4-19-39/19

4-19-39 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2019.a, Tallinna Kohtumaja Väärteoasja number 4-19-39 Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Irene Valge Väärteoasi E.D väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi. Väärteoprotokoll: 2303,18,001132). AB1522658 (väärteoasja nr Menetlusalune isik E.D – isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; töökoht: Xxxx OÜ; elukoht: xxxx. Kriminaalkorras karistatud (1 korral). Väärteokorras 13 kehtivat karistust. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Asja läbivaatamise aeg ja koht 11.03.2019.a Tallinnas, Tallinna Kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Merit Saarm RESOLUTSIOON
2. Tunnistada E.D LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.
3. Arest 10 (kümme) päeva kuulub ärakandmisele Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa ning aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest.
4. E.D ’l tuleb arest ära kanda hiljemalt 13.05.2019.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada E.D suhtes sundtoomist arestimajja. 1 4-19-39 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK 11.12.2018.a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo, Tallinna kordoni piirivalve xxxx K S väärteoprotokolli nr AB1522658 väärteoasjas 2303,18,001132 E.D suhtes. Väärteoporotkolli kohaselt juhtis E.D mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud (alates 20.06.2018.a kuni 19.02.2019.a) ja olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus E.D sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi. 04.01.2019.a edastas kohtuväline menetleja väärteotoimiku Harju Maakohtule arutamiseks. Kohtuväline menetleja põhjendas kohtuliku arutamise vajalikkust asjaoludega, et E.D-le varasemalt määratud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et E.D suhtes tuleb kohaldada karistusena aresti. 30.01.2019.a ja 11.03.2019.a toimunud kohtuistungitele E.D ei ilmunud. E.D oli 30.01.2019.a toimunud istungist teadlik. Menetlusalune isik teatas 28.01.2019.a kohtule, et ta viibib xxxx ja on Eestis tagasi 09.03.2019.a Seoses E.D taotlusega oli uue istungi ajaks määratud 11.03.2019.a. Kutse istungile edastati E.D-le e-maili teel (), kuid 11.03.2019.a istungile menetlusalune isik ei ilmunud ning oma mitteilmumise põhjustest ta kohut ei informeerinud. Kohtuväline menetleja leidis, et tuleb rakendada VTMS § 90 lg 1 sätteid, s.t arutada väärteo asja ilma menetlusaluse isikuta. Kohus rahuldas kohtuvälise menetleja taotluse, kuna on alust arvata, et menetlusalune isik hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. Kutse kohtuistungile oli tema poolt kasutuses olevale e-mailile saadetud, kontakttelefonide teel ei õnnestunud temaga ühendust saada, isik viibib Eesti Vabariigis ja on kriminaalhooldaja järelevalve all. 11.03.2019.a toimunud kohtuistungil leidis kohtuväline mentleja, et E.D on väärteo toime pannud tahtlikult. Kergendavaks asjaoluks on E.D poolt avaldatud kahetsus. Karistusregistri teatisest kohaselt on E.D 08.10.2018.a toime pannud samaliigilise rikkumise, seega on tal lühikese aja jooksul 2 rikkumist. Määratud trahvid on osaliselt täitmata seega uus trahv ei täida eripreventiivset eesmärki ning karistuseks tuleb määrata arest 10 päeva. Vabatahtlikult arestimajja minekuks anda E.D-le aega 2 kuud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et E.D tuleb LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises tunnistada süüdi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.
5. Väärteo objektiivne koosseis Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või juhtimisõigus ära võetud. Mootorsõiduki juhtimisena on käsitatav LS § 20 p 41 järgi isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduk on LS § 2 p 20 kohaselt 2 4-19-39 mootori jõul liikuv sõiduk. Süüteo subjektiks saab olla sõiduki juht, s.o isik, kes faktiliselt juhib sõidukit. Kuivõrd LS § 201 lg 1 koosseis on osaliselt blanketne, tuleb seda täiendavalt sisustada sättega, milles etteheidetav liiklusnõuete rikkumine seisnes. Käesolevas asjas on väärteootsuse kohaselt rikutud õigusnormiks LS § 90 lg 1 p 1 ja
6. Antud sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Seega peab kohus analüüsima, kas E.D juhtis mootorsõidukit ning kas ta tegi seda omamata vastavat juhtimisõigust ning olles isik, keda on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Väärteoprotokolli nr AB1522658 kohaselt juhtis E.D 11.12.2018.a kell 00.40 Tallinnas, Lootsi tänaval, suunaga Petrooleumi tänava suunas, mootorsõidukit xxxx (registreerimismärgiga xxxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimisel kõrvaldatud. Juhtunu kohta andmis E.D väärteoprotokollis ütlusi, mille järgi ta tunnistas, et sõitis ilma lubadeta ning kahetses toimepandud tegu. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kõrvaldati E.D sõiduki juhtimiselt alates 11.12.2018.a kell 00.40, sest tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Väärteoasja materjalidele lisatud maanteeameti liiklusregistri 18.12.2018.a väljavõtte kohaselt on E.D ’lt juhtimisõigus ära võetud alates 20.06.2018.a kuni 19.02.2019.a. Väärteoasja materjalidele on lisatud ka teine sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millest nähtub, et E.D ’lt on 08.10.2018.a kell 13.40 juhtimisõiguse puudumise tõttu kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt. Politseiametnikust tunnistaja K. S’i ütlustest nähtuvalt täitis ta 11.12.2018.a kell 00.40 teenistusülesandeid, kui ta Tallinnas, Vanasadama D-terminalis Lootsi 13 peatas kontrolliks mootorsõiduki xxxx (registreerimismärgiga xxxx). Mootorsõidukit juhtis E.D (ik. XXX), kelle andmete kontrollimisel selgus, et tal puudub juhtimisõigus. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et E.D juhtis mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas omamata vastavat juhtimisõigust ning olles isik, keda on varasemalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Seega vastab E.D poolt toimepandud tegu LS § 201 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele.
7. Väärteo subjektiivne koosseis KarS §15 lg 3 sätestab, et väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on LS § 201 lg 2 sätestab süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et E.D rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust (Riigikohtu 24.03.2015 otsus kriminaalasjas 3-1-1-16-05, p 11). Isik oli teadlik asjaolust, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Sellise tegevusviisiga jättis isik võimaliku tagajärje saabumise juhuse hooleks, lastes sündmustel kulgeda omasoodu. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et menetlusalune isik on õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 3 4-19-39
8. Õigusvastasus ja süü E.D teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. E.D oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning ta on sündinud
9. aastal. Samuti puuduvad E.D puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on E.D tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et E.D on pannud toime talle etteheidetava väärteo LS § 201 lg 2 järgi. KARISTUS Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks LS § 201 lg 2 puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isikud süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb kohtuvälisel menetlejal ja kohtul hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. E.D süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Karistust kergendavate asjaoludena, saab kohtu hinnangul arvesse võtta kahetsust. E.D puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga. Väärteoasja materjalidest ilmneb, et E.D on varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteo korras. Karistusregistri kohaselt on E.D 14 kehtivat väärteokaristust erinevate liiklusseaduse nõuete rikkumise eest. Kohtuvälise menetleja 27.11.2018.a otsusega karistati E.D LS § 201 lg 2 järgi toimepandud teo eest rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses (s.o 720 eurot). Süüteo toimepanemise kuupäevaks oli 08.10.
10. Seega on E.D lühikese aja jooksul pannud toime 2 samaliigilist rikkumist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses 3-1-1-26-03 märkinud, et kui isiku käitumisel pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust. Seega ei saa vaadata E.D teo raskust lahutamatult teistest karistuse mõistmisel olulistest teguritest, milleks on esmajoones menetlusalust isikut iseloomustavad andmed ja karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et E.D-le karistamine rahatrahviga ei täida eripreventiivset eesmärki. Arvestades, et E.D on vahetult pärast rahatrahvi määramist jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist, on ta ise ennast asetanud olukorda, kus kergema 4 4-19-39 karistusliigi kohaldamine pole enam otstarbekas ega võimalik, kuivõrd see ei aitaks ära hoida uute süütegude toimepanemist. Ka Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-58-13 väljendanud seisukohta, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Seega uue rahatrahvi kohaldamine ei täidaks eripreventiivset eesmärki ja on karistusliigina menetlusaluse isiku suhtes ammendanud. Ka üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Seetõttu on põhjendatud E.D karistamine arestiga. Kohtu hinnangul 10 päeva pikkune arest vastab karistusliigi poolest menetlusaluse isiku süü suurusele, teda iseloomustavatele andmetele ja karistuse eesmärkidele. Arest 10 päeva aitab menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et ilma juhtimisõigust omamata on mootorsõiduki juhtimine keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Kohus juhindus väärteomenetluse seadustiku § 38 lg 1, § 90 lg 1, § 107-109 ja §137 sätetest. (allkirjastatud digitaalselt) Violetta Kõvask kohtunik 5