KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuaril 2020. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-19-5670 Kohtukoosseis Sekretär Väärteoasi Kohtunik Peet Te

§ 227lg.

5 p. 2 mõistes, ehkki V.N-i süü oli suurem. Kohtuistungil 15.01.2020 jäid menetluspooled oma seisukohtade juurde. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 2 Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud pädeva menetleja poolt ning kaebuses esitatud menetluslikud etteheited ei ole põhjendatud. Väärteomenetluses on koostatud väärteoprotokoll ning eelnevalt on V.N tutvunud menetluslike õigustega , mille kohta on andnud ka allkirja( protokoll tl. 24). Väärteoprotokollis on süüteokirjeldus korrektne ning on märgitud ka tõendid, mis rikkumist kinnitavad. Menetlusalune isik V.N on saanud omakäelise selgituse protokollile anda. Samuti on protokollis ka selgitus menetlusaluse isiku poolt vastulause esitamise võimalusele. Samuti on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri 24.10.

1. a otsuses väärteoasjas nr 2780,19,011893 süüetteheide arusaadav ja täpne( tl. 5-8) ning on viited tõenditele. Samuti on põhjendatud karistuse kohaldamist. Kohtu hinnangul V.N-i poolt juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine toimunud korrektselt. Kohtuistungil vaadatud kiirusemõõteseadme salvestuselt nähtub üheselt, et mõõdetud on V.N-i poolt juhitud mootorsõiduki sõidukiirust ning kiirusemõõtseseadme näit on olnud 147+/-5 km/h. Arvestades laiendmääramatust on PPA Lõuna Prefektuuri politseiametniku A.V.`poolt V.N-i sõiduki kiiruseks mõõdetud 142+/- 5 km/h. Salvestusel on näha määratletud mõõtmise koht, -aeg, distants mõõteseadmest mõõdetava objektini, samuti ka mõõtja isik on identifitseeritud- zetooni number näha salvestuse üleval paremas nurgas. Kohtule esitatud taatlustunnistus( tl. 33) kinnitab, et mõõtesede Laser Cam 4 nr. LE0051 oli taadeldud ning vastas mõõtesedme nõuetele. Tunnistaja A.V.ütlused kohtuistungil kinnitavad, et tema mõõtis sündmuskohal just V.N-i poolt juhitud mootorsõiduki BMW 330D kiirust. Ei ole võimalik, et antud juhul mõõtmisega eksiti. Mõõteseade fikseerib ühe sõiduki; kui objekte on mitu, kuvatakse kiirusemõõturi ekraanile häire sümbol ning mingit näitu aparaat ei fikseeri. Käesoleval juhul oli selgesti näha ja ka videosalvestusel on näha, et mõõdeti V.N-i poolt juhitud sõiduki kiirust. A.V.selgitusel oli võimatu ja ohtlik hakata kiiruseületajat, kes sõidab ohtlikult suure kiirusega, jälitama ja sellega maanteeliiklust häirima. Kombineeritud liiklusjärelvalve reelgeid järgides järgmine politseipatrull V.N-i peatas ja nii oli võimalik V.N kinni pidada ja menetlusaluse isikuna üle kuulata, talle eelnevalt tema õigusi tutvustades ja ka kiirusemõõturi näitu temale näidata. Kohtule esitatud PPA teatis 17.11.2019 kinnitab, et A.V.on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Seega kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuuri poolt sündmuskohal V.N-i poolt juhitud sõiduki kiirust on mõõdetud usaldusväärselt ja mõõtetulemus on õige. Tunnistaja M.M.ütlused kohtuistungil kinnitavad 27.
2. 2019 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa maanteel kombineeritud liilkusjärelvalve teostamist. Tunnistaja kinnitas, et V.N-ile tutvustati pärast tema kinnipidamist kiirusemõõturi näitu, mis saadi inspektor A.V.`lt sündmuskohalt, mobiiltelefoni ekraanil ning V.N ei vaielnud vastu kiiruseületamisele ning oli pakkunud teha asjas kiirmenetlust. Kui V.N oleks soovinud vaadata salvetsust kiiruskaamerast, oleks ta seda saanud teha, kuid ta seda ei soovinud ning nad ei hakanud kiirusemõõtmise kohale sõitma. Sellest V.N-i tahteavaldusest ka lähtuti ning asuti koostama menetlusdokumente. Kuivõrd rikkumine oli suur, ei peetud menetleja poolt kiirmenetluse kohaldamist võimalikuks. Menetlusalune isik V.N väitis oma ütlustes kohtus , et ta ei jälginud kiirust ning sõidukiga kiiruseületamine võis olla lühiajaline. 3 Kohtu hinnangul ei ole siiski tõenäoline, et mootorsõiduki juht ei adu tema poolt üle 42 km/h tunnikiiruse ületamist. Kui see tõesti nii on , siis on sellise juhi näol tegemist liiklushuligaaniga ning vägagi ohtliku mootorsõiduki juhiga. Kohtule ei ole V.N-i ütlused tema poolt kirjeldatud sõidukiiruse kohta usaldusväärsed ning kohus ei saa nendega arvestada, sest V.N on politseis teistsuguseid selgitusi andnud. V.N on PPA Lõuna Prefektuuris väärteoprotokollis 27.09.2019 ( tl. 24 )oma kirjalikes selgitustes kirjutanud , et tunnistab kiiruseületamist, kahetseb, et nii kiiresti sõitis, ei pannud tähele kiirust. 30 .
3. 2019 on V.N vastulauses väärteoprotokollile ( tl.25) aga detailselt selgitanud, et ületas kiirust, sest tee oli vaba ja auto oli võimas ning ta soovis kiiremini Tartusse jõuda. See selgitus räägib enda eest - sellest, et V.N tahtlikult ületas lubatud 100 km/h sõidukiirust, tahtes kiiremini Tartusse jõuda. Just see tahtlik sõidukiiruse ületamine ongi käesolevalt see, mis iseloomustab V.N-i tahtlikku liikluskäitumist. Teda ka varem samasuguste rikkumiste eest karistatud. Mootorsõiduki juht kui suurema ohu allika valdaja peab arvestama Liiklusseaduse nõuetega. Käesolevas väärteoasjas ei jäänud kohtule kahtlust, et menetlusalune isik V.N teadis, et ta mitte ainult ei ületa suurimat lubatavat sõidukiirust, vaid et ta ületab seda oluliselt, sest kiiruste nii suur vahe, nagu on tõendamist leidnud eespool, on sõitjale endale füüsiliselt selgesti tajutav, selleks ei pea kiirust spidomeetrilt jälgima. Kui V.N sellele vaatamata oma sõidukiirust ei vähendanud, siis võib väita, et tema tahtlikult sõidukiirust oluliselt ületas. Järelikult subjektiivsest küljest tegutses V.N

§ 227

lg-s 3 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel otsese tahtlusega.

§ 50

lg-st 1 tulenevalt peab juht järgima

§-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

§ 227sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest.

Nii tuleneb sealt, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut (

§ 227

lg 1), sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km/h rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni (

§ 227

lg 2), sõidukiiruse ületamise eest 41–60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni (

§ 227

lg 3) ning sõidukiiruse ületamise eest üle 60 km/h rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. Käesolevas väärteoasjas on tõendatud, et V.N

§ 15

lg 1 p 2 rikkudes ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 42 km/h ning järelikult olid tema käitumises

§ 227lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse külje tunnused. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus, kusjuures KarS § 16 lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. On tõendatud , et subjektiivsest küljest tegutses V.N

§ 227lg-s 3 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel otsese tahtlusega.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut V.N-i tuleb tema poolt toime pandud

§ 227lg.

3 -järgse väärteo eest karistada ning PPA Lõuna Prefektuuri poolt on V.N-i karistatud vastavuses tema süüteo suurusega , arvestades eelnevaid karistusi. 4 KarS § 47 lg sätestab , et väärteo eest võib kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut ning et trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

§ 227

lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja

§ 227

lg-s 3 sätestatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni. Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuuri poolt 24.10.2019. a otsusega väärteoasjas nr 2780,19,011893 V.N-ile määratud rahatrahv pooles sanktsiooni määras on vastavuses V.N-i süü suurusega, sest V.N-i on varem selliste rikkumiste eest karistatud. Lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks – on 142 km /h kiirusega sõitvale sõidukijuhile vältimatu. Sellise kiirusega sõitja on ohtlik liikleja ning tema poolt uute samaliigiliste rikkumiste toimepaneku vältimiseks tuleb selline isik teatud ajaks mootorsõiduki 1 juhtimiselt kõrvaldada. V.N ei ole Kars § 48 mõistes isik, kellelt ei saa mootorsõidiuki juhimisõigust ära võtta. Selline on ka kehtiv karistuspraktika

§ 227lg 3 nõuete rikkujatele.

Seda enam, et V.N-i puhul on samalaadsed rikkumised – kiiruseületamisedsüsteemne käitumine. Varsemad rakendatud meetmed ei ole tema puhul andnud tulemusi ning samalaadsed rikkumised on jätkunud. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata V.N-i kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 24.10.

1. otsuse peale väärteoasjas nr 2780,19,011893 ning kaevatav otsus muutmata. KrMS § 180 lg. 1 alusel mõista välja V.N-ilt menetluskuluna tunnistajatasu 37, 33 € riigieelarvesse. Tunnistajatasu 37, 33 € tasuda V.N 30 päeva jooksul kaevatavas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lõuna Prefektuuri väärteoasja nr 2780,19,011893 24.10.
2. a otsuses märgitud ühele rahandusministeeriumi kontole, märkides makse viitenumbrina 10220195117555 Lepinguline kaitsjatasu jätta V.N-i kanda. DVD plaat kiirusemõõtesalvestusega jätta väärteotoimiku juurde. Peet Teidearu Kohtunik 5