1-19-7011/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. veebruar 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-7011 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu
2. jaanuari
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse K.T kaitsja määruskaebus liik vandeadvokaat Kaido Kooga, RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. jaanuari
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le K. Kooga Advokaadibüroo K.T-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 10,80 eurot.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks K.T-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Viru Maakohtu
10. septembri 2019 otsusega tunnistati K.T süüdi KarS § 120 lg 1 järgi. Teda karistati 9 kuu pikkuse vangistusega. Sellest 2 kuud kuulus koheselt ärakandmisele alates
11. juulist
12. Ülejäänud 7 kuud vangistust jäeti tingimisi täitmisele pööramata ning K.T allutati käitumiskontrollile. Teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 kontrollnõudeid ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollkohustust.
14. detsembril 2019 esitas kriminaalhooldusosakond maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata K.T karistus täitmisele. K.T ei täida järgmisi kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ning ilmuda määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
16. jaanuari
17. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja K.T-le Viru Maakohtu
18. septembri
19. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 7 kuud vangistust, pöörati täitmisele.
20. Kohus tuvastas järgmised asjaolud. 4.1 K.T rikkus
21. detsembril
22. a alkoholi tarvitamise keeldu, mida tõendavad K.T kirjalikud selgitused kriminaalhooldajale ja kohtule ning indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Viimase järgi tuvastati K.T
23. detsembril
24. a alkoholijoove 0,890 mg/l, kusjuures tegemist oli korduva rikkumisega, kuivõrd K.T tuvastati ka
25. novembril
26. a alkoholijoove 0,210 mg/l (koostati kirjalik hoiatus). K.T selgitusi ei lugenud kohus mõjuvateks. Ka kohtuistungil selgitas K.T , et tal on alkoholisõltuvusprobleemid. Kohus leidis, et K.T karistuse eesmärgid jäid saavutamata. Kui esimese rikkumise korral koostati kirjalik hoiatus, siis teine rikkumine ajendas kriminaalhooldajat esitama erakorralist ettekannet. Alkoholisõltuvuse probleem oli K.T juba kohtuotsuse tegemise ajal, st lisakohustus ei sattunud kokkuleppesse juhuslikult, vaid selle eesmärgiks oli tagada K.T kaine eluviis. 4.2 K.T rikkus registreerimiskohustust kolmel korral. Registreerimislehelt on näha, et
27. detsembril
28. e ei ilmunud K.T registreerimisele. Ka järgmisel registreerimisajal, s.o
29. detsembril 2019 ei ilmunud ta registreerimisele. Kirjaliku kutse peale ilmuda registreerimisele
30. detsembril 2019 ta samuti ei ilmunud. Mõjuvaid põhjusi registreerimiskohustuse rikkumiseks K.T esitada ei ole. Kriminaalhooldusametniku sõnul on ta korduvalt saatnud kutse ja proovinud helistada, ent K.T ei vastanud kõnedele ja tagasi ei helistanud. Registreerimiskohustuse rikkumiste põhjendused (läks poja juurde ja bussipileti jaoks raha ei olnud) ei ole veenvad ega õigusta rikkumisi.
31. Kohus leidis, et K.T antud lubadused asuda alkoholivastasele ravile ei ole usutavad. Tema selgitustest nähtub, et sellised plaanid ei ole realistlikud ning ta pole nende teostamiseks midagi ette võtnud. Kohus arvestas, et tegemist on isikuga, kellel on ka terviseprobleeme, ent samas pidi K.T arvestama, et kohustuste mittetäitmise korral võib kohus pöörata karistuse täitmisele. Kohus ei nõustunud kaitsjaga selleski, et K.T puhul piisaks nt alkoholismivastasest ravist, sest sõltuvusravi edukus sõltub ravitava enda motiveeritusest. Viimast kohus K.T puhul ei täheldanud. Seetõttu ei pidanud kohus sellist abinõu efektiivseks. MÄÄRUSKAEBUS
32. Kaitsja palub maakohtu määrus tühistada.
33. Kriminaalhoolduse eesmärgiks ei saa olla karistuse täitmisele pööramine. K.T ei saanud pärast vanglast vabanemist oma elu rööpasse ning kuna tal on lähenemiskeeld nii oma ema kui ka endise elukoha suhtes, pidi ta elama tuttava juures kehvade elutingimustega külmas ja pesemisvõimalusteta elamus. Seetõttu jätkaski K.T alkoholi tarvitamist. Ta ei leidnud ka tööd. Kriminaalhooldaja pidanuks sellises olukorras osutama K.T-le abi, selgitama talle ravile asumise vajalikkust, otsima selleks võimalusi ja suunama isiku ravile. Kriminaalhooldaja valis kergema võimaluse ning esitas kohtule ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Ka kohus -2- leidis, et K.T ubadused ravile asumiseks on paljasõnalised. Sellises olukorras on kriminaalhooldus selgelt formaalse iseloomuga ja ka kohus läheb kergema vastupanu teed.
34. KarS § 74 lg 4 näeb kontrollnõuete rikkumise korral ette alternatiivsed võimalused. Põhjendatud oleks K.T ravile suunamine, milleks süüdlane istungil ka nõusoleku andis ja mis lahendaks alkoholiprobleemi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
36. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda alkoholikeelu ning registreerimiskohustuste rikkumise K.T puhul tuvastatuks. Määruskaebuses on alkoholikeelu rikkumisi põhjendatud küll K.T elukondlike põhjendustega ning tehtud etteheiteid ka kriminaalhooldaja tegevusele, ent edasikaebuses ei vaidlustata I astme kohtu poolt tuvastatud asjaolusid ega sedagi, et K.T puudusid mõjuvad põhjused rikkumiste toimepanemiseks.
37. Kuivõrd kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus, siis tuleb järgnevalt otsustada, kas maakohus teostas kaalutlusõigust õigesti. Kohtukolleegium leiab, et vastus sellele küsimusele on jaatav. Nimelt nähtub maakohtu määrusest, et kohut ei veennud K.T lubadused alkoholiravile minna ning motivatsiooni ravile alluda ega isiku ebarealistlikud plaanid. Kohtukolleegium nõustub, et sellises olukorras ei ole mõttekas panna isikule lisakohustust alkoholivastasele ravile minna. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, nagu oleks K.T karistuse täitmisele pööramine kergema vastupanu tee – asjaga seotud materjalidest nähtuvalt on algas kriminaalhooldus
38. novembril 2019, ent probleemid algasid juba katseaja alguses (
39. novembril
40. a esimene alkoholikeelu rikkumine ning
41. detsembril
42. a teine rikkumine). Kuna K.T-le polnud kokkuleppega määratud alluda ettenähtud ravile, ei saa teha etteheiteid kriminaalhooldaja tööle K.T ravivõimaluste otsimisel abita ja tema ravile suunamata jätmises. Väärib märkimist, et algusest peale oli problemaatiline K.T registreerimiskohustuse täitmine ning ilmselge tema soovimatus teha kriminaalhooldajaga koostööd. K.T katseaeg lõpeks
43. septembril 2020, ent juba praegu on ta viiel korral rikkunud talle katseaja tingimusi ning prognoos, et tema edasine katseaeg kulgeks probleemideta, on väike. Ringkonnakohtu arvates ei eviks seega mõttekust ka katseaja pikendamine ega alkoholiravi kohustuse panemine, mille põhjenduste osas nõustub ringkonnakohus maakohtuga.
44. Kuivõrd ringkonnakohus maakohtu määruses kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud ja nõustub I astme kohtuga, et ainus viis reageerida K.T katseaja tingimuste rikkumistele on karistuse täitmisele pööramine, tuleb maakohtu määrus KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
45. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo K. Kooga K.T-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi 60 minuti eest (maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise) 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot) tasu. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
46. juuli
47. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, -3- et kaitsja taotlus on põhjendatud. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel tuleb määratud kaitsjale makstud tasu K.T-lt riigi kasuks välja mõista. Maarika Kuusk Aarne Sarjas -4- Tiit Lõhmus