← Eesti

1-12-12150/4

Obsah (6)§424§68§73§78§50§66

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.12.2012 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-12150 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk

§424järgi kiir-kokkuleppemenetluses S.K sünd.

XXX , isikukood XXX, kodakondsuseta, emakeel vene keel, keskeriharidus, elukoht xxx-Virumaa, t öökoht puudub, varem Süüdistatav kriminaalkorras karistamata Kahtlustatavana kinni peetud 17.12.2012 – 18.12.2012 Tõkend – elukohast lahkumise keeld Juhindudes KrMS §247, §248 lg.1 p.5, §249, §256-5 lg.2, §306, §309, §310, §313, §315, §318 lg,1 ja §319 lg.1, 2, maakohus Kriminaalasi OTSUSTAS: Süü di tunnistada S.K

§424

järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§68

lg.1 a lusel arvata S.K karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 17.12.2012 – 18.12.2012, s.o. kokku 2 (kaks ) päeva ja lõplik ult kuulub S.K ärakandmisele 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1

§73

lg.1 alusel määrata, et mõistetud vangistust 2 (kaks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata S.K suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§73

lg.3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat.

§78p.1 kohtuotsuse kuulutamisest.

alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva

§50

lg.1 p.1 aluse l kohaldada S.K -le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 3 (kolm) kuud. Liiklusseaduse §12 7 alusel on S.K kohustatud 5 (viie ) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama Maanteeametile. oma juhiloa S.K suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt S.K-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osa lemise eest ja mõista välja riigitulude st 19 (üheksateist) eurot 20 senti (s.h. esinemine kohtuistungil 16 eurot, käibemaks 3,20 eurot). Välja mõista S.K -lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 ja §256-5 lg.2 alusel sundraha summas 217 (kakssada seitseteist) eurot 50 senti, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 76 (seitsekümmend kuus) eurot 80 senti ja kaitsja le (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 19 (üheksateist) eurot 20 senti riigituludesse. Kriminaalmenetluse seadustiku §423 ja

§66

lg.1, 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud kokku summas 313 (kolmsada kolmteist) eurot 50 senti tuleb S.K tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul, tasudes 26 (kakskümmend kuus) eurot 12 senti kuus. Sundraha ja menetlusku lud tuleb S.K tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.10220034796011 AS SEB Pank või nr.221023778606 Swedbank AS, märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. 2 Kohtuotsusega on kohtumenetluse poolel võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist 18.12.2012 Süüdistus S.K on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta juhtis xxx) alkoholijoobes Liiklusseaduse §69 lg.4 p.1 mõttes . Kontrollimisel alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr.ARBK-0026 oli mõõtetulemuseks 0,91 mg/l. Seega pani S.K toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o. KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Ringkonnaprokurör Irina Karo, süüdistatav S.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban sõlmisid 18.12.2012 kiir-kokkuleppe, mille kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. KarS §424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust, mille hulka tuleb arvata 2 eelvangistuse päeva ja karistus 2 kuud 28 päeva vangistust tuleb KarS §73 lg.1, 3 alusel jätta täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat. Lisakaristusena tuleb S.K-lt ära võtta sõiduki juhtimise õigus tähtajaga 3 kuud. Maakohtu istung Ringkonnaprokurör Irina Karo jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, palus S.K KarS §424 järgi süüdi tunnistada ja mõista karistus vastavalt kokkuleppes sätestatule. Süüdistatav S.K jäi maakohtu istungil kokkuleppe juurde, selgitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta nõustub sellega ja selle kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kokkulepet ja palus see kinnitada. Kaitsja palus võimaldada tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi 1 aasta jooksul. Maakohtu otsuse põhjendused Tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis maakohus, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. 3 S.K -le on esitatud süüdistus selles, et ta juhti s 17.12.2012 Ida-Virumaal Jõhvi linnas mootorsõidukit joobes. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST, seeria nr. ARBK-0026 tuvast ati mõõtetulemuseks 0,91 mg/l (lk-d 3-4). Vastavalt Liiklusseaduse 69 lg.4 p.1 loetakse mootorsõidukijuht olevaks alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Maakohus leiab, et S.K tuleb Ka rS §424 järgi süüdi tunnistada. KarS §424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Maakohus nõustub kokkuleppes sisalduva karistuse liigiga – vangistus - ja leiab, et alternatiivse karistuse mõistmine ei ole käesolevas asjas põhjendatud . Kuigi süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, ta ei tööta ja ei oma regulaarset legaalset sissetulekut. Arvestama peab ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevaid ja väljamõistmisele kuuluvaid kriminaalmenetluse kulusid. Rahalise karistuse mõistmine halvendab liialt süüdistatava materiaalset olukorda. Maakohus nõustub ka kokkuleppes sisalduva karistuse määraga – vangistus 3 kuud, mille hulka tuleb arvata 2 eelvangistuse päeva – ja sellega, et nimetatud karistust ei pöörata KarS §73 lg.1, 3 alusel täitmisele katseajaga 3 aastat. Samuti nõustub maakohus lisakarist use kohaldamise tähtajaga - 3 kuud. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodu alusel kuuluvad S.K -lt väljamõistmisele kaitsjatasu kohtueelses ja kohtulikus menetluses. sundraha ning Arvestades seda, et süüdistatav ei tööta ja sissetulekut ei oma, on põhjendatud kaitsja taotlus võimaldada menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Süüdistatav S.K kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaada v, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ning ta palub kokkulepe kinnitada. Kaitsja palus maakohtu istungil samuti kokkulepe kinnitada. Kuna antud kriminaalasjas on kokkuleppe sõlmimisel järgitud KrMS §239 - §245 sätteid ja aluseid kokkuleppe kinnitamata jätmiseks maakohus ei tuvastanud, kinnitab maakohus käesolevas kriminaalasjas 18.12.2012 ringkonnaprokurör Irina Karo, s üüdistatav S.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani poolt sõlmitud kokkuleppe. 4 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.