4-20-170/3

Väärteoasi 4-20-170 K O H T U M Ä ÄR U S Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuaril 2020.a. Tallinna kohtumaja. Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.11.2019.a. kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr: 2302,19,018011 Kaebuse esitanud isik D.R Menetlustoiming Kaebuse läbi vaatamata jätmine ning tagastamine Resoltusioon Jätta D.R kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.11.2019.a. kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr: 2302,19,018011 läbi vaatamata. Tagastada kaebus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse põhjendused D.R on 13.01.2020.a. esitanud Harju Maakohtule kaebuse PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 08.11.2019.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr: 2302,19,018011 tühistamiseks. Esimese asjaoluna toob kohus välja, et kaebus ei vasta VTMS§ 115 sätestatud kaebuse vormistamise nõuetele. Vaatamata sellele ei pea kohus vajalikuks kaebuse tagamistest puuduste kõrvaldamiseks. Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud põhjendamatult. Kaebaja poolt kohtule esitatud materjalidest nähtub, et nimetatud kiirmenetluse otsus tehti 08.11.2019.a 15.11.2019.a on kaebaja pöördunud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poole taotlusega kiirmenetluse otsuse tühistamiseks ning teinud seda tähtaegselt. Kohus möönab kahetsusväärselt, et vanemväärteomenetleja Ragne Lai on alles 10.12.2019.a. vastanud kaebajale, et kaebuse lahendamine ei ole mitte politsei vaid kohtu pädevuses ning annab siis omapoolse selgituse, et kaebus tulnuks kohtule esitada hiljemalt 26.11.2019.a ehk siis kohtuväline menetleja on tekitanud olukorra, kus kaebaja ei olegi saanud kaebust tähtaegselt esitada. Samas ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, millal on kaebaja ise politseipoolse selgituse kätte saanud, samuti ei ole ta kohtule esitanud mitte ühtegi selgitust, miks ta praegusel juhul pöördub kohtu poole alles 13.01.2020.a VTMS § 114 lg 3 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja kiirmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. Seega sätestab kehtiv seadus üheselt ja selgesõnaliselt, et kohtuvälise menetleja kiir menetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest. D.R on kiirmenetluse otsuse kätte saanud 08.11.2019.a. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Kaebaja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi põhjendust , miks ta oma kaebuse on esitanud kohtule alles 13.01.2020.a. Seega järeldab kohus, et kaebaja on ise jätnud kasutamata võimaluse kohtuvälise menetleja otsust seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustada, mistõttu tuleb D.R kaebus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 114;§ 118 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2