Obsah (4)

§ 180§ 414§ 313§§ 426

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-10833 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Evelin Sulg Tõlk Svetlana Hamaz

§ 180

lg 1 ja 3 alusel Jevgeni Jelissejevilt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 118 (ükssada kaheksateist) eurot 80 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700016224. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Jevgeni Jelissejevile, tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.08.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10833 tunnistati Jevgeni Jelissejev süüdi KarS § 266 lg 2 p 2,3, § 199 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p 1, § 121, § 200 lg 2 p 4 järgi ja KarS § 68 lg 1, § 65 lg 1, § 65 lg 2 kohaldades mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus summas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot ja 5 (viis) aastat, 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 414

lg 2 alusel loeti vangistuse kandmise alguseks Jevgeni Jelissejevi vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 04.03.

1. Viru Vangla esitas 21.12.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Jelissejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava Jevgeni Jelissejevi ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Jevgeni Jelissejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, siis tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest, tegi kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata Jevgeni Jelissejevile katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, so 29.10.
2. Uute kuritegude riskide maandamiseks peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks käitumiskontrolli ajaks määrata Jevgeni Jelissejevile järgmised kohustused:
3. KarS § 75 lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;
4. KarS § 75 lg 2 p 4 – asuma tööle või võtma end Töökassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Jevgeni Jelissejevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta Jevgeni Jelissejevi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 20.01.2021 kohtuistungil palub J. Jelissejev vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Nõus täitma kõiki kohtu nõudeid. Tal on kindel elukoht. Ta ei hakka uusi kuritegusid toimepanema. Tunnistab, et tal on probleemid alkoholi tarvitamisega. Vanglast vabanedes soovib pöörduda arsti poole ja saada ravi. Ta on nõus alluma ka alkoholivastasele ravile kohustuslikus korras. Vabaduses tal on inimesi, kes saaksid vajadusel materiaalselt toetada. Kaitsja on seisukohal, et esinevad alused Jevgeni Jelissejevi tingimisi vabastamiseks. Jelissejev tunnistab, et tal on alkoholiga probleemid ning ta on valmis nendega tegelema. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kaitsja palub vabastada Jevgeni Jeliseejev vanglast ennetähtaegselt. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses

§ 313lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast.

Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse

§ 414lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18.

aprilli 2 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.08.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10833 tunnistati Jevgeni Jelissejev süüdi KarS § 266 lg 2 p 2,3, § 199 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p 1, § 121, § 200 lg 2 p 4 järgi ja KarS § 68 lg 1, § 65 lg 1, § 65 lg 2 kohaldades mõisteti liitkaristuseks rahaline karistus summas 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot ja 5 (viis) aastat, 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

§ 414

lg 2 alusel loeti vangistuse kandmise alguseks Jevgeni Jelissejevi vanglasse saabumise aeg. Kohtuotsus jõustus 04.03.

1. Jevgeni Jelissejev kannab karistust nii esimese kui ka teise raskusastme tahtlike kuritegude toimepanemise eest ning formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamise küsimuse arutamiseks tulenevad KarS § 76 lg 2 p-st
2. Nimelt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Jevgeni Jelissejev temale mõistetud karistusajast, 5 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust, ära kandnud 3 aastat 9 kuud ja 16 päeva, mis on rohkem, kui kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalkolleegium on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus aga õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. (Vt osutatud määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p-d 20-21.) Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Jevgeni Jelissejevi käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. Jevgeni Jelissejevil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda. Ta soovib ennetähtaegse vabanemise korral elama minna aadressile 3 XXX. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub J. Jelissejevi emale. Võlgu korteri eest ei ole. J. Jelissejev on ema poolt koju oodatud. Väärtuslik on ka see, et kinnipeetav Jevgeni Jelissejev osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. Vangistuses on ta tööga hõivatud. Alates 17.07.2017 kuni 09.12.2019 töötas ta XXX. Alates 18.06.2018 kuni 10.07.2018 töötas ta AS E XXX. Alates 09.12.2019 kuni 09.03.2020 töötas kaaskinnipeetava XXX. Alates 01.04.2020 töötab XXX ja alates 01.11.2020 töötab ka XXX. J. Jelissejev on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning selle tulemusena jõudis kinnipeetav järeldusele, et ta on sõltuvuses ja sai aru selle tagajärgedest. 24.05.2019 ja 29.05.2018 osales J. Jelissejev vestlustel probleemide lahendamise oskuse arendamise teemal. Vestluste käigus ta selgitas, et tal on olnud raskusi probleemide lahendamise oskusega, ta püüab leida lahendusi ja mõistab, et vabaduses ei mõelnud piisavalt oma tegude tagajärgedele. J. Jelissejev on läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Jõudis järeldusele, et programm õpetas ennast maha rahustama ja jälgima oma mitteverbaalseid märke. Mõistab, et konfliktiolukorras peab leidma kokkuleppe ja enne otsuste tegemist on vaja kõik hästi läbi mõelda. Positiivseks loeb kohus seda, et Jevgeni Jelissejevil on eriala. Kutsekoolis omandas ta XXX. Ta on motiveeritud töötama. Vanglas viibides töötab. Tahab oma võlgnevusi tasuda. Vabanemisel asub tööle ehitusvaldkonnas ettevõttes OÜ M . J. Jelissejevil on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähivõrgustikku kuuluvad ema ja õde. Ema on nõus J. isikut vabanemisel materiaalselt toetama. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Jevgeni Jelissejev on järginud täitmiskava, tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, käitumine vanglas oli seaduskuulekas ning tal on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik, tuleb tema puhul siiski teha negatiivne ohuprognoos, s.o uue kuriteo risk on kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. J. Jelissejevi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed. Karistusregistri andmetel omab Jevgeni Jelissejev viit kehtivat kriminaalkaristust. Reaalset vanglakaristust kannab teist korda. Kannab karistust kehalise väärkohtlemise, varguse, omavolilise sissetungi, väljapressimise ja röövimise toimepanemise eest. Soodusteguriteks on alkoholi kuritarvitamine ning majandusliku kasu saamise soov. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.08.2016 otsusest on Jevgeni Jelissejev tunnistatud süüdi KarS § 266 lg 2 p 2,3, § 199 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p 1, § 121, § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistatud vangistusega. Kuna kuritegude osa pani J. Jelissejev toime katseajal, siis moodustas kohus KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse Narva Linnakohtu 11.06.2004 kohtuotsusega mõistetud vangistusega. Siinkohal tuleb märkida, et pani J. Jelissejev kuriteod toime alkoholijoobes ning vägivalla kasutades: pritsis gaasiballoonist kannatanule silmadesse gaasi, lõi rusikate, jalgade ja kepiga kannatanule vastu pead ja keha, pärast seda kui kannatanu keeldus kaardi pin-koodi nimetamast, lõi Jelissejev korduvalt metalltoruga (saapakäpaga) kannatanule vastu põlvi. J. Jelissejevi käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta vägivaldse käitumise kordumist eriti alkoholi mõju all. J. Jelissejevi soov ravida alkoholisõltuvusest on kiiduväärt, aga arvestades seda, et ta on kokku puutunud alkoholi tarvitamisega alates 13.eluaastast, tuli vanglasse karistust kandma alkoholijoobes ning varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole positiivset mõju avaldanud, kahtleb kohus, et isik võib vabaneda alkoholisõltuvusest ja jätkab alkoholi tarvitamist ning kuritegude toimepanemist alkoholi mõju all. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. 4 Uute kuritegude toimepanemist võib Jevgeni Jelissejevi puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine, kuna kõik kuriteod pani ta toime alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel J. Jelissejevil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Alustas alkoholi tarvitamisega umbes 13-aastaselt. Enne vangistust tarvitas alkoholi igapäevaselt. Alkoholi mõjul muutub agressiivseks. Vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“
3. Saab aru alkoholi tarbimise ja kuritegude sooritamise seostest. Soovib elada alkoholivaba elu. Vaatamata sellele, et J. Jelissejev on vangistuses läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kahtleb kohus, et isik suudab vabaduses tegelikult alkoholi tarvitamisest loobuda, arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid alkoholiga. Kinnipeetava Jevgeni Jelissejevi iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne. Alkoholi mõjul võib muutuda ettearvamatuks ja kasutada vägivalda. Tal puudub probleemide lahendamise oskus. Ta kordab oma vigu, suutmata nendest õppida. Vabaduses ei mõelnud oma tegevuste tagajärgedele. Isiku iseloomustatavatest andmetest nähtuvalt puudub kohtul veendumus, et J. Jelissejev suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud J. Jelissejevi mõtlema oma tegude tagajärgedele ning esile kutsunud muutust tema käitumises. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Jevgeni Jelissejevi tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos J. Jelissejevi puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu J. Jelissejev tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jevgeni Jelissejevi tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu J. Jelissejevi kaitsja Gregori Palm riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 118,80 eurot, kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist ja asja materjalidega tutvumist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt

§ 180lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu J.

Jelissejevilt välja mõista.

§ 180

lg 3 alusel annab kohus võimaluse tasuda menetluskulu ühe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76,

§§ 426, 432, 384, 387.

/digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5