtlus kelmust toime panna. Seega kasutas A.N vahendeid ära ülekaaluka teadmisega, mistõttu realiseeris A.N vahendliku täideviijana kelmuse koosseisu objektiivse külje. Kohus on seisukohal, et A.N egevust on võimalik hinnata vahendliku täideviimisena, väljumata esitatud süüdistuse raamest, kuna selline tegevus on süüdistuses kirjeldatud: „A.N-i 7 enda poolt realiseeriti vähemalt 10 kütusekupongi ja tema poolt erinevatele isikutele müüdud võltsitud kütusekuponge realiseeriti ostjate poolt vähemalt 1 229 tükki“. Selgitamaks välja, kas A.N on toime pannud eeltoodud kelmuse episoodid, tuleb tuvastada tahtlus kõigi koosseisu asjaolude osas. Petmise osas peab olema tuvastatud isiku tegutsemine otsese tahtlusega, muude koosseisu asjaolude puhul piisab kaudsest tahtlusest.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. A.N-i kohtus antud ütluste (II kd tlk 125-130) kohaselt sai ta kütusekuponge OÜ-st E. ostude teostamisel ja ka teistelt isikutelt neid kokku ostes. Samas tunnistas A.N, et kahel korral lõi ta u 300– 500 kütusekupongile OÜ E. templeid peale. Templite löömist kupongide peale põhjendas A.N sellega, et ta ei süvenenud asjasse, vaid nägi võimalust raha teenimiseks. Kuna ta sai neid kuponge tuttavalt, kes väitsid, et need on ehtsad ja et üksnes tempel on puudu, siis ei tekkinud A.N kahtlust kupongide võltsituses. A.N-i arvates oli võimalik kuponge ka ilma templiteta kasutada. A.N-i kaitsja leiab samuti, et A.N ei olnud teadlik kupongide võltsitusest, mida kinnitab muuhulgas ka asjaolu, et A.N ise realiseeris neid kuponge samuti (I kd tlk 132). Kohus A.N-i ja tema kaitsja väidetega ei nõustu. Tunnistaja A.M. ütluste (I kd tlk 101) kohaselt väljastas kupongi OÜ E. kassapidaja või infotöötaja, pressides kupongile eelnevalt OÜ E. templi. Seega ei olnud võimalik kuponge ilma templiteta kasutada, mida kinnitab ka fakt, et A.N pressis kupongidele templeid. Kohtu arvates ei ole A.N-i väited eluliselt usutavad. Isik, kes pressib kupongidele teise firma templeid, pidi endale teadvustama selle tegevuse õigusvastasust või vähemalt oleks pidanud tal tekkima tõsine kahtlus kupongide võltsituses. A.N väitis ostajatele, et talle on antud korraldus neid kuponge edasi müüa, sest nende firma ei jõua neid ära kasutada (tunnistajad M.S. ja R.V. , I kd tlk 116 ja 128). A.N-i kohtus antud ütluste kohaselt ostis ta kuponge ise kokku, et neid edasi müüa (II kd tlk 125). Asjaolu, et ta ostjatele valetas (öeldes, et firma andis korralduse neid edasi müüa), kinnitab A.N-i teadlikkust võltsitud kupongidest, sest ostjatele tõtt rääkides oleks see viimastes kahtlust tekitanud. Seega tahtis A.N oma juttu võimalikult usutavaks teha. A.N-i tahtlust vahendeid (ostjaid) ära kasutada kinnitavad järgmised asjaolud. Nimelt tunnistaja K.T. i ütluste kohaselt ta esialgu A.N-ile raha ei maksnud, sest K.T. tahtis olla kindel, et nende talongide eest on võimalik tasuta kütust saada. Samuti ka see, et A.N ostis osaliselt tema poolt müüdud kuponge tagasi, mis on tõendatud tema enda kui ka tunnistajate – R.L. , R.R. , ja S.B. – antud ütlustega. Kupongide tagasiostmisega soovis A.N vältida ostjate pöördumist politsei poole. Tunnistaja S. B ülustest (I kd tlk 108) nähtub, et kui ta nõudis võltsitud kupongide eest raha tagasi, ütles A.N talle, et tuleb oodata kas nädal aega või minna politseisse ja siis ei saa raha üldse. Asjaolu, et A.N realiseeris võltsitud kuponge ka ise, kinnitab, et A.N soovis ostjaid ära kasutades petta AS Eesti Statoil müügiteenindajaid. Olles ise võltsitud kuponge realiseerinud, oli ta veendunud, et selline pettuse skeem töötab ja ka ostjad saavad neid edukalt realiseerida. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et A.N on toime pannud
III Kohtu seisukoht karistuse osas Teo toimepanemise ajal kehtinud
lg 1 järgi karistati kelmuse eest rahalise karistusega või kuni kolmeaastase vangistusega. Samasugune sanktsioon on ka
§-l 424.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. A.N egevuses
§-des 57 ja 58 karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras 3 korda erinevate kuritegude toimepanemise eest ning 13 korda väärtegude eest (I kd tl 149-153).
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani A.N toime pärast seda, kui teda oli Viljandi Maakohtu 16.03.2001. a otsusega karistatud KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi rahalise karistusega. Kuna A.N pani vaatamata sellele toime uue varavastase kuriteo, on kohus seisukohal, et rahaline karistus ei ole piisav mõjutamaks A.N uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning teda tuleb karistada raskema karistusega - vangistusega. Arvestades eeltoodut, mõistab kohus A.N-ile
209 lg 1 järgi kelmuse toimepanemise eest karistuseks 9 kuud vangistust. Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra. Seega karistab kohus A.N
A.N-ile
järgi karistust mõistes arvestab kohus sellega, et alkoholijoobes juhtimine on tõsine rikkumine, kuna see ohustab nii sõiduki juhti kui kaasliiklejaid. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et karistus sellise üleastumise eest on range. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et alkoholijoobes juhtimine ei ole tolereeritav. Kohtule esitatud kviitungitest nähtub, et A.N on talle varasemate süütegude eest mõistetud karistused ära täitnud (II kd tlk 110-114). Samas nõustub kohus prokuröriga, et karistuse täitmine aastaid hiljem on olnud tingitud asjaolust, et mitte reaalselt vangi minna. A.N pani
järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime ajal, kui ta kandis tingimuslikku karistust Tallinn Linnakohtu otsuse järgi. Seega ei ole varasemad karistused A.N-ile preventiivset mõju avaldanud, mistõttu leiab kohus, et karistuse eesmärgid ei ole A.N-i puhul saavutatavad rahalise karistusega, vaid tuleb kohaldada karistustest raskeimat, s.o vangistust. Seega mõistab kohus A.N-ile
MS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus süüdistatavale mõistetavat vangistust 1/3 võrra, mistõttu kohus karistab A.N
järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega suurendab kohus
a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 4 aasta 2 kuu ja 14 päeva vangistuse võrra ja mõistab A.N-ile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust. 9
lg 1 näeb ette, et kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelnevalt leidis tuvastamist, et A.N pani
a ja Tallinna Linnakohtu 15.09.2005. a kohtuotsuseid. Seega mõistab kohus A.N-ile liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud 14 päeva vangistust, lugedes mõistetud karistusega kaetuks
lg 1 järgi mõistetud 6-kuulise vangistuse.
alusel arvab kohus karistusaja hulka A.N-i kahtlustatavana kinnipidamise aja (31.05-02.06.2004), so 3 päeva. Seega on A.N-i poolt ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistus on 4 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust. IV Kohtu seisukoht tsiviilhagi ja konfiskeerimise osas OÜ E. on esitanud tsiviilhagi 261 936,86 krooni nõudes (II kd tl 93-94). Kuivõrd KrMS seadustik ei käsitle täpsemalt kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb selles osas kohtul lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatest sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. A.Negevuse – kelmuse toimepanemise – tulemusena tekkis OÜ-le E. kahju summas 122 413,20 krooni. A.N-i poolt kahju tekitamine oli õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses ning ta on selle tekitamises ka süüdi. Kohus seisukohal, et OÜ E. poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o summas 122 413,20 krooni, millise kahju tekitas A.N. Prokurör taotles
Kohus on seisukohal, et konfiskeerimistaotlus tuleb jätta rahuldamata selleks, et oleks võimalik rahuldada kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi. 1
lg 3 näeb ette, et kohus võib tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil vähendada konfiskeeritava vara suurust tsiviilhagi eseme võrra. Rahuldatud tsiviilhagi suuruseks on 122 413,20 krooni, kuriteo läbi sai A.N kasu 77 820 krooni. A.N-i poolt saadud kasu on seega oluliselt väiksem OÜ-le E. tekkinud kahjust, kuna A.N müüs võltsitud talonge odavamalt, kui seda oli kütuse liitri hind. Saadud kasu konfiskeerimisel ja tsiviilhagi samaaegsel rahuldamisel tuleks A.N hüvitada kahjud teatud osas topelt. 1
a redaktsioonis. Ajal, kui A.N pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime, reguleeris kuriteo läbi saadud vara konfiskeerimist
lg 1, andes kohtule õiguse kuriteoga saadud vara konfiskeerimiseks, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kehtivad normid reguleerivad täpsemalt olukorda, millal kohus võib jätta tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerimata. Kuna selline regulatsioon ei halvenda 1 käesoleval juhul isiku olukorda, on võimalik tugineda
MS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asja menetluskuludeks, mis tuleb A.N hüvitada, on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 1,5 palga alammäära (palga alammäär on 4350 krooni), st 6 525 krooni. Menetluskuludeks on veel KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 5 kohaselt ekspertiisitasu 1 440 krooni ning toimikust koopia tegemise kulud 26,30 krooni. Ingeri Tamm Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.