Obsah (5)
§ 74§ 424§ 68§ 75§ 50Kriminaalasi nr 1-19-2211 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2019 Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2211 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Vii
§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele H.R-ile Tartu Maakohtu 10.05.2019.
a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2211 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus H.R-ile pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK H.R on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 10.05.2019. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-2211
§ 424
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati H.R eelvangistuses viibitud aeg 10.11.2018-11.11.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning loeti H.R kandmata karistuseks 2 kuud 28 päeva vangistust.
§ 74lg 1 ja 3 alusel määras kohus, et vangistus jäetakse H.R suhtes tingimisi 1
(3)kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui H.R ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrati H.R-ile katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
75 lg 4 alusel kohustati H.R alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
§ 75
lg 2 p 8 alusel määrati H.R-ile katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
§ 50
lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena H.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohtuotsus jõustus 28.05.
- Kriminaalhooldusametnik esitas 12.08.2019 erakorralise ettekande H.R kohta, kuna süüdimõistetu on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Pärast seda kui H.R soovis 30.07.2019 terviseprobleemi tõttu muuta samaks päevaks kokku lepitud registreerimiskohustust, teostati kodukülastus, mille käigus tuvastati H.R välisel vaatlusel alkoholijoove. Süüdimõistetu tunnistas, et jõi ühe liitri õlut. 05.08.2019 kirjutas hooldusalune seletuse, milles samuti tunnistas alkoholi tarbimist. Terviseprobleemi kohta esitatud arstitõend ei kinnita ega lükka ümber hooldusaluse väidetavat haigestumist. Erakorralise ettekande kohaselt on ametnik teostanud H.R-ile alkoholi tarvitamise kontrolle esinduses kuuel korral, alkoholijoovet ei ole tuvastatud. SA Tartu Ülikooli Kliinikumisse tehtud päringu vastusest nähtub, et H.R on pöördunud programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames „Esmase hindamise“ teenusele 26.06.
- Kuna süüdimõistetu väitis seal, et tal ei ole alkoholiprobleemi ja ta ei vaja ravi, siis selgitati talle, et ta võib iga hetk tagasi pöörduda vastuvõtule, kui tunneb vajadust abi järele. Kriminaalhooldusametniku arvates on H.R kriminaalhooldus olnud probleemne. Tema põhjendused rikkumiste kohta on olnud vastuolulised ning sageli on ta tegelikke põhjuseid esialgu varjanud. Selline käitumine õõnestab ametniku arvates isiku usaldusväärsust ning ei näita tema motiveeritust oma hoiakute muutmiseks. Kriminaalhoolduse teostamist takistab H.R alkoholi kuritarvitamine. Kokkuvõttes on ametnik seisukohal, et karistus tuleks pöörata täitmisele. Kohtuistungil 21.10.2019 selgitas H.R, et ta ei tarvita alkoholi, joob ainult õlut. Õlut peab küll alkohoolseks joogiks, kui ta ei arvanud, et selle tarvitamine midagi teeb. Süüdimõistetu selgitas, et korra on tal olnud probleem ka kriminaalhooldaja juures käimisega, kuna jäi bussist maha. Süüdimõistetu lubas ennast parandada, ta ei taha vanglasse minna. Väidetavalt on ka tema ema nii haige, et ta ei saa teda üksi jätta. Süüdimõistetu lubas minna tööle ja lõpetada joomise. Ta saab ravi ja tabletid mõjuvad hästi. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa kriminaalhooldusametnik xxxxxxxxx. Kriminaalhooldaja andis ülevaate H.R kriminaalhooldusest pärast erakorralise ettekande esitamist. H.R esitas 12.
- kohtumisel tõendi, et ta on alustanud sõltuvusravi. 27.
- kodukülastusel tuvastati alkoholijoove 1,526 mg/l. Süüdimõistetuga koos elava ema sõnul tarbis H.R juba teist päeva alkoholi ja oli õlut joonud. H.R tunnistas nende tarbimist samal päeval. 30.
- seisuga politsei H.R-iga seotud juhtumeid registreerinud ei ole. 30.
- registreerimiskohustuse täitmisele H.R ei ilmunud. 13.
- selgus, et H.R käib mitteametlikult tööl, kuid ei anna teada, kelle juures. Juhtimisõigus on taastatud. Kriminaalhooldaja juures käies on isik kaine ja on täis tahtmist elada seaduskuulekat elu. Samas kodus olles tarvitab ta alkoholi. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. 2
(3)KOHTU SEISUKOHT Alkoholi kuritarvitamine on olnud peamiseks H.R õigusvastast käitumist soodustavaks teguriks. Seetõttu määras kohus talle ka mitmeid lisakohustusi, et tegeleda põhjustega, mis on viinud ja võivad edaspidi viia uute õigusrikkumiste toimepanemiseni. Erakorralise ettekande kohaselt ei ole süüdimõistetu nende täitmisega toime tulnud. Üsna kriminaalhooldusperioodi alguses pöördus H.R alkoholiraviprogrammi, millega formaalselt täitis kohtu määratud lisakohustuse. Kuna süüdimõistetu leidis, et temal alkoholiprobleemi ei ole, siis tegelikult ta abi vastu ei võtnud. Kriminaalhooldusperioodil on H.R jätkanud alkoholi tarvitamist ja rikkunud sellega korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Pärast esimest rikkumist pöördus süüdimõistetu kriminaalhooldaja soovitusel sõltuvusravile, kuid jätkas paralleelselt ka alkoholi tarvitamist. Teine alkoholi tarvitamise keelu rikkumine on fikseeritud pärast sõltuvusravi alustamist ja pärast seda kui kriminaalhooldusametnik oli kohtule erakorralise ettekande juba esitanud. Seega oht minna reaalset vanglakaristust kandma ei ole samuti suutnud H.R käitumist muuta. Lisaks eeltoodule on H.R olnud probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega. KrMS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. H.R-ile on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Sellele vaatamata on ta korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning ka alkoholitarvitamise keeldu. H.R selgitustest kohtuistungil järeldub, et ta ei saa aru temal esineva alkoholiprobleemi tõsidusest ja ilmselt puudub tal tahe sellega ka tegeleda. Eeltoodust tuleb teha järeldus, et isik pole aru saanud enda rikkumiste tõsidusest ega ole valmis enda käitumist vastavalt ka korrigeerima karistust vabaduses kandes. Süüdimõistetu suhtumisest ja ka senisest käitumisest tulenevalt püsib jätkuvalt oht uute õigusrikkumiste toimepanemiseks, mistõttu karistuse eesmärki on võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja taotlus H.R ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asjaolu, et H.R tuleb väidetavalt hoolitseda haige ema eest, ei muuda kohtu otsustust. H.R on karistuse kandmisele asumiseni piisavalt aega, et korraldada temast sõltuvate pereliikmete elu selliselt, et nad tema äraolekul toime tuleksid. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)