4-18-3418/12

4-18-3418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (LÕPPOSA) Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3418 (2302,18,003975) Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Sigrid Dikker-Sala Väärteoasi S.N kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.06.2018 otsuse peale väärteoasjas nr 2302,18,003975 Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja (menetlusalune isik): S.N (isikukood: XXX , elukoht: xxxx: töökoht: Xxxx AS, xxxx) kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 10.10.2018 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: S.N k ohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor RESOLUTSIOON
2. Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse otsus 11.06.2018 S.N -ile määratud lisakaristuse osas, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Rah atrahvi suuruse osas jätta otsus muutmata.
3. KarS § 66 lg 2 ja lg 3 alusel kohus määrab, et rahatrahvi 600 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o igakuuliste maksetena 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas või arvele EE701700017001577198 Luminor pangas. Kohustuslik on märkida ka viitenumber
4. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
5. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 11.06.2018 otsusega väärteoasjas nr 2302,18,003975 karistati S.N LS § 227 lg 4 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut ( 600 eurot) ning LS § 227 lg 5 p 3 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Väärteokirjelduse kohaselt juhtis S.N 05.05.2018 kell 18.28 Harju maakonnas Saue vallas Tallinn- Pärnu-Ikla mnt
6. kilomeetril suunaga Tallinna p oole mootorsõidukit xxxx registrimärgiga xxxx kiirusega 159 (+/-5 km/h), millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust, s.o 90 km/h, mitte vähem kui 64 km/h. Oma teoga rikkus ta LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid.
7. S.N esitas kohtule kaebus e, milles palub lisakaristuse tühistamist, kuna tal puuduvad varasemad rikkumised; kiiruseületamine kestis mõned sekundid, raskendavad asjaolud süüteol puuduvad; hetkel mil kiirus suureks kasvas, oli ta teistest liiklejatest juba möödunud. Ilma juhilubadeta ei saa ta teha igapäevast tööd ega tasuda ka rahatrahvi . Igapäevaselt tuleb lapsed sõidutada kooli ja lasteaeda, kuna pere elab hajaasustusalal, kus puudub ühistranspordi võimalus. Oma kaebuse täienduses märkis S.N, et tal on kahtlus, kas fikseeritud kiirus võeti tema mootorratta pealt. Samal päeval oli Pärnus suur mootorratturite üritus, kus osales mitu tuhat mootorratturit ning kella 18.30 ajal liikus suur osa rattureid Tallinna poole tagasi. Kiiruse fikseerimise ja peatamise kohta vahel (vahemaa üle 2 kilomeetri) on maanteel ka ristmik ja mootorrattur, kelle kiirust mõõdeti, võis ristmikult ära pöörata. Kohtuistungil jäi S. N oma kaebuse juurde ja palus lisakaristuse tühistada . Võimalusel vähendada rahatrahvi ja lubada selle maksmist ositi 2 -4 kuu jooksul. Ta ei eitanud, et ületas möödasõidul lubatud kiirust, kuid ei pidanud sõites võimalikuks, et mõõdetud kiirus oli nii suur.
8. Kohtuväline menetleja leidis, et tegemist on ühe enamohtlikuma väärteoga liikluses ning sellele järgnev sanktsioon on vastav teo tõsidusele. Kaebuse esitajale ei saanud tulla ootamatult, et ta peaks tegema endast kõik oleneva, et temast majanduslikult sõltuvate lähedaste olukord tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning endine mugav elulaad säiliks. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine aitab S.N tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada endas õiged liiklusvõtted mõistmaks, et suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on keelatud nii tema enda kui ka kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks. Samuti tuleb mõista, et reeglite rikkumisele kaasnebki ebameeldivalt piirav tagajärg. Menetleja ei olnud vastu sellele, et trahvi võimaldada tasuda ositi ning jätta S.N-ile alles B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ehk jätta ta ilma vaid A- kategooria mootorsõiduki juhtimise õigusest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V TMS § 132 p 2, 133 ja
9. Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/