Obsah (5)

§ 75§ 65§ 76§ 871§ 751

1-13-7295 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus (Valga kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2017, Valga Täitmiskohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungisekretär Reelika Käis Prokurör Lõuna Ringkonnapr

§ 75lg 1 p-des 1 –6 toodud kontrollnõudeid.

Kristo Raud peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 1-13-7295 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p- de 4 ja 7 kohaselt kohustada Kristo Rauda käitumiskontrolli ajal: otsima endale töö või registreerima end töötuna Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul pärast vabanemist; mitte suhtlema kriminaalselt karistatud isikutega, sh oma kuriteokaaslastega. 6.

§ 75

lg 2 p 9 ja § 751 lg 3 p 2 alusel allutada Kristo Raud tema nõusolekul elektroonilisele valvele 10 ( kümneks) kuuks . Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade Kristo Raua keha külge kinnitatakse.

1. Määrata Advokaadibüroole XXX Kristo Rauale osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 176 (sada seitsekümmend kuus) eurot ja 4 (neli) senti (sh käibemaks) ja arvata see menetluskulu hulka. Mõista see menetluskulu välja Kristo Raualt . Menetluskulu tuleb tasuda kuu aja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui kulu ei tasuta täies ulatuses tähtaegselt, hakkab seda välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne ) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. K. Raud tunnistati Tartu Maakohtu
3. aprilli 2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-137295 (kokkuleppemenetlus) süüdi karistusseadustiku (

) § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 65lg 1 alusel mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristus.

Nimelt loeti viidatud 10 kuuline vangistus kaetuks varasema raskema karistuse ärakandmata osa ehk 5 aasta 6 kuu ja 14 päevase vangistusega. Viidatud ära kandmata vangistus oli algselt Tartu Maakohtu

1. juuli 2013 otsusega mõistetud 8 aasta pikkune vangistus, mis mõisteti K. Rauale mõrvale kaasaaitamise eest. Viimase karistuse kandmise alguseks loeti kohtuotsuse kuupäev, s.o
2. aprill
3. Karistusaeg lõpeb
4. novembril
7. märtsil 2017 saabusid Tartu Maakohtu Valga kohtumajale Tartu Vangla dokumendid K. Raua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist.
8. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K. Rauda kriminaalkorras karistatud ühel korral (liitkaristus) ning seega kannab ta ka reaalselt vangistust esimest korda. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks olid vähesed probleemilahendamiseoskused ja grupi mõju.
9. Individuaalses täitmiskavas on kinnipeetavale planeeritud osalemine tööhõives (töötab vanglatööstuses) ja sotsiaalprogramm "Õige hetk". Kuritegelikke hoiakuid karistatu ei väljenda. Süüdimõistetuga on toimunud ka individuaalne psühhoteraapia/nõustamine.
10. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. 2 1-13-7295
11. K. Raud elas enne vangistust koos elukaaslasega viimase ema majas. Vabanemise korral on mehel võimalik asuda elama MTÜ T. majutuskohta XXX. Isikul on põhiharidus. Edasi ta õppida ei soovi, kuna tahab perekonna väik s e sissetuleku tõttu tööle minna . Vanglas omandas kinnipeetav keevitaja-kutse. K. Raua varasem töökogemus oli episoodiline : ta töötas mitteametlikult ehitustöödel. Vabanemisfondis on kinnipeetaval 949 eurot, kuid võlgu on tal 15 226 eurot. Süüdimõistetul puuduvad suuresti lähedased suhted perekonnaga – ta suhtleb ainult oma venna V. Karistatu tutvusringkonda on kuulunud kriminaalkorras karistatud ja negatiivse mõjuga isikuid, kellega suhtlemisest ta on enda sõnul loobunud. Endine elukaaslane koos lastega (kaksikud pojad) kolis XXX ning temaga on K. Raua suhted pealiskaudsed . Kuriteo ajal oli K. Raud kaine. Oma sõnul tarvitas ta alkoholi harva, kuna mõlemal vanemal on alkoholisõltuvus ning seetõttu ta ei salli alkoholi tarvitamist. Varasemalt ei ole ta mõelnud oma tegude tagajärgedele. K. Raua motivatsioon seadusekuuleka elu alustamiseks kasvab: ta saab varasemast paremini aru põhjus-tagaj ärg-seoste st, väljendab enesekriitilisust, osaleb ta tööhõives ja tasub hagisid. Vangistuse alguses esinesid K. Raual enesetapumõtted ning ta üritas ka enesetappu, kuid nüüdseks on sellised soovid kadunud: süüdlase enesehinnang on adekvaatne ja positiivne. K. Raud on vanglas osalenud viha juhtimise programmis. Vabanedes soovib ta tööle minna. S õnades on K. Raud valmis enda käitumist muutma.
12. Kriminaalhooldusametnik on märkinud järgmist. Kinnipeetava venna V. R. sõnul on karistatul vanematega pinnapealsed suhted ning ka oma endise elukaaslasega on K. Raua suhted vangis oleku ajal katkenud. Samuti ei suhtle kinnipeetava oma XXX elavate lastega. Venna sõnul ei ole K. Raual kriminaalse taustaga sõpru -tuttavaid. V. R. hinnangul avaldas K. Rauale negatiivset mõju tema endine elukaaslane. V. R. toetab venna soovi ennetähtaegselt vabaneda ning on valmis talle pakkuma nii moraalset kui ka materiaalset tuge. MTÜ A. T. projektijuhi M. V. sõnul on inimesele tagatud elukoht majutusasutuses sõltumata vabanemise ajast. Eluruum vastab elektroonilise valve kohaldamiseks esitatud nõuetele. Üür ja kõrvalkulud kokku jäävad suurusjärku 100 eurot kuus . Eluasemekulude katteks on võimalik taotleda toimetulekutoetust oma elukohajärgselt omavalitsuselt. Töökohta K. Raual ei oleks, kuid A. T. meeskond võib K. Rauda töö otsimisel abistada. Kinnipeetava venna V. R. sõnul ei ole K. Raual probleeme alkoholi ega narkootikumidega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
13. KrMS § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga, et süüdimõistetut ei peaks tingimisi ennetähtaegselt vabastama. Ka kriminaalasja menetlemisel osalenud ringkonnaprokurö r T. L. ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Ennetähtaegne vabastamine kujutab endast erilist soodustust. Tuginevalt isiku poolt toime pandud kuritegude raskusastmele, varasemale elukäigule, kuritegude toimepanemise tõenäosusele (38%), ohtlikkuse tasemele (kõrgohtlik), kindla töökoha ja sissetuleku puudumisele leiab prokurör, et K. Raua puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et karistuse eesmärgid ei ole veel täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et K. Raud ei pane vabanedes toime uut kuritegu.
14. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda. Ta on vangistuse kestel mõistnud, et ta elas valesti. K. Raud ütles, et XXX mõrvale pole õigustusi ega selgitusi, ent kohtu täiendava küsimuse peale selgitas K. Raud, et pani teo toime seetõttu, et XXX kiusas pidevalt tema elukaaslast: ähvardas ja räuskas. Mõrva täideviijaga mõrvale kaasaaitajaks olnud K. Raud ei suhtle. Samuti ei lävi ta oma kahe lapsega. Ta käib läbi üksnes oma ema, kahe venna ja Jehoova tunnistajatega. Vanglas on olnud raske: venna surm on ta hingel ja karistuse alguses üritas ta seetõttu ka enesetappu. Viimased poolteist aastat on ta vanglas keevitajana töötanud. 3 1-13-7295 Ta on läbinud programmid „Õige hetk“ ja „Viha juhtimine“ ning vestelnud omal algatusel psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga.
15. Kinnipeetava kaitsja leidis, et kinnipeetava vabastamise peab otsustama kohus. K. Raud on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid ja teinud oma korrektiivid. Kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik K. Raua käitumist kontrolli all hoida. KOHTU SEISUKOHT
16. Kohus vabastab K. Raua vangistusest tingimisi enne tähtaega ja põhjendab oma otsustust järgmiselt. 12.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning ta on nõustunud karistusseadustiku § 75 lg 2 p -s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega; ka peavad olema täidetud Justiitsministri 22. veebruari 2007 määruses „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. K. Raud on elektroonilise valvega päri. Elekt roonilise valve seadmise tingimused on täidetud: MTÜ T. poolt pakutavas majutuskohas XXX on võimalik valvet läbi viia ja MTÜ A. T. projektijuhi M. V.sõnul on isikule tagatud elukoht majutusasutuses sõltumata vabanemise ajast ning ka elektroonilise valve pa igaldamiseks on nõusolek antud. K. Raud on käesolevaks ajaks temale mõistetud 5 aasta 6 kuu ja 14 päeva pikkusest vangistusest kandnud ära enam kui 3 aastat. Seega on kinnipeetav ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Karistust on kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega on formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. 13. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kaudselt viitab sellele ka karistusjärgset käitumiskontrolli reguleeriv

§ 871

lg 1 p 3, mille kohaselt tuleb prognoosida, kas süüdlane võib toime panna uusi kuritegusid. Ka õiguskirjanduses on leitud, et

§ 76

lg-s 4 nimetatud asjaolusid hinnates on peamine see, kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabadusse laskmise korral toime uue kuriteo (Pikamäe –

. Kommentaar.

1. trükk, § 76/4.2.1). Sellisele seisukohale asus äsja ka Riigikohus: RKKKm 3-1-1-12-17, p
2. Olgu viimaks viidatud, et ka nt Saksamaal leitakse ennetähtaegse menetluse raames, et oluline on üksnes uute kuritegude oht. Üldpreventiivsed kaalutlused (nt nn ühiskonna õiglustunne) olulised ei ole, sest need saavad arvestatud juba seeläbi, et inimene veetis vanglas pika aja. Võimalikku nn kättetasumishuvi ( ) saab ennetähtaegse vabastamise menetluses arvestada üksnes käitumiskontrolli nõuete kehtestamis el. (Stree/Kinzig – Schönke/Schröder zum StGB.
3. Auflage, § 57/10–13). 4 1-13-7295
4. Eelöeldu tähendab, et väär on prokuröri arusaam, et ennetähtaegne vabastamine kujutab endast erilist soodustust: ennetähtaegne vabastamine ei ole erandlik meede (vt ka RKKKm 31-1-12-17, p-d 17-19). Muude prokuröri seisukohtade osas on kohtul keeruline midagi öelda: need seisukohad on põhistamata ja kujutavad endast n -ö vana põhja kopeerimist. Muu hulgas tuleb jätta tähelepanuta prokuröri viide vangla toodud uute kuritegude tõenäosuse astmele (nn protsendile): vangla ega prokurör ei ole kuidagi põhjendaud, mil moel see tõenäosus paika pandud on ja ilma põhistuseta esitatud väited ei maksa kohtu silmis midagi.
5. Ka tähendab ülal öeldu seda, et K. Raua kuriteo koletus ei ole vähemalt ots eselt praeguse menetluse jaoks oluline. Selle teo eest mõisteti K. Rauale karistus, mis vastas K. Raua süüküsimust lahendanud kohtu hinnangul K. Raua süüle. Ka ülimalt hirmsa kuriteo sooritanud inimese ennetähtaegne vabastamine on võimalik – seda eeldusel, et temast tulenev retsidiivsusrisk on piisavalt madal. Tõsi on aga see, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab vangi vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus (Stree/Kinzig – Schönke/Schr örder zum StGB.
6. Auflage, § 57/15).
7. Seda, milliseid kuritegusid inimeselt oodata on, saab eeskätt panna paika tema eelnevate kuritegude põhjal. K. Raud on sooritanud kahte liiki kuritegusid. Esiteks varastas ta ajavahemikul
8. oktoobrist kuni
9. novembrini 2011 viiel korral üksi ja kahel korral koos kaaslastega ühest kütusekonteinerist bensiini. Teiseks aitas ta
10. novembril 2011 kaasa samal kuupäeval toime pandud oma venna mõrvale. Niisiis tulevad uute kuritegudena toime vargused ja mõrvad (aga ka kergemat sorti vägivallateod, nagu nt kehavigastuste tekitamised ja tapmised, sest kes on võimeline sooritama mõrva, on seda enam valmis rakendama kergemat laadi vägivalda).
11. Varguste oht K. Raua ennetähtaegset vabastamist ei väära. Esiteks ei ole vargus ülearu raske kuritegu. Seetõttu saab n-ö vargusohtliku inimese jätta vabastamata vaid juhul, kui varguste oht on võrdlemisi suur (vt käesoleva määruse p 15). K. Raud pani küll toime mitu vargust, aga need kõik olid omavahel tihedalt seotud: toimusid küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul ühe objekti suhtes. Seega ei saa öelda, et K. Raud on paadunud varas, kes läheb vabanedes tõenäoliselt uuesti vargile.
12. Vägivallategude ja eriti mõrvade ohu puhul on õiguskuulekaks jäämise osas vaja märksa suuremat lootust kui pelga varguste riski korral. Kohus leiab, et K. Raua puhul on see risk piisavalt väike, et ta vabastada.
13. Riigikohus on hiljuti leidnud, et retsidiivsusohtu tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal pidanud on ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). K. Raud on end vanglas pidanud üleval väga hästi. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused: seega ei ole alust arvata, et tegu on oma loomult allumatu või impulsiivse inimesega, kes võib seetõttu uuesti vägivaldseks muutuda. K. Raud on vanglas töötanud ehk näidanud seda, et ta suudab järgida distsipliini ja talub rutiini: see aga võimaldab loota, et ta saab õiguskuulekalt hakkama ka vanglavälises argielus. Vangla on märkinud, et K. Raud ei väljenda kuritegelikke hoiakuid – sama mulje jäi ka kohtule. Positiivne on ka tõik, et K. Raud on käinud psühholoogi nõustamistel. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud programmid „Õige hetk“ ja „Viha juhtimine“ on kinnipeetav läbinud: see annab alust loota, et ta suudab eluga vabaduses kohaneda ja kuritegevusest hoiduda. Väga oluline on ka see, et praegune vangistus on K. Raua jaoks esimene. Seetõttu võib loota, et vangla on n -ö oma töö teinud ja saavutatud on VangS § 6 lg-s 1 toodud peamine eesmärk: süüdimõistetu on suunatud tagasi õiguskuulekale teele. 5 1-13-7295
14. Samas aga ei tähenda süüdimõistetu õiguskuulekalt käitumine vangistuse kandmise ajal ja individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine automaatselt, et ta tuleb vabastada. Seda seetõttu, et kohus peab arvestama ka muid

§ 76lg-s 4 nimetatud asjaolusid.

1. See tähendab muu hulgas arvestamist sellega, millised saavad olema süüdimõistetu elutingimused vabanemisel. Need tingimused ei ole ideaalsed, aga samas ei ole nad ka kehvad. Negatiivne on see, et K. Raud ei hakka elama koos mõne talle lähedase inimesega: seega ei ole tal pidevat tuge, kes teda vajadusel õigel teel hoiaks. Samas aga on K. Raual olemas lähedased inimesed, kellega ta ka läbi käib: eeskätt vend V . R, aga ka oma ema. Samuti võib ooda ta, et K. Rauda toetavad MTÜ T . töötajad. Tulevasele eluasemele ei ole n-ö füüsilises mõttes midagi ette heita: see on tuba; WC, köök jms on ühiskasutuses. Asjaolu juures, et see elukoht asub K. Raua varasema elupaigaga võrreldes teises Eesti otsas, on positiivne see, et süüdimõistetut ei hakka mõjutama tema varasem elu (nt negatiivse taustaga tuttavad): K. Raud saab alustada n-ö puhtalt lehelt. Töö puudumist kohus kuigi oluliseks ei pea. Esiteks ei olnud K. Raua sooritatud mõrv seotud majanduslike probleemidega, mistõttu pole alust arvata, et süüdlane hakkaks panema vägivallategusid toime raha hankimiseks. Teiseks ei ole K. Raual kuigivõrd palju raha tarvis: eluasemele kulub ca 100 eurot kuus ja K. Raud saab taotleda kohalikult omavalitsuselt mõningast toetust. Kolmandaks saab loota, et K. Raud leiab endale töö: ta on vanglas olles omandanud eriala ja töökogemuse.
2. Arvesse peab võtma ka K. Raua isikut. Siinkohal on kõige olulisem see, et K. Raud on toime pannud vaid ühe vägivallateo. Seega ei saa kõneleda sellest, et tegu on retsidiivsusele kalduva kurjategijaga. Samuti tuleb silmas pidada seda, et K. Raud üritas vangistuse algjärgus endalt elu võtta. Seda tegi ta oma sõnul seetõttu, et ei suutnud elada süükoormaga, mida ta tundis endal lasuvat tapmise tõttu. Kohus ei näe põhjust neis sõnades kahelda: puuduvad igasugused andmed, et K. Raud üritas suitsiidi mingil muul kaalutlusel. Seetõttu on alust loota, et K. Raud saab oma teo ebaõigusest täiel määral aru ega soovi tulevikus enam midagi sellist teha. 23.

§ 76lg 4 kohustab kohut arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid.

Nimelt võib kuriteo toimepanemise asjaoludest lähtuv ohuprognoos anda küllaldase põhjuse arvata, et inimene jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Kohus ei leia, et K. Raua kuriteost ilmneb mingeid selliseid asjaolusid, mis viitaks retsidiivsusriskile. See kuritegu oli tingitud pikalt „käärinud“ konfliktist. Seega ei saa selle põhjal öelda, et K. Raud on impulsiivne inimene, kes võib teiste vastu kerg elt n-ö kätt tõsta või et ta võib minna kellelegi kallale nt raha hankimiseks. Pigem viis kuriteoni sündmuste kulg, mille kordumist oodata ei ole. 24. Eeltoodut kokku võttes vabastab kohus K. Raua ennetähtaegselt. 25.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb K.

Rauale määrata kuni 11. novembrini 2019 kestev katseaeg.

§ 76lg 5 ls 2 alusel allutab kohus K.

Raua kahekümne neljaks kuuks käitumiskontrollile. 26. Süüdimõistetule tuleb

§ 75lg 2 alusel panna mõned lisakohustused.

27. K. Rauda tuleb

§ 75lg 2 p- le 4 tuginedes kohustada käitumiskontrolli ajal otsima endale töökoha.

Töökoha olemasolu aitab K. Raual elada kindlalt struktureeritud elu ja vähendab uuesti kuritegelikule teele sattumise võimalusi. 6 1-13-7295 28. K. Rauda tuleb

§ 75

lg 2 p- le 7 tuginedes kohustada käitumiskontrolli ajal mitte suhtlema kriminaalselt karistatud isikute, eeskätt oma kuriteokaaslastega. See minimeerib ohtu, et varem koos teistega kuritegusid toime pannud süüdimõistetu hakkab seda uuesti tegema. 29. Viimaks allutab kohus K. Raua

§ 75lg 2 p 9 alusel elektroonilisele valvele.

Kohus määrab

§ 751lg 3 p 2 alusel elektroonilise valve tähtajaks kümme kuud.

Sedavõrd pikk elektroonilise valve tähtaeg on seotud K. Raua kuriteo raskusega. Nagu märgitud (vt käesoleva määruse p 13), tuleb lisakohustusi määrates pidada silmas ka üldpreventiivseid huve. Seetõttu peab elektroonilist valvet seades arvestama mitte üksnes retsidiivsusohu minimeerimist – sellel valvel on ka karistuslik eesmärk ehk ta peab süüdimõistetut viimase jaoks ebameeldival moel koormama. Vastavalt

§ 751

lg-le 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade süüdlase keha külge kinnitatakse. 30. Süüdimõistetu kaitsja T. M. esitas kohtule kirjaliku taotluse 208,08 eurose riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldab selle taotluse osaliselt. Kaitsja taotleb muu hulgas 53,40 eurose (millele lisandub käibemaks) sõidukulu hüvitamist marsruudi Tartu-Valga-Tartu (178

1. km)eest. 178 km läbimise eest saab nõuda tõepoolest 53,40 eurot – pidades silmas seda, et „kilomeetritasu“ on 0,3 eurot (vt Justiitsministri 1. augusti 2016 määruse „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 17 lg 2). Samas aga tuleb arvesse võtta seda, et T. M. kaitses vahetult enne K. Rauda Valga kohtumajas veel ühte klienti (asi nr 1-16-5444). Seega saab ta praeguses asjas nõuda vaid poole sõidukuludest: teise poole välja mõistmine tuleb lahendada asjas nr 1-16-5444. Niisiis arvab kohus T. M. taotletavast menetluskulude hulka 176,04 eurot. Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri otsesõnu seda, kelle kanda see menetluskulu jääb. Sellele küsimusele vastamisel tuleb lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määrusest nr 3 -1-1-1-16, kus on analüüsitud menetluskulude hüvitamist karistusjärgse käitumiskontrolli puhul. Riigikohus leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise korral jääb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 alusel riigi kanda, sest
2. a)kohtul on selles menetluses suur diskretsiooniõigus,
3. b)menetlus toimub kinnipeetava tahtest sõltumata ja
4. c)menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived, mistõttu ei saa taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja (vt p 9). Ennetähtaegse vabastamise korral esinevad samuti käesoleva määruse eelmises lauses viidatud alused a ja b. Küll aga ei esine alust c, sest ennetähtaegse vabastamise menetluses ei saa kohus isiku olukorda senisest halvemaks muuta. Olukord on suisa vastupidine, sest riik võib vangile vastu tulla ja tema situatsiooni paremaks muuta: vabastada ta enne seda, kui ta on lunastanud oma kuriteo, kandes ära kogu tema süüle vastava karistuse. Seetõttu ei saa panna riigile kohustust kanda ennetähtaegse vabastamise menetluses tekkiv kaitsjatasu. Niisiis tuleb kaitsjatasu KrMS § 2 p 4 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. veebruari 2016. a määruse nr 3-1-1-1-16 p 9.3 ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K. Raualt. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik täitmiskohtunik 7