← Eesti

4-19-2688/6

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. juunil 2019.a. Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-19-2688 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi se

§ 33lg.

.2 p.8 sätteid. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.04.2019.a. otsuse alusel väärteoasjas 2302,19,001680 määrati K.V-le liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 65 trahviühikut s.o. 260 eurot. Kaebuse sisu. Kaebaja vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses ning ei tunnista ennast avarii põhjustamises süüdi. Kaebaja sõitis Järvevana teel vasakus reas suunaga Mustamäe poole. Vasak rida lõppes ja sõidu jätkamiseks tuli ümber rivistuda paremasse ritta. Liikudes aeglaselt vasakus reas veendus, et paremas reas on ümberrivistumiseks ruumi. Lülitas sisse parema suunatule ning hakkas ümber rivistuma, kuid sel momendil alustas Xxxx liikumist ja kiirendas, takistades kaebajal manöövri lõpetamist ning sõitis tahtlikult tema autole sisse. Seda kinnitavad tema xxxx kahjustused. Peale avariid oli šokiseisundis ja tegi vea sellega, et liikus avarii kohalt ära, kuid kinnitab, et esimesena liikus ära xxxx juht rivistudes ümber kaebaja auto ette. Kaebaja käitus teise juhi eeskujul ja tõmbas auto vasakule. Kohale kutsutud politseipatrull pidas avariid tühiseks ning üksikasju selgitamata leidis, et õnnetuses on kaebaja süüdi . Ei ole nõus trahviga .Ei soovi kohtuistungil osaleda. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et K.V-le süüks pandav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Seega tuleb 2 esmalt välja selgitada kas käesolevas asjas on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustused. Varalise kahju tekkimine on tuvastatud liiklusõnnetuse aktiga (tl 1), sõiduki xxxx vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 4-7) ning sõiduki xxxx vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 8-12) mistõttu on täidetud liiklusõnnetuse koosseisulised tunnused.

§ 33

lg 2 p 8 kohustab juhti enne paigalt liikuma hakkamist või manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Sõidukil xxxx on vigastused esimesel vasakpoolsel nurgal. Tegemist on nõrgajõulise riivava kontakti käigus tekkinud kraape ja nühkejälgedega. Xxxxl on vigastatud parempoolne esiuks, millel on samuti tuvastatavad nõrgajõulise riivava kontakti käigus tekkinud kraape ja nühkejäljed. Vigastusi omavahel võrreldes saab asuda järeldusele, et vigastused on tekkinud olukorras, kus sõidukid on olnud üksteise suhtes väga väikese nurga all ja sõidukite liikumiskiirus on olnud väike. Sellest järeldub, et Xxxx ei ole kindlasti liikunud suure kiirusega või tugevalt kiirendades. Pigem näitavad vigastused, et sõidukid on liikunud võrreldavate kiirustega ja xxxx on pööranud peale tema kõrval otse liikuvale sõidukile xxxx. Taolist manöövrit kinnitavad ka nii menetlusaluse isiku kui ka xxxx juhtinud A K sündmuskohal antud ütlused. Kuivõrd üheselt on tõendatud, et xxxx liikus oma sõidurajal otse ega liikunud suure kiirusega või kiirendades ja kaebaja oli isikuks kes sooritas manöövrit, siis leiab kohtuväline menetleja, et liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult K.V, kui ta oleks olnud hoolsam ja tähelepanelikum ja enne manöövri alustamist veendunud, et ta ei ohusta sellega teisi liiklejaid. Tulenevalt eeltoodust on K.V rikkunud

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid ja tema tegu kuulub karistamisele

§ 223

lg 1 alusel Karistuste määramise praktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mis käesolevas asjas on 600 eurot. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesolevas väärteoasjas on karistuse määramisel on arvestatud nii kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust kui ka seda, et menetlusalune isik on varasemalt nii väärteokui kriminaalkorras karistamata. Kõike eeltoodut arvestades on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Määratud karistus on seega proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise alustega. Väärteoprotokolli kohaselt juhtis K.V 28.02.2019 kell 17.01 ajal mootorsõidukit Tallinnas Järvevana teel, Veerenni tänava ristmiku juures, manöövri sooritamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega. 30.04.2019 koostas juhtivspetsialist M P üldmenetluse otsuse, milles leidis, et K.V on toime pannud talle inkrimineeritava rikkumise ja määras

§ 223lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses s.o 260 eurot.

Lähtudes eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja 30.04.2019 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine. Kohtuväline menetleja leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus 3 menetluses, samuti taotles menetlusalune isik K.V asja arutamist kirjalikus menetluses, kuna ei soovi kohtuistungil osaleda. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et K.V kaebus rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt liiklusseaduse § 223 lg 1 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Seega tuleb esmalt välja selgitada kas käesolevas asjas on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustused. Väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et varalise kahju tekkimine on tuvastatud liiklusõnnetuse aktiga (tl 1), sõiduki Xxxx vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 4-7) ning sõiduki Xxxx vaatlusprotokolli ja fototabelitega (tl 8-12) mistõttu on täidetud liiklusõnnetuse koosseisulised tunnused. K.V-le on süüks pandud

§ 33

lg 2 p 8 rikkumine, mis kohustab juhti enne paigalt liikuma hakkamist või manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Sõidukil Xxxxl on vigastused esimesel vasakpoolsel nurgal. Tegemist on nõrgajõulise riivava kontakti käigus tekkinud kraape ja nühkejälgedega. Xxxxl on vigastatud parempoolne esiuks, millel on samuti tuvastatavad nõrgajõulise riivava kontakti käigus tekkinud kraape ja nühkejäljed. Vigastusi omavahel võrreldes saab asuda järeldusele, et vigastused on tekkinud olukorras, kus sõidukid on olnud üksteise suhtes väga väikese nurga all ja sõidukite liikumiskiirus on olnud väike. Eeltoodust järeldub, et Xxxx ei ole kindlasti liikunud suure kiirusega või tugevalt kiirendades. Pigem näitavad vigastused, et sõidukid on liikunud võrreldavate kiirustega ja Xxxx on pööranud peale tema kõrval otse liikuvale sõidukile Xxxx. Taolist manöövrit kinnitavad ka nii menetlusaluse isiku kui ka Xxxxt juhtinud A Ki sündmuskohal antud ütlused. Kuivõrd üheselt on tõendatud, et Xxxx liikus oma sõidurajal otse ega liikunud suure kiirusega või kiirendades ja kaebaja oli isikuks kes sooritas manöövrit, siis nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida ainult K.V, kui ta oleks olnud hoolsam ja tähelepanelikum ja enne manöövri alustamist veendunud, et ta ei ohusta sellega teisi liiklejaid. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et K.V on rikkunud

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid ja tema tegu kuulub karistamisele

§ 223lg 1 alusel.

Menetlusaluse isiku K.V teos puuduvad õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud. 4 Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

223 lg.1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühikut s.o. 260 eurot . Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusaluse isiku süü ei ole suur

§ 223

sätestatud väärteokoosseisu silmas pidades ning see tingis põhikaristusena rahatrahvi sanktsiooni alumises kolmandikus. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on tuvastatud karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamise, raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem väärteokorras karistatud . Menetlusaluse isiku käitumine viitab üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse, liiklusohutusse ja oma kohustustesse reeglina korrektselt .Eelnevast tulenevalt nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga menetlusaluse isiku süü suuruse ja isikule mõistetava karistuse liigi ja määraga. Kohus leiab, et iga isik peab ise oma elu korraldama viisil, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks senini väljakujunenud elulaad. Juhtimisõiguse saanud isik peab olema teadlik liiklusseaduse nõuetest ja liiklusseaduses sätestatud sanktsioonidest. Arvestades eeltooduga nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et K.V karistamisel toimepandud väärteo eest tuleb kohaldada karistusena rahatrahvi. Kõigest eelnevast tulenevalt leiab kohus, et K.V kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 65 trahviühikut s.o. 260 eurot on põhjendatud ning menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.