1-18-10093/15

1-18-10093 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-10093 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid F.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu F.P (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 16.09.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada F.P karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 23.01.
4. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada F.P katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada F.P suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo oksul peale vanglast vabanemist; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. F.P-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. F.P vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja F.P-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 02.08.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava F.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 17.12.
10. a kohtuotsusega tunnistati F.P süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 12 (kaksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 11.11.
11. a ja lõpp on 23.01.
12. a. F.P kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud neljal korral ning vanglas viibib ta esimest korda. Kõik kuriteod on joobes juhtimised. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus ja puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles kinnipeetav töötab alates 20.03.2019 majandustöödel ning töötamisega seoses mingeid probleeme esinenud ei ole. Isik alustas riigikeele A1 taseme õpinguid 20.03.
13. Lisaks sellele on kinnipeetavaga toimunud vestlused alkoholi kuritarvitamise teemal kasutades eluviisitreeningu töölehti. Isik täitis ära töövihiku „Alkohol“. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema allutamisega käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on heas seisukorras oleva kolmetoalise korteriga, kus kinnipeetav hakkab elama koos elukaaslase ja elukaaslase tütrega. Kinnipeetav elas nimetatud aadressil ka enne vangistust. Mõlemad isikud on andnud oma kirjaliku nõusoleku kinnipeetava suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressil. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval ei ole garanteeritud vabanemisjärgset töökohta. Isik on varasemalt töötanud bussi- ning taksojuhina ning töökohti on vahetanud ainult ettevõtte pankrotti minemise tõttu, omaalgatuslikult töökohavahetust ette pole võtnud. K-Raha andmetel 24.07.2019 seisuga jooksvad nõuded puuduvad ning vabanemisfondis on xxx eurot. Elukaaslase sõnul on tema majanduslik olukord hea ja ta on nõus toetama kinnipeetavat ka tema vabanemisel. F.P taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Maksim Kink esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha F.P vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et F.P võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik F.P isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 10 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab F.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas F.P-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab asjaolu, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega ning tema käitumine vangistuses viitab tahtele muuta enda edaspidist elukäiku ja elada oma elu seaduskuulekalt. Pärast vabanemist on F.P olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka F.P , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/