← Eesti

1-09-21009/108

Obsah (4)§ 200§ 74§ 75§ 76

Kriminaalasi nr 1-09-21009 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. november 2015. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 27.10.2015. a) Kriminaalasja number 1-0

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.

§ 74alusel määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Joosep

Lemmi J.F 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg 1 nimetatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu 12.07.

  1. a kohtumäärusega pikendati Joosep-Lemmi J.F-ile Harju Maakohtu 21.01.
  2. a kohtuotsusega määratud 3 -aastast katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 20.02.
  3. a. Harju Maakohtu 18.06.
  4. a kohtumäärusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele Joosep-Lemmi J.F-ile Harju Maakohtu 21.01.2010.

a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 aastat vangistust. Harju Maakohtu 12.05.

  1. a kohtumäärusega vabastati Joosep-Lemmi J.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.10.
  2. a, millest esimeseks 6 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ning määrati ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati Joosep-Lemmi J. F järgima

§ 75lg 1 p 1 -6 sätest atud kontrollnõudeid.

Joosep-Lemmi J.F suhtes kohaldati

§ 75

lg 2, 4, 7, 8, 9 tulenevaid lisakohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul, esitada 1 kord kuus kriminaalhooldusametnikule vastused narkoanalüüsidest; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 5) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Harju Maakohtu 02.10.2014. a määrusega pöörati

§ 76lg 5 alusel täitmisele Joosep

Lemmi J.F-ile Harju Maakohtu 21.01.

  1. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi enne tähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus 1 aasta 4 kuud 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.10.
  2. a ja lõpeb 11.02.
  3. a.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 01.10.

  1. a. 30.09.
  2. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Joosep-Lemmi J.F ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule e sitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Joosep-Lemmi J.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib, et Joosep-Lemmi J.F on kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab teist korda, eelnevalt oli isik suhtunud kriminaalhoolduses kohustuste täitmisesse hoolimatult. Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal Joosep-Lemmi J.F suhtes on pigem kergelt positiivse alatooniga. Joosep-Lemmi J.F osaleb tööhõives, on osalenud taasühiskonnastavas tegevuses , omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. K õiki asjaolusid arvestades asu b prokurör seisukohale, et Joosep-Lemmi J.F enda isikuomadused ja –hoiakud, toimepandud kuritegude iseloom ning Tartu Vangla hinnangust tulenev madal risk uue korduva kuriteo toimepanemise võimalikkuse osas, annavad aluse Joosep-Lemmi J.F ennetä htaegselt tingimisi vabastada. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt palub prokurör Joosep-Lemmi J.F ennetähtaegselt vabastada. 2

(4)Joosep-Lemmi J.F avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta oli kuriteo toimepanemise ajal 18-aastane ja koos teistega mindi võõrast võlga sisse nõudma. Pärast selgus, et võlga ei olegi. Kuritegu sai toime pandud alkoholi mõjul. Katseajal registreerimiskohustuse rikkumised 2012.a on Joosep-Lemmi J.F sõnul toime pandud koolikohustuse tõttu ja lisaks hooldas ta oma vanavanatädi, kellega tuli tihedalt haiglas käia, mistõttu ei saanud ta krimin aalhooldaja juurde minna. 2014.a pöörati karistus samuti täitmisele, sest lisaks alkoholi tarvitamisele eemaldas ta jalavõru. Eelnev oli tingitud halbadest peresuhetest. Joosep-Lemmi J.F tunnistab rikkumisi , kuid põhjendab neid noore ea ning kohustusega ise hakkama saada. Kinnipeetav selgitab, et tal on kaks eriala: tisler ja kivi- ja puitehitiste restauraator. Väidetavalt on tal kokkulepe xxxxxxxxxxxxxxxxxxa tööle saamiseks , esialgu abitöölisena, laotööd ja IT- alast tööd hakkab samuti tegema. Edaspidi on plaanis alustada õpinguid klaasipuhujana. Korteri eest tuleb tasuda kommunaalkulud, sellega saab ta hakkama ka juhul kui kohe tööle ei saa, võimalik on teha juhutöid. Suurem probleem on riiginõuete tasumisega. Toeks on kirikuõpetaja, samuti sõber, ristiema- ja ristiisa, kes teda vabaduses aitavad. Suhteid perega püüab samuti parandada. Väidetavalt teadvustab JoosepLemmi J.F endale riske ja on läbinud sõltuvust käsitlevad programmid, vabanedes soov ib asuda vastavasse tugigruppi. Distsiplinaarkaristus on väidetavalt põhjustatud tervislikust seisust, mis ei võimaldanud töötada. Joosep -Lemmi J. F selgitab, et soovib oma aja täita sisukalt, käia anonüümsetes alkohoolikutes ja narkomaanides ja õppida kindlasti, ka ülikooli astuda kunagi. Ta on kindel, et ennetähtaegne vabanemine on kindlasti kasulikum kui vanglas istumine. Lõpuks selgitas kinnipeetav kohtunikule saadetud joonistuse ja kaardi tähendust. Kaitsja leiab, et Joosep-Lemmi J.F on võimalik vabastada enne tähtaega. Kinnipeetav on küll korduvalt rikkunud katseajal nõudeid, kuid kaitsja hinnangul ei ole registreerimiskohustuse rikkumine nii raske kui uue kuriteo toimepanemine. Joosep-Lemmi J.F saab aru oma probleemidest, kas ta suudab neid vältida, samamoodi alkoholi tarvitamise osas, see sõltub temast. Kaitsja märgib, et karistus mõisteti Joosep-Lemmi J.F-ile 2010.a, enamus karistusest on kantud. Isik on karistusest oma järeldused teinud, on läbinud vanglas rea programme, osalenud tööhõives, tal on üks kergemaliigiline distsiplinaarkaristus. JoosepLemmi J.F puudub kriminaalne minevik . Pärast 2010. a otsust toimusid karistuse täitmisele pööramine ja katseaja rikkumised küllalt pika aja jooksul, kuid isik uusi kuritegusid toime ei pannud, kuigi ta ei suutnud katseajal nõudeid täita. Vangla, kriminaalhooldaja ja ka prokuratuur on leidnud, et isiku võib vabastada. Kaitsja palub Joosep-Lemmi J.F vabastada enne tähtaega. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks aj aks on Joosep-Lemmi J.F temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Joosep-Lemmi J.F on karistust kanda rohk em kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Joosep-Lemmi J.F tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3

(4)Joosep-Lemmi J.F on kriminaalkorras karistatud esimest korda, kuid viibib teist korda vangistuses sama karistuse ajal. Võimalusi oma käitumist parandada ning karistust vabaduses kanda on Joosep-Lemmi J.F-ile antud korduvalt, kuid ta ei neid kasutanud. Joosep-Lemmi J.F ei ole suutnud täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Karistust mõistes pidas kohus võimalikuks ta tingimuslikult vangistuse kandmisest vabastada, allutades süüdlase käitumiskontrollile. Joosep -Lemmi J. F ei suutnud nõudeid täita ja esmalt pikendati 12.07.2011.a määrusega katseaega ühe kuu võrra registreerimiskohustuse rikkumise tõttu. Nimetatu ei olnud piisav, süüdlane jätkas rikkumisi ja seejärel pöörati karistus 18.06.2012.a määrusega täitmisele. Vaatamata varasemale käitumisele pidas kohus 12.05.2014.a võimalikuks Joosep-Lemmi J.F vabastada vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalvega . Kuid karistus tuli taaskord täitmisele pöörata, vähem kui poole aasta möödumisel, s.o 02.10.2014.a, kuna Joosep-Lemmi J.F tarvitas vabaduses olles alkoholi, ähvardas tappa pereliikmed ning eemaldas endalt elektroonilise jalavõru. Käesoleva asja menetlemisel, kohtuistungil antud ütlustes kinnipeetav selgitas rikkumiste toimepanemise põhjuseid. Selgitustest on näha, et isik ei teadvusta enda osa toimunus, otsib põhjusi kõigi teiste käitumisest . Lisaks toob põhjendustena välja ka enda isiksuse eripära , mis justkui õigustaks reegleid mittejärgivat käitumist ning asjaolu, et tol hetkel pidas ta olulisemaks muud, kui mõistetud karistust. Ka käesoleva karistuse kandmine ei ole olnud laitmatu – Joosep-Lemmi J.F omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Sõltumata süüdlase enda selgitustest, on peetud seda rikkumist oluliseks ning Joosep-Lemmi J.F ka karistatud. Kohus märgib, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Isiku, keda on sama karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud juba sisuliselt kahel korral, veelkordne vabastamine oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki Joosep-Lemmi J. F puhul võimalik käesolevalt saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Menetluskulud Joosep-Lemmi J.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.10.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Birgit Sisask. Kaitsja esitas 27.10.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 138,72 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 138,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § -le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kri minaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Joosep-Lemmi J.F-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.