Menetlusalune isik: M.P , ik: XXX, elukoht: xxxx, e-post: xxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kaebuse esitaja taotlus Tühistada otsus osaliselt ja jätta lisakaristus kohaldamata ning võimaldada rahatrahvi maksmist ositi. RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, VTMS § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas:
lg 3 p 1 alusel määratud lisakaristus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 (viieks) kuuks jätta muutmata. 5.
alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel oma juhiluba 5 (viie) tööpäeva jooksul loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Sander Leinberg koostas 01.09.2019.a. väärteoprotokolli nr AB 1574072 selle kohta, et M.P 01.09.2019.a. kella 19:35 ajal xxxx juures suunaga xxxx poole juhtis mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,76 +/- 0,05 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus M.P liiklusseaduse § 69 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palits 23.09.2019 otsusega nr 2315,19,006223 määrati M.P-le karistuseks
800 eurot ja
lg 3 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus viieks kuuks. Kaebuse sisu Kaebaja tunnistab oma süüd temale omistatud rikkumises ja kahetseb ning on juhtunust õppust võtnud ja teinud vajalikud järeldused. Kaebaja selgitab, et teo toimepanemise ajal tegutses ta hädaseisundis, kuna tema elukaaslane oli väga agressiivne. Kaebaja kodunt põgenedes soovis auto ümberparkida maja nurga taha, kus seda ei oleks elukaaslaele näha ning oodata kuni elukaaslane rahuneb. Sõiduki ümberparkimise ajal helistas kaebaja elukaaslane politseisse, kes pidas kaebaja kinni. Kaebaja leiab, et tema süü ei ole niivõrd suur, kuna ta tegutses hädaseisundis. Hädaseisundi olemasolu kinnitab ka tema elukaaslase varasem käitumine kui ka vahetult käesoleva sündmuse ajal kaebajale tekitatud tervisekahjustused. Kaebaja palub otsuse tegemisel arvestada asjaoluga, et juhtimisõigus on kaebajale vaja igapäevaste tööülesannete täitmiseks. Seega palub kaebaja lisakaristust mitte rakendada ja määrata rahatrahvi maksmine ositi. Kaebaja on nõus, et asja lahendatakse kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud kaebuse ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik 01.09.2019.a mootorsõidukit isikuna 2 kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l (0,76 +/0,05). Menetlusaluse isiku joove tuvastati tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 9510 seerianumbriga ARMD 0144. Mõõteseade on regulaarselt kontrollitud ja omab kehtivat taatlustunnistust. Tõendusliku alkomeetriga mõõdetakse etanooli massikontsentratsiooni kontrollile allutatud isiku väljahingatavas õhus. Tulenevalt korrakaitseseaduse § 38 lg-st 1 kontrollib politsei indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres vereproovi uuringuga. Enne tõendusliku alkomeetri kasutamist on menetlusalusele isikule tutvustatud korrakaitseseaduse § 38 alusel tema õigusi ning menetlusalune isik on seda ka oma allkirjaga kinnitanud.
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi olla 0,10 milligrammi või rohkem. Menetlusalusel isikul tuvastati lõpliku mõõtetulemusena 0,71 mg/1. Tõendusliku alkomeetriga tuvastatud alkoholi kogus ühes liitris väljahingatavas õhus on lähedane
lg 2 maksimummäärale, seega saab lugeda menetlusaluse isiku süü keskmisest suuremaks. 0,71 mg/l on selline alkoholikogus, mis oli menetlusalusele isikule tajutav nii häirunud tasakaalu kui motoorse võimete langusega. Sellises seisundis sõidukit juhtima asudes on tegemist teadlikult ja tahtlikult toime pandud raske rikkumisega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalusel isikul 1 kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.
lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot), aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Menetlusalusel isikul oli olemas teadmine, et mootorsõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis on karistatav ja ühe karistusliigina võidakse kohaldada ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. See teadmine aga ei takistanud juhti viimaks end alkoholi tarvitamisega mootorsõidukijuhile keelatud seisundisse ning hiljem ka asumast mootorsõidukit juhtima. Igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärteo raskusastet, väärteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku isikut ning õiguskorrakaitsmise huvidega. M.P käitumises karistust raskendavaid asjaolusid menetluse käigus tuvastatud ei ole. Karistust kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud kahetsusega. Menetlusalune isik on põhjendanud rikkumise toimepanemist asjaoluga, et süüteo toimepanemise ajal tegutses ta hädaseisundis, kuna tema elukaaslane oli väga agressiivne ja ta soovis auto ümber parkida ning oodata kuni elukaaslane rahuneb. Riigikohus on otsuses 31-1-77-14 punktis 10 leidnud järgmist: Menetlusalusel isikul oli võimalus abi kutsumiseks, kuid isik seda võimalust ei kasutanud. Menetlusalune isik asus sõidukit juhtima, olles teadlik, et ta on eelnevalt alkoholi tarvitanud ja arvestades tuvastatud alkoholi kogust väljahingatavas õhus oli see menetlusalusele isikule ka vahetult tajutav. Asudes mootorsõidukit juhtima oli tegemist teadlikult ja tahtlikult toime pandud rikkumisega. Käesolevas väärteoasjas ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et isik on oma teo ohtlikkusest ega sellega kaasneda võivatest tagajärgedest aru saanud. Kohtuväline menetleja ei pea kaebuses esitatud kahetsust siiraks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele 3 isikule määratud karistus vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei ole vastu, kui kohus määrab M.P-le määratud rahatrahvi tasumisele ositi, järgides KarS § 66 lg 2,3 sätestatud. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et M.P kaebus tuleb rahuldada osaliselt ehk sisuliselt jätab kohus otsuse muutmata, kuid karistuse kandmise viisi osas teeb uue otsus. Vastavalt
lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lg 3 p 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlust ei ole selles, et M.P 01.09.2019.a. kell 19:35 ajal xxxx juures suunaga xxxx poole juhtis mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,71 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,76 +/- 0,05 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus M.P
lg 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi. M.P poolt
lg 3 rikkumine, st juhile keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine on tõendamist leidnud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mille kohaselt oli M.P väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,76 +/- 0,05 mg/l, lõplik tulemus 0,71 mg/l kohta; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 01.09.2019.a. kell 19:35 kõrvaldati M.P sõiduki xxxx reg.nr xxxx roolist, kuna oli alust arvata, et isik on joobeseisundis; tunnistaja Ragne Hindrimäe ülekuulamise protokolliga, milles tuunistaja on andnud ütlusi, et 01.09.2019.a said väljakutse aadressile xxxx kust võis sõitma hakata joobes juht sõidukiga xxxx reg.nr xxxx. Antud sõiduk liikus xxxx juurest suunaga xxxx. Sõiduk peatati ning juhiga vesteldes oi tunda alkoholilõhna ning juhti kontrolliti indikaatorvahendiga, mille näit oli 0,80 mg/l kohta. Tõendusliku alkomeetri lõplik 4 mõõtetulemus oli 0,71 mg/l kohta. Juhiks oli M.P. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega ning arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, siis teadis M.P täiesti kindlalt oma juhile keelatud seisundit, kuid sellegipoolest asus mootorsõidukit juhtima. Taoline asjaolu viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik asus mootorsõidukit juhile keelatud seisundis juhtima teadlikult ja tahtlikult ning seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mis puudutab tegutsemist hädaseisundis. Kui kaebaja elukaaslane oli agressiivne, siis oleks kaebajal olnud võimalus lahkuda oma elukohast välja ja kutsuda politsei, mitte istuda peaaegu kriminaalses joobes autorooli, pannes sellega ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et M.P poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühikut, s.o. 800 eurot ja lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus 5-ks kuuks, seega on karistus määratud
Lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus väljahingatavas õhus on 0,71 mg/l. Selline määr on
lg 2 sätestatud rikkumise keskmist määra tunduvalt ületav määr, mistõttu süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib öelda, et M.P poolt sõiduki juhtimine seisundis, kus juht rikkus
lg 3 nõudeid ning olles tarbinud alkoholi, kus tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,71 mg/l kohta (tegemist ei ole ilmselgelt alkoholi jääknähtudega), siis selline määr on
lg 2 sätestatud rikkumise keskmist määra tunduvalt ületav määr, mistõttu võib asuda seisukohale, et isiku süü on suur, maksimaalse määra lähedane. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on menetluse jooksul tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse, karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kaebuse esitaja karistusandmetest nähtuvalt on M.P üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 järgi, mis on mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Määratud karistus (tingimisi vangistus ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks) ei ole mõjutanud isikut liikluses seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Selline menetlusaluse isiku käitumine näitab tema ilmset üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja reeglitesse ning hoolimatut suhtumist oma teosse teo toimepanemise ajal. Menetlusalune isik ei ole endale aru andnud sellest, et osalemine liikluses tähendab ka vastutuse võtmist. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku suhtes üksnes rahatrahvi kohaldamine ei täida menetlusaluse isiku puhul eripreventiivset eesmärki ning tema suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Eripreventiivselt aitab juhtimisõiguse 5 äravõtmine menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Üldpreventsiooni arvestades võib teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendada teiste liiklejate turvatunnet. Liikluses on aga suurema ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kui ka juhi kohustuste täitmist, kuid kes ei soovi neid kohustusi täita. Kui juht ei soovi kohandada enda liiklusalast käitumist vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, on kohtuvälisel menetlejal õigus määrata rikkujale selline karistus, mis on vastavuses tema poolt toimepandud teo raskusega. Kohus nõustub, et karistust kergendava asjaoluna tuleb lugeda menetlusaluse isiku kahetsust, mis nähtub ka menetlusaluse isiku kaebusest, kuid arvestades teo ohtlikkust ning sellega kaasneda võivaid tagajärgi, ei leia kohus, et mootorsõiduki juhtimisõiguse vajadus tööl käimiseks ja elatise teenimiseks mõjutaks isiku süü suurust määral, mis annaks aluse lisakaristuse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmiseks. Kõike eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et menetlusalust isikut on võimalik mõjutada uute väärtegude toimepanemisest hoiduma, jätta talle määratud põhikaristuse s.o. 200 trahviühiku suuruse rahatrahvi s.o. 800 eurot suuruse muutmata, kuid võimaldada selle tasumist ositi 12 kuu jooksul ja lisakaristus, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks, jätta muutmata. Margot Mikler kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.