Obsah (5)

§ 66§ 15§ 18§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2019.a Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja nr 4-19-1135 (2302,17,011592) Kohtunik Karin Olentšenko Väärteo

§ 66

lg 2 alusel määrata, et H.R-ile mõistetud rahatrahvi summas 180 eurot on võimalik tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul, tasudes Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a EE701700017001577198 Luminor pangas iga kuu 15 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest, maksekorraldusele märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord 2 Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Kaevatav otsus
2. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.02.2019.a otsusega väärteoasjas nr 2302,17,011592 karistati H.R LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Otsuse kohaselt juhtis H.R 25.10.2017.a kell 14:30 Mahtra tn 21 juures, Tallinnas mootorsõidukit Škoda, reguleerimata ristmikul ei andnud teed LM 221 „Anna teed“ alusel sõidueesõigusega teel vasakult lähenenud sõiduautole BMW ning sõitis talle ette. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A R ning varalise kahju ja tervisekahjustused T K . Varaline kahju on fikseeritud sõidukite vaatlusprotokollides, isiku tervisekahjustus on fikseeritud Ida Tallinna Keskhaigla teatises. Kaebuse sisu
3. Nimetatud otsusele esitas H.R kohtule kaebuse, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning võimalusel määrata leebem karistus ning mõista see tasumiseks ositi. Kaebuses on asutud järgmistele seisukohtadele: 2.
4. Kohtuväline menetleja rikkus karistuse kohaldamise põhimõtteid, ei arvestanud kergendava asjaoluna isiku süü tunnistamist ja asjaolu, et tal puuduvad eelnevad karistused. Samas otsusest ei nähtu, kuidas kohtuväline menetleja valis trahvi suuruse. Otsuses ei ole arvestatud karistuse mõju karistatavale ning kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks just sellise summa kohaldamine oleks proportsionaalne toimepandud süüteoga. H.R kahetseb tehtut ning palub määrata leebema karistuse, kuna tegemist on esmakordse rikkumisega. Palub arvestada, et tegu ei olnud tahtlik, vaid ettevaatamatusest. 2.
5. Samuti osundas kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja on pidanud liiklusõnnetuse tekkimisega põhjuslikus seoses ka teise sõiduauto BMW juhi liiklusnõuetele mittevastavat tegevust. Teine pool on samuti liiklusõnnetuses süüdi, mis näitab, et teine juht võis samuti provotseerida avariid. Seega liiklusõnnetuse pärast tekkinud vastutus ei ole ainult H.R peal. 2.
6. Karistuse mõistmisel tuleks hinnata nii karistatava süü suurust, teda iseloomustavaid andmeid kui ka muid asjaolusid, mis on aluseks karistuse kohaldamisel. Palus arvestada, et kaebajal on 2 alaealist last, tema kuupalk on XX eurot ja abikaasa kuupalk on XX eurot. Lapsed käivad koolis ja huviringides, mis maksavad 40 eurot kuus inimese kohta, lisaks tuleb maksta korteri eest igakuiselt liisingut 200 eurot. Määratud trahv 300 eurot tekitab majandusliku iseloomuga raskusi, eriti olles kahe väikese lapse ema. Lisaks sellele tuleb H.R tasuda menetluskulud summas 228,50 eurot, mis on kaebaja jaoks väga suur summa. 2.
7. Vajaduse korral on nõus kohtuistungist osa võtma, samuti on nõus asja lahendamisega kirjalikus- või lihtmenetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus
8. Kohtuväline menetleja esitas 25.03.2019.a kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, leides, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja 11.02.2019 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ning seda järgmistel põhjustel: 3.
9. H.R-ile süüks pandav rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, on kvalifitseeritud õigesti, menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme ja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Varalise kahju tekkimine on tuvastatud liiklusvahendi vaatlusprotokollidega, liiklusõnnetuse akti ja fototabelitega. Tervisekahjustuste tekkimine on tõendatud Ida-Tallinna keskhaigla teatisega liiklusõnnetuses kannatada saanud 3 isiku saabumisest. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, skeemist ja fotolt nr 12 nähtub, et menetlusalusel isikul oli kohustus lähtuda liiklusmärgi nr 221 „Anna teed“ nõuetest. Samuti kinnitab H.R süüd ekspertiisiaktis nr 18E-LL0005 avaldatud eksperdi arvamus. Liiklusõnnetuse teise osapoole käitumist analüüsides on kohtuväline menetleja jõudnud järeldusele, et ta rikkus LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid ja kvalifitseeris tema teo LS § 223 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja leidis, et liiklusõnnetust oleks saanud ära hoida mõlemad liiklusõnnetuses osalenud juhid, mistõttu on H.R-ile süüks pandav tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi. 3.
10. Käesolevas väärteoasjas on karistuse määramisel arvestatud nii kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust kui ka seda, et menetlusalune isik on varasemalt nii väärteokui kriminaalkorras karistamata. Eeltoodut arvestades on otsuse tegija pidanud võimalikuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Määratud karistus on proportsionaalne, ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise alustega. 3.
11. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu rahatrahvi määramisele osade kaupa ning leiab, et kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused
12. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.
13. 22.01.2019 koostatud väärteoprotokolli nr AB1577739 (2302,17,011592) kohaselt juhtis H.R 25.10.2017.a kell 14:30 Tallinnas, Mahtra 21 juures, mootorsõidukit Škoda, reguleerimata ristmikul ei andnud teed LM 221 „Anna teed“ alusel sõidueesõigusega teel vasakult lähenenud sõiduautole BMW ning sõitis talle ette. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju A R ning varalise kahju ja tervisekahjustused T K . Varaline kahju on fikseeritud sõidukite vaatlusprotokollides. Isiku tervisekahjustus on fikseeritud Ida Tallinna Keskhaigla teatises. Oma tegevusega rikkus H.R LS § 17 lg 1, § 57 lg 1 ja MkM määruse nr 12 LM 221 „Anna teed“ nõudeid, pannes toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo (tl 49-50).
14. LS § 17 lg 1 järgi peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. LS § 57 lg 1 järgi kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. Teo toimepanemise ajal kehtinud majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 7 p 3 sätestas, et märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu. Eelnimetatud määruse kehtiva redaktsiooni kohaselt kohustab märk 221 „Anna teed” juhti andma teed lõikuval teel, enne lõikuvat sõidurada sõiduraja kohale koos tahvliga 882 „Kehtivusrada” panduna lõikuval sõidurajal ja tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Peateele pandud märk tähistab ühtlasi peatee lõppu. 4
15. Vaidlust ei ole selles, et 25.10.2017.a kell 14:30 toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Mahtra tn 21 juures, kus osalejateks olid H.R poolt juhitud sõiduk Škoda Fabia reg. märgiga XXX ja T K poolt juhitud sõiduk BMW Z4 reg. märgiga XXX. Seda kinnitavad ka väärteoasjas kogutud tõendid: 25.10.2017 on koostatud liiklusõnnetuse akt, millest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid: 1) Škoda Fabia reg.märgiga XXX (omanik A R ), millel on kahjude kirjeldusena märgitud sõiduki esiosa deformatsioon; 2) BMW Z4 reg.märgiga XXX (sõiduki omanik on seda juhtinud T K ), kahjude kirjeldusena on märgitud sõiduki esiosa deformatsioon (tl 1). Politsei- ja Piirivalveamet on juhtumi kohta märkinud, et liiklusõnnetuse osalejateks olid sõiduauto Škoda Fabia reg.märgiga XXX, juht H.R ja sõiduauto BMW Z4 reg.märgiga XXX, juht T K . Esialgsetel andmetel sõiduauto Škoda, mida juhtis kaine ja vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust omav Victoria, sõitis Mahtra 19 maja poolt „Anna teed“ märgi alt Mahtra tänavale ja sõitis ette mööda peateel liikunud BMW-le, mis liikus mööda Mahtra tänavat Laagna tee poolt Peterburi tee suunas. 25.10.2017 on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, milles tuvastati, et sündmuskohaks on Tallinnas Mahtra tänav maja nr 21 juures, kus on kaks sõidusuunda nii Laagna tee poole, mille laius on 3.7 m ning Peterburi tee poole, mille laius on 3.9 m (tl 3). Skeem, mis on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa ning millest nähtuvad sõidukite Škoda reg.nr XXX ja BMW reg.nr XXX asetused sündmuskohal Tallinnas, Mahtra 21 (tl 4). Fototabel, kus on kajastatud sündmuskoht, liiklusõnnetuses osalenud sõidukid ning nende vigastused (tl 5-31). Sõiduauto BMW Z4 reg.nr XXX kohta on koostatud vaatlusprotokoll ning vaatlusega tuvastati, et sõidukil on esiosa deformeerunud (suuremad vigastused parempoolsel nurgal), esiklaas on paremalt poolt mõranenud. Sõidukis on avanenud kõrvalistuja turvapadi. Juhi turvavöö on turvavöö pesas ning tõmmates ei kiilu kinni. Tuled vigastatud. Ilmastikuna on märgitud pilvine ja kuiv, valge aeg ning nähtavus on hea (tl 32). Sõiduauto Škoda Fabia reg.nr XXX kohta on koostatud vaatlusprotokoll ning vaatlusega tuvastati, et sõidukil on esiosa deformeerunud, vasakpoolne esimene küljeaken on purunenud, vasak eesmine rehv on katki, sõidukis on avanenud juhi ja kõrvalistuja turvapadjad, juhi turvavöö on lõtvunud asendis juhi istme peal. Tuled vigastatud. Ilmastikuna on märgitud pilvine ja kuiv, valge aeg ning nähtavus on hea (tl 33).
16. Seega on 25.10.2017 Mahtra tn 21 juures Tallinnas aset leidnud liiklusõnnetuses kaks osapoolt – kaebuse esitaja H.R ning BMW-d juhtinud isik T. K , keda on samuti karistatud käesolevas väärteoasjas. 8.
17. Antud asjas on H.R kaebuse esitajana juhtinud tähelepanu liiklusõnnetuse teise osapoole käitumisele ning leidnud, et teine osapool võis avariid provotseerida. Seega on asja lahendamiseks oluline tuvastada, milline on mõlema liiklusõnnetuses osaleja osa liiklusõnnetuse põhjustamises ning kas nad järgisid liiklusnõudeid või mitte. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist. /…/ On võimalik, et liiklusnõudeid rikkusid erinevad liiklusõnnetuse osapooled ning sellisel juhul tuleb välja selgitada, milline neist rikkumistest põhjustas varalise kahju või inimese tervisekahjustuse. Võimalik on seegi, et tagajärje suhtes on kausaalne mitte ühe, vaid mitme isiku käitumine. Sellest tulenevalt ei ole võimalik lahendada ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ilma teiste osapoolte käitumist hindamata. Vastav kohustus on nii kohtuvälisel menetlejal, kes peab selgitama välja, kas väärtegu on aset leidnud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik (vt VTMS § 72 lg 2 ja § 108), kui ka maakohtul (RKL 3-1-1-79-06 p 6). 5 8.
18. H.R on andnud menetlusaluse isikuna ütlusi, et jääb tunnistajana antud ütluste juurde ning tunnistab oma süüd (tl 48). Tunnistajana on H.R andnud ütlusi, et
19. oktoobril kell 14:30 sõitis ta töökohast välja, sõitis esimese käiguga ning lülitas sisse vasaku suunatule, veendus, et autosid ei ole ja liikus, ei näinud autot Mahtra 21 maja juurde pargitud autode tõttu. Nägi autot alles siis, kui see oli tema auto juures. Löök oli väga tugev, temal sai viga põlv ja keel. Teine autojuht sai ka vigastusi. Teisel autol turvapadi lahti ei läinud ja teine juht lõi rinna ära. Kohapeal tegi naisterahvas ettepaneku mitte politseid kutsuda, kuna tal ei olnud kindlustust. Täitsid dokumendid ja helistasid kindlustusse. Tema oletuse järgi oli BMW kiirus suurem kui 30 km/h, sellepärast ei saanud ta reageerida. Kiirabi pakkus tal sõita haiglasse, sest ta jalal oli hematoom, kuid ta keeldus, sest lapsed oli vaja lasteaiast ära tuua (tl 34). 8.
20. T. K (liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki BMW Z4 juht) on andnud menetlusaluse isikuna ütlusi, et transpordivahend sõitis remonti ning sellepärast ei olnud sõidukil kindlustust ega ülevaatust. Sõitis peateel ja paremalt tuli löök (tl 45). 8.
21. Kuigi T. K ütlused on lakoonilised, ei eita need liiklusõnnetuse toimumist ning on kooskõlas asjas kogutud teiste tõenditega. T. K ütluste kohaselt sõitis ta peateel ning sellele ei ole vastuväiteid esitanud ka H.R. Ka liiklusõnnetuse aktis on liiklusõnnetuse esmase kirjeldusena märgitud, et Škoda keeras ette peateel liikunud BMW-le (tl 1) ning nimetatu leiab kajastamist Politsei- ja Piirivalveameti liiklusõnnetuse juhtumi kirjelduses (tl 2). Seda, et H.R liikus kõrvalteelt sõidueesõigusega teele, st talle kehtis liiklusmärk nr 221 „Anna teed“, nähtub selgelt talletatud fotol nr 12 (tl 10) ning sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud skeemilt (tl 4). Isik, olles sõidukijuhina „Anna teed“ ehk liiklusmärgi nr 221 mõjualas, peab veenduma, et tema liikumine peateele on ohutu ning tal on kohustus anda teed sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. LS § 2 p 1 tähenduses on anda teed (mitte takistada) nõue, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või –kiirust. 8.
22. H.R ütluste kohaselt ei näinud ta liiklusõnnetuses osalenud teist sõidukit Mahtra tn 21 maja juurde pargitud sõidukite tõttu. Seda, et H.R vaateväli oli tema suhtes vasakult tulevate sõidukite osas piiratud tee ääres seisvate sõidukite tõttu, nähtub ka fotodelt nr 2, 10, 15, 16, 17, 18,
23. Ekspertiisiaktis nr 18E-LL0005 antud eksperdiarvamuse kohaselt oli peatee piirilt sõiduauto BMW sõiduauto Škoda juhile nähtav ca 23 m kauguselt ning olukorras, kus nähtavus on piiratud, tuleb peateele väljasõidul valida vastav liikumiskiirus, mille korral on võimalik veenduda, et peateel liikujad on piisavalt kaugel, et väljasõit ei tekita neile ohtu ja vajadusel enne peatee piiri ületamist peatuda, antud juhul tähendab see seda, et peatee piirile tuleb läheneda minimaalse kiirusega (tl 39-42). Ekspertiisiakti juures on skeem, millest nähtuvad sõidukite Škoda Fabia ja BMW Z4 tehniliselt reaalne vastastikuna asend ja paiknemine tee suhtes kokkupõrke hetkel, sõidukite kokkupõrkejärgsed asendid ning sõidukite paiknemine ja nähtavuspiir sõiduauto Škoda juhi kohalt, kui sõiduauto Škoda paikneb esiosaga peatee piiril (tl 43). Järelikult oleks H.R pidanud tegema kõik selleks, et sõidueesõigusega teele sõites vältida võimalikku liiklusohtlikku olukorda, sealjuures vajadusel peatuma ning veenduma manöövri ohutuses. H.R kohustust järgida liiklusmärgiga „Anna teed“ kaasnevaid nõudeid ei vähenda antud juhul ka teise liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi õigusvastane tegevus. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et mootorsõidukit BMW Z4 juhtinud isikule heideti muuhulgas ette sõidukiiruse ebaõiget kohandamist, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi nägema (tl 51). Ka eksperdiarvamuses on välja toodud, et sõiduautode BMW Z4 reg.märk XXX ja Škoda Fabia reg.märk XXX arvutuslikud liikumiskiirused kokkupõrke hetkel olid vastavalt ca 61 km/h ja 6 ca 23 km/h (tl 39-42). Fotolt nr 1 (tl 5) nähtub selgelt, et piirkiiruseks sündmuskohal oli 30 km/h. Seega võib väita, et juhul, kui H.R oleks järginud liiklusmärgiga „Anna teed“ kaasnevat kohustust, st veendunud manöövri ohutuses ja lubatavuses ja/või BMW Z4 sõidukijuht oleks kohandanud sõiduki kiirust õigesti, oleks liiklusõnnetus võinud olemata olla. Olukorras, kus H.R ka ise rikub liiklusnorme, ei saa teisele liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhile ette heita kaebuses osundatud provotseerivat käitumist vms. 8.
24. Seega asub kohus seisukohale, et H.R poolt LS § 17 lg 1 ja LS § 57 lg 1 tuleneva liiklusnõude täitmata jätmise tõttu toimus liiklusõnnetus, tuues kaasa varalise kahju tekkimise A R ning varalise kahju ja tervisekahjustuse põhjustamise T K . Kogutud tõendid (liiklusõnnetuse akt, fotod 7-14, 20-32 ja 38-50 ja sõidukite kohta koostatud vaatlusprotokollid) kinnitavad kahjustusi sõidukitel ehk varalise kahju tekitamist. 25.10.2017 koostatud liiklusõnnetuse aktist nähtub, et liiklusõnnetuses osalenud sõiduki Škoda Fabia reg.märgiga XXX omanikuks on A R ning BMW Z4 reg.märgiga XXX sõiduki omanikuks on T K . Tervisekahjustuse põhjustamine nähtub sõiduki hoiukohta teisaldamise aktist, mille kohaselt teisaldati 25.10.2017 kell 15:50 T K kuuluv sõiduk BMW Z4 Rahumäe tee 6/1, kuna sõidukijuht toimetati haiglasse (tl 36). Ida-Tallinna Keskhaigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest nähtub, et 25.10.2017 Mahtra 21, Tallinnas toimunud liiklusõnnetuses sai kannatada T K (tl 37). Viidatud kahjustustele ei ole kumbki liiklusõnnetuse osapool ka vastuväiteid esitanud. 8.
25. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et H.R realiseeris LS § 223 lg 1 objektiivse koosseisu. 9.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtul puuduvad andmed, et H.R oleks teo toime pannud tahtlikult. Küll aga saab H.R käitumist pidada hooletuks

§ 18

lg 3 mõttes, st isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtu hinnangul oleks H.R pidanud ette nägema, et kõrvalteelt sõidueesõigusega teele sõites, veendumata manöövri ohutuses, rikub ta liiklusnõudeid, millest tulenevalt võib tekkida kahju, sealjuures ettevaatamatusest ka tervisekahjustus. Seda enam, et liiklusõnnetuse toimumise kohas oli nähtavus piiratud tee ääres seisvate sõidukite tõttu ning mis oleks vastutustundliku juhi käitumist mõjutanud olema tähelepanelikum ja hoolsam Kuna H.R ei veendunud oma manöövri ohutuses, realiseeris ta ka LS § 223 lg 1 subjektiivse koosseisu, st pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. 10. Eeltoodust H.R käitumine sisaldab LS § 223 lg 1 ettenähtud süüteokoosseisu, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumist, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju ja ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärtegu on kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud. Väärteoasjas otsuse teinud ametiisik on välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, VTMS § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus 11.

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7 Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-16-17 p 9).

1. LS § 223 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 223 lg 2 järgi võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Võimalikest sanktsioonialternatiividest on kohtuväline menetleja valinud kergeima, s.o rahatrahvi, mida isiku karistusregistri andmeid silmas pidades saab pidada igati kohaseks (karistusregistri andmetel on H.R varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik, tl 60). Rahatrahvi määramisel on selle keskmiseks määraks 150 trahviühikut. Kohtuväline menetleja määras H.R-ile LS § 223 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot, mis jääb järelikult alla sanktsiooni keskmise määra.
2. Hinnates H.R süü suurust talle inkrimineeritava väärteo toimepanemisel, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid. Kuigi antud liiklusõnnetuses on kohtuväline menetleja tuvastanud väärteokoosseisu realiseerimise nii H.R kui ka teise liiklusõnnetuses osaleja käitumises, ei tähenda see, et H.R enda vastutus liiklusnõuete rikkumises oleks seetõttu väiksem. Suhtudes päevasel ajal, mil liiklejaid on rohkesti ning liiklus seetõttu tihedam, hooletult liiklusnõuete täitmisesse, püsib alati oht kellegi elu ja vara kahjustamises. Antud juhul said liiklusõnnetuse tagajärjel varalise kahju A R ja T K ning T. K lisaks ka tervisekahjustuse, mistõttu saab menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmiseks.
3. Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamine ja eelnevate karistuste puudumine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
4. Karistust kergendava asjaoluna ei ole kohtuvälise menetleja otsuses välja toodud puhtsüdamlikku kahetsust (

§ 57p 3).

Nimetatut ei saa ka kohtuvälisele menetlejale ette heita, kuna kohtul puuduvad andmed, et H.R oleks kahetsust avaldanud juba kohtuvälises menetluses. Küll on aga H.R väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust kohtule esitatud kaebuses. Järelikult on H.R oma võimalikust teo ohtlikkusest aru saanud ning kohus saab karistust kergendava asjaoluna karistuse määra valikul arvestada ka puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestab kohus raskendavate asjaolude puudumist ning kohtus tuvastatut, et subjektiivselt koosseisult pani H.R teo toime ettevaatamatuse kergeimas vormis, s.o hooletusest. Ka on H.R varem karistamata isik, mis näitab, et H.R ei ole süstemaatiline liiklussüütegude toimepanija või väljakujunenud käitumisega isik ning on alust uskuda, et karistuse mõistmine tunduvalt alla keskmist määra on piisav, mõjutamaks isiku käitumist ja mõtteviisi õiguskuulekusele. Seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada H.R LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 45 trahviühikut, s.o 180 eurot. Selline karistus on kohtu hinnangul proportsionaalne toimepandud süüteoga ning süüdlase isikuga. Samuti arvestab see üldpreventiivseid eesmärke, andes signaali kõikidele mootorsõiduki juhtidele, et õiguskaitseorganid reageerivad piisava rangusega ka ettevaatamatusest toime pandud väärtegudele, mõjutades sellega kõiki liiklejaid olema liikluses hoolsam ja teisi liiklejaid arvestav. 8 16.

§ 66

lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Arvestades, et H.R ülalpidamisel on 2 alaealist last ning selleks, et mitte asetada H.R raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus mõistetud rahatrahvi summas 180 eurot tasuda ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul, s.o 15 eurot kuus. kohtunik / /