M.J on kohustatud sooritama 5 (viis) tundi üldkasulikku tööd.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtumääruse jõustumisest. VTMS § 2071 lg 1 alusel saadetakse jõustunud kohtulahend üldkasuliku töö täitmisele 1
lg 6 kohaselt politseiasutuse taotluse alusel pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Määrus edastada M.J-ile , kohtutäiturile Kristel Maalman ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.J karistati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.02.2015 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233015001258
Kohtuvälise menetleja otsus on jõustunud. 21.03.2018 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse rahatrahvi asendamiseks. Esitatud taotluse kohaselt ei ole täitemenetluse käigus väärteoasjas nr 233015001258 laekumisi olnud, tasumata on endiselt 120 eurot. Kuivõrd M.J ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kristel Maalman kohtuvälise menetleja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel 11.05.2015 tema suhtes täitemenetluse. Kohtutäitur teatas 28.02.2018 kohtuvälisele menetlejale eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes
ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 taotleb Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur asenduskaristuse kohaldamist M.J-i suhtes väärteoasjas nr 233015001258 tasumata rahatrahvi osas summas 120 eurot ehk 30 trahviühikut. 02.05.2018 kohtuistungil selgitas M.J , et rahatrahvi tema tõepoolest praegu tasuma võimaline ei ole, aga sooviks teha üldkasulikku tööd, kuna aresti kandmiseks ei ole ta valmis – tal sündis selle aasta jaanuaris laps ja seetõttu on tal oluline olla perega. Üldkasulikku tööd on tal võimaik teha õige graafikuga ka töö kõrvalt. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, vaadanud läbi esitatud taotluse ning kuulanud ära süüdlase selgitused, leiab, et taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus karistust täitva sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. Täitemenetluse seadustiku § 201 lg 1 sätestab, et juhul, kui rahatrahvi määratud tähtpäevaks tervikuna ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi 2
§-le 72. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti (
Seega kujuneb aresti pikkuseks 3 päeva. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul saab selliselt kujuneva asenduskaristuse aresti asendada omakorda üldkasuliku tööga. M.J on soovinud teha üldkasulikku tööd ning kohus leiab, et seda võib talle võimaldada.
lg 1 teisest lause kohaselt kohaselt vastab kolmele päevale arestile või vangistusele kolm tundi üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga sellises olukorras võib rikkuda võrdse kohtlemise printsiipi, kuid antud juhul selgitas kohus nimetatud sätet M.J-ile kohtuistungil ja süüdlane kinnitas, et ta tahab eelistab sellest hoolimata üldkasulikku tööd arestile, kuna see sobib tema praegste perekondlike olude ja väikese lapse olemasoluga peres paremini. Kuna M.J soovib seaduse mitmetimõistavusest hoolimata teha 5 tundi üldkasulikku tööd, siis kohus leiab, et antud juhul ei toimu võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist, kuna isik ise on aktsepteerinud üldkasuliku töö tundide arvu kujunemist. Kohus kohustab M.J tegema 5 tundi üldkasulikku tööd. /allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.