lg 3 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks E.D, isikukood XXX; elukoht: xxx Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.05.2019.a otsus väärteoasjas nr 2302,19,006924 muutmata ja E.D kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 31.05.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2302,19,006924 määrati E.D-le karistuseks
Otsuse kohaselt juhtis E.D 10.05.2019.a kell 10:59 xxx (xxx ja xxx vahel), xxx, mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 98+/- 3 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust sellel teelõigul mitte vähem kui 45 km/h. E.D esitas 25.06.2019.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse esitaja on kaebuses toonud välja järgmised asjaolud: - E.D liikles Tallinnas xxx teel mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 98+/-3 km/h; - E.D reageeris peatumismärguandele viivitamata, täitis kõiki politseinike korraldusi ning oli igati koostööaldis; - E.D on alates
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et varasemalt määratud rahatrahv ei ole isikule soovitud mõju avaldanud ning kaebaja on liikluses ohtlik nii toimepandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Samuti toob kohtuväline menetleja välja, et kuigi menetlusalune isik on kaebuses põhjendanud juhtimisõiguse vajalikust seoses õpingute ja töökohustuste täitmisega, siis ei saa nimetatu olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmisele. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul menetlusalune isik ei ole viidanud asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Juhtimisõiguse omandamise eelduseks on asjaolu, et juhtimisõiguse saab isik, kes tunneb liiklusseaduses kehtestatud reegleid ja nõudeid, seega peaks menetlusalune isik teadma ka seda, et nende nõuete rikkumise eest võidakse teda karistada liiklusseaduse sätete kohaselt, mis juhtimisõiguse äravõtmise näol võib halvendada tema majanduslikku olukorda. Isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest. Lisaks peab kohtuväline menetleja oluliseks märkida, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivaim karistus. Mõistetav karistus ei pea, ega saagi olla rikkujale mugav, sest sellisel juhul ei täidaks karistus oma põhieesmärki s.o mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Lisaks ei tule üksnes A-kategooria juhtimisõiguse äravõtmine kõne alla, sest käesoleva tahtliku süüteo toimepanemise vahend oli B kategooria sõiduk. Kuivõrd kaebaja kahetses väärteo toimepanemist, siis arvestas kohtuväline menetleja avaldatud kahetsust kergendava asjaoluna. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiirust ületades on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, seega nõuab selle juhtimine juhilt erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusohutust tagavate reeglite järgimisel. Mootorsõiduki juhi hoolimatus liiklusohutust tagavate õigusaktide täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on avalikkuse taluvuspiir põhjendatult madal korduvalt liiklusreegleid eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes ning taolistele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohtuväline menetleja, et teadmine, et ohtlikud juhid võetakse vastutusele ja neid karistatakse sellise iseloomuga väärtegude toimepanemiste eest täie rangusega, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Tuginedes ülaltoodule, asub menetleja seisukohale, et kohtuvälise menetluse käigus ei ole rikutud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ja o n põhjendatud ning seetõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. 2. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. E.D-le heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist mitte vähem kui 45 km/h.
lg 1 kohaselt peab juht järgima liiklusseaduse § -s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.
lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.
lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et E.D juhtis 10.05.2019.a kell 10:59 xxx (xxx ja xxx vahel), Tallinnas, mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx ning ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h. Eeltoodut tõendab videosalvestis, millelt nähtub nimetatud sõiduk ja selle kiirus ning LaserCam 4 salvestuse andmed. Salvestuse andmetest nähtuvad rikkumise kuupäev, kellaaeg, koht ja mõõdetud maksimaalne kiirus 98 km/h. Kiiruse mõõtmine toimus laser tüüpi seadmega LaserCam 4 nr LE0985, mis oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlustunnistust nr TTRS-18/00129 (taadeldud 06.06.2018.a) ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Seega vastas kiirusmõõteseade seaduses kehtestatud nõuetele. E.D tunnistab rikkumise toimepanemist menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja 23.05.2019.a kohtuvälisele menetlejale saadetud seletuskirjas. Seletuskirjast nähtub, et E.D ületas lubatud suurimat sõidukiirust, sest sõitis mööda ees olevast autost, kes liikles alla lubatud piirkiiruse. E.D sõnul on ta oma eksimusest õppinud ja teinud politseiga igakülgset koostööd (protokollis oli viga, mille tõttu E.D kohtus politseinikuga sama päeva õhtul uuesti). Lisaks selgitab E.D seletuskirjas, et auto on tema igapäeva toimetamistes asendamatu töövahend (töötab täiskohaga arenduse xxx ning õpib xxx). Väärteoasjas on üheselt tõendamist leidnud, et E.D juhtis mootorsõidukit ning ületas lubatud sõidukiirust ehk pani toime väärteoprotokollis kirjeldatud teo. E.D pani
S § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Võttes arvesse, et E.D poolt juhitud mootorsõiduki kiirus oli antud teelõigul lubatud suurimast sõidukiirusest suurem 45 km/h võrra, siis pidi kohtu hinnangul kiiruse ületamine olema E.D-le tajutav. E.D teadis, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ning seadis selle endale eesmärgiks , sest hoolimata sellest, et ta liikles asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, otsustas ta asuda tegema möödasõitu ning ületas seetõttu suurimat lubatud kiirust. Nimetatut kinnitab ka E.D seletuskirjas toodu, kust selgub, et ta oleks enda sõnutsi saanud antud olukorras (teisest autost möödumisel) hakkama ka väiksema kiirusega. Kohtule jääb seejuures arusaamatuks, miks oli E.D üldse vajalik möödasõitu sooritada, kui tegemist oli kaherealise teega ning vältimaks aeglasemat sõidukit (mis väidetavalt sõitis piirkiirusest märkimisväärselt aeglasemalt) oleks piisanud üksnes ümberreastumisest. E.D teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. E.D on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on E.D tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Kohus on seisukohal, et E.D on toime pannud temale etteheidetava väärteo
lg 3 järgi.
lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega on E.D-le määratud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Määratud karistus jääb alla sanktsiooni keskmise määra (seadus näeb ette juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni). Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning leiab, et E.D-le määratud karistus vastab tema süü suurusele ning karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. Karistusregistri andmete kohaselt on E.D üks kehtiv väärteokaristus. Nimelt on teda karistatud 13.06.2018.a väärteootsusega nr 2302,18,004709
lg 1 (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus) järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 60 eurot. Karistus on täidetud 30.07.2018.a. Kohus ei nõustu E.D seisukohaga, mille kohaselt ei ole proportsionaalne viidata varasemale liiklusrikkumisele kui mitte oma tegudest õppimisele. Kuigi E.D on temale määratud varasema väärteokaristuse täitnud, siis tuleb kehtiva väärteokaristuse olemasolu siiski arvesse võtta, sest see näitab isiku suhtumist õiguskorda tervikuna ning kuivõrd isikule on varasemad karistused mõju avaldanud. Antud juhul näitab kehtiv väärteokaristus ja uue rikkumise toimepanemine seda, et E.D ei ole varasemast karistusest teinud vajalike järeldusi ning jätkab rikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et E.D on liikluses ohtlik, sest suurima lubatud sõidukiiruse ületamine niivõrd suures ulatuses (mitte vähem kui 45 km/h) näitab tema suhtumist kehtestatud liiklusreeglitesse. Sõidukiiruse piirmäärad on erinevatel teelõikudel kehtestatud põhjusega ning on selge, et niivõrd suures ulatuses kehtestatud piirmäära ületades seab isik ohtu mitte üksnes enda vaid ka kaasliiklejate elu ning sellise kiiruse juures väheneb isikul võimalus aegsasti reageerida ootamatult aset leida võivatele sündmustele. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel kergendava asjaoluna võtnud arvesse E.D puhtsüdamliku kahetsust. E.D teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse liigi osas on põhjendatud E.D-lt juhtimisõiguse äravõtmine, kuivõrd nimetatud karistus võimaldab enim mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Juhtimisõiguse vajalikkus seoses õpingute ja töökohustuste täitmisega ei saa olla karistuse määramise aluseks, sest isik on antud juhul ennast ise oma süülise tegevusega asetanud olukorda, kus tema õpingud või töökohustused võivad kannatada saada. Kuivõrd E.D tunnistas rikkumise toimepanemist ja kinnitas, et möödasõitu oleks olnud võimalik teostada ka väiksema kiirusega, siis näitab see, et isikul oli võimalus vältida olukorda, kus tema majanduslik olukord võib halveneda. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistus ei pea olema isiku jaoks mugav, sest vastasel korral ei täidaks see oma põhieesmärki, milleks on võimalus mõjutada isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus oluliseks märkida, et kuivõrd käesoleva väärteo toimepanemise vahendiks oli B-kategooria sõiduk, siis ei ole põhjendatud E.D-lt ka üksnes A-kategooria juhtimisõiguse äravõtmine. Arvestades E.D-le määratud karistuse suurust, mis jäi alla sanktsiooni keskmise määra ning eelpool toodud teisi asjaolusid, siis leiab kohus, et mõistetud karistus on proportsionaalne E.D süü suurusega ning täidab karistuse üld- ja eripreventiivset eesmärki. Viimaks peab kohus oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja , s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on E.D karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.