Obsah (5)

§ 107§ 205§ 83§ 90§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprillil 2019 Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-1382 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Ele

§ 107lg 1 p-st 1 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada K.D liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ning mõista temale karistuseks 10 (kümme) päeva aresti. 2.

§ 205lg 3 alusel lugeda aresti kandmise alguseks arestimajja saabumise aeg.

1. Arest tuleb ära kanda hiljemalt 25.04.2019 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskus es (Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harju maakond). Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada K.D suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebekord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtukantseleis kättesaadav 25.04.
2. a. Asjaolud ja menetluse käik
3. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri (edaspidi PPA) Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Andres Tomingas koostas 10.02.2019 K.D-le väärteoprotokolli (väärteoasi 2317,19,000541). K.D-le heidetakse ette seda, et ta samal päeval kell 10.20 Tallinnas Tulika tänaval juhtis mootorsõidukit Audi A4 Avant (registreerimismärgiga x) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt liiklusseaduse (LS) § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
4. Kohtuväline menetleja saatis väärteoasja arutamiseks maakohtule, kuna taotleb isiku karistamist arestiga. K.D-le varasemalt mõistetud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab õigusrikkumiste toime panemist. Kohtuotsuse põhjendused 3.

§ 83

p 2 kohaselt kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine, arutab väärteoasja maakohtunik. Kohus arutas asja

§ 90lg 1 alusel ilma menetlusaluse isikuta.

K.D-le oli asja arutamise aeg (25.03.2019 kell 13.30) ja koht teatavaks tehtud tema poolt avaldatud meiliaadressil, kus ta kutse kättesaamist kinnitas. Posti teel elukohta edastatud kutset ei õnnestunud kätte anda (tlk 12, 23). 4.

§ 99

lg 8 kohaselt kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud, võib maakohtunik avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused. Riigikohtu praktika kohaselt on tunnistaja ütluste avaldamine

§ 99

lg 8 alusel lubatud vaid siis, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel (vt RKKKo nr 3-1-1-53-16 p 6.5). Tunnistajale ei õnnestunud kutset kätte toimetada ning seega kohus ei tungine kohtuotsust tehes tunnistaja M. X ütlustele.

1. K.D süü on tõendatud. Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt K.D kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel 10.02.2019 kell 10.20, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt teisaldati korrarikkumise lõpetamiseks K.D juhitud sõiduk Audi A4 Avant (registreerimismärgiga x) PPA parklasse. Maanetameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt K.D puudub kehtiv juhiluba. K.D oli sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ka 11.08.2018, põhjusel, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (LS § 91 lg 2 p 3). Otsuses on märgitud kõrvaldamise lõppemise tingimuseks kuni juhtimisõiguse saamiseni. Väärteoprotokollis avaldab K.D : „Olen protokolli kätte saanud ja andmed on õiged. Kahetsen oma tegu.“
2. LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le
3. Selle nõude rikkumine on karistatav LS § 201 lg 2 alusel. K.D pani teo toime kavatsetult.
4. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et kohaseks karistusliigiks on arest. K.D on 11.08.
5. pannud toime samaliigilise väärteo. Ka on teda karistatud sarnase rikkumise eest kriminaalkorras (tegu toime pandud 20.03.2016) vangistusega, mis jäeti tingimuslikult kohaldamata.
6. Kohtuväline menetleja taotles menetlusaluse isiku karistamist 15-päevase arestiga ning kohtuistungil taotles sõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Olles formaalselt mittekaristuslik mõjutusvahend, on konfiskeerimisel siiski karistuse tunnused. Riigikohtu üldkogu on leidnud, et süüteo toimepanemise vahendi süüteo toimepanijalt konfiskeerimine tugineb ühtlasi isiku süül ja isikult õigusrikkumise toimepanemisel kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest. Kui konfiskeeritakse suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas tsiviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv (RK 3-1-1-37-07 p 21.1). Seetõttu hindab kohus taotletavaid õigusjärelmeid kogumis. 2
7. Seadusandja hinnang teole väljendub sanktsiooni piirides. Aresti saab mõista KarS § 48 kohaselt kuni kolmkümmend päeva ja alaealisena väärteo toimepannud isikule kuni kümme päeva. Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks reeglina sanktsiooni keskmäär, kuid paljude süütegude puhul sellest siiski ei lähtuta. Kohus individualiseerib karistuse konkreetse teo süü suurusele vastavaks. Arest on karistus, mida saab kohaldada üsna erineva raskusega süütegude eest. K.D-le etteheidetava teo puhul lähtub kohus sanktsiooni keskmisest või pigem mõnevõrra väiksemast karistusest.
8. Karistuse mõistmisel ei kuulu arvestamisele karistatus 16.03.2015 toime pandud väärteo eest. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Kuigi toimikus ei ole selgeid andmeid selle karistuse täitmise kohta, nähtub siiski, et rahatrahv on 2016.a asendatud üldkasuliku tööga. KarS § 82 lg 1 p 3 kohaselt väärteootsust ei asuta täitma kui otsuse jõustumisest on möödunud üks aasta. Karistuse määra valimisel arvestab kohus asjaoluga, et K.D näol on tegemist noore täiskasvanuga, kes ei ole varem vabaduskaotuslikku karistust kandnud. Ta on avaldanud kahetsust.
9. Kohtu hinnangul vastaks süü suurusele kogumis süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimisega arest kohtuvälise menetleja taotletust oluliselt väiksemas määras. Kohus ei pea siiski sellist karistusõiguslike järelmite kogumit kohaseks. Tegemist on 2000.a. sõidukiga, mille turuhind on eelduslikult väga väike. Konfiskeerimisega kaasnevad riigile kulutused, kuid sõiduki madala hinna tõttu on nende tagasisaamine ebatõenäoline. Samas on analoogiline sõiduk kergesti taassoetatav ka väikese sissetulekuga inimesele. Kohus loeb oluliselt mõjuvamaks karistuseks pikemat aresti ilma sõiduki konfiskeerimiseta.
10. Arvestades menetlusaluse isiku vanust, avaldatud kahetsust ning seda, et ta pole varem vabaduskaotuslikku karistust kandnud, on küllaldane karistus määras sanktsiooni 1/3, so 10 päeva. Kohus ei konfiskeeri mootorsõidukit Audi A4 Avant (registreerimismärgiga x). Juhul kui reaalne vabaduskaotuslik karistus eripreventiivset toimet ei oma, on sõiduki konfiskeerimine võimalik järgmistes menetlustes. ( ) Ingrid Kullerkann kohtunik 3