KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2010.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06- 15172 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelik

§ 289; alates 15.03.2007 § 217 2 ) järgi üldmenetluses.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. märtsi 2010.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja adv Meelis Masso Prokurör Janar Luts Süüdistatav P.Z (Kuldkepp) sünd 19.06.1972.a XXXXX XXXXXXX, elukoht XXX XXX XX-X XXXXXXXXX, töötab AS-s I. XXXXXXXXXXXXX, varem kohtu poolt karistamata. Kaitsjad Adv Meelis Masso ja Alik Karajev RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
2. märtsi 2010.a otsus täies mahus. Teha uus otsus: Mõista P.Z (Kuldkepp) KrK § 161 (alates 01.09.2002 kuni 14.03.2007

§ 289; alates 15.03.2007 § 2172 ) järgi õigeks.

Tühistada Harju Maakohtu 30.juuni 2009.a määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta V. K. suhtes ning mõista V. K. KrK § 161 – 17 lg 6 (

§ 289– 22 lg 3) järgi õigeks.

Tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK P.Z tunnistati süüdi KrK § 161 (alates 01.09.2002 – 14.03.2007.a

§ 289

, alates 15.03.2007.a

§ 217

2 ) järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mis jäeti

§ 73alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga.

Tsiviilhagi katteks mõisteti temalt välja 868 230.63 krooni Tallinna Ülikooli kasuks. P.Z (Kuldkepp) tunnistati süüdi selles, et tema, töötades ajavahemikul 17.02.1999 kuni 01.01.2002 Humanitaarinstituudi Sihtasutuse (SA) pearaamatupidajana omades sellega ametiseisundit organisatsioonis (eraõiguslikus juriidilises isikus), kes tulenevalt temaga sõlmitud töölepingu ning selle lisaks oleva pearaamatupidaja ametijuhendi p 3.2.1 kohaselt andis instituudi raamatupidamise korraldamiseks töökorraldusi ja tööülesandeid, samuti tulenevalt ametijuhendi p-le 3.2.3 viseeris pangadokumente, olles seega ametiisikuks KrK § 160 (

§ 288

) mõttes, kuna temale olid pandud juhtimis- ja materiaalsete (varaliste) väärtuste liikumist korraldavad ülesanded, pani toime ametiseisundi kuritarvitamise ja nimelt: P.Z , eesmärgiga riisuda Humanitaarinstituudi SA vara ning kasutades asjaolu, et tal oli tema ametiseisundi tõttu juurdepääs Humanitaarinstituudi SA arvelduskontodele ning omades juurdepääsu off-shore firma Mercury Services SA Hansapangas asuvale arvelduskontole nr 221013637074, kuna tema valduses oli nimetatud konto pangakaart PIN-koodiga, teostas regulaarselt ajavahemikul 24.11.1999 kuni 11.01.2000 alusetuid ülekandeid Humanitaarinstituudi SA Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr 221011905122 ja Ühispangas asuvalt arvelduskontolt nr 10052038745003 Mercury Services SA Hansapangas asuvale arvelduskontole nr

1. Ülekannete makse selgitusena olid märgitud fiktiivsete arvete numbrid. Nimetatud arvete alusel pole Humanitaarinstituudi SA-le teenuseid osutatud ega kaupu tarnitud. Ülekandeid teostati järgnevalt: Humanitaarinstituudi SA Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr 221011905122 kandis ta raha järgmiselt: - 08.12.1999 18 054.-krooni - 09.12.1999 11 946.-krooni - 09.12.1999 18 054.-krooni - 10.12.1999 8 468.-krooni - 14.12.1999 18 054.-krooni - 16.12.1999 45 900.-krooni - 17.12.1999 38 468.-krooni - 17.12.1999 8 262.- krooni 2 - 18.12.1999 44 100.-krooni - 19.12.1999 7 938.-krooni - 11.01.2000 23600.-krooni Humanitaarinstituudi SA Ühispangas asuvalt arvelduskontolt nr 10052038745003 kandis ta raha järgmiselt: - 24.11.1999 3 221.-krooni - 26.11.1999 44 014.-krooni - 29.11.1999 46 020.-krooni - 30.11.1999 28 740,10-krooni - 30.11.1999 19 276,50.-krooni - 01.12.1999 49 560.-krooni - 02.12.1999 49 560.-krooni - 03.12.1999 49 560.-krooni - 05.12.1999 21 830.-krooni - 05.12.1999 5 900.-krooni - 07.12.1999 12 737,03.-krooni Seega kandis P.Z raha üldsummas 573 262,63 krooni. Saadud raha võttis P.Z Mercury Services SA kontolt sularahas välja ja omastas selle. Samuti tema, töötades Humanitaarinstituudi SA pearaamatupidajana ning olles OÜ Eurogrupp (reg nr 10654814) ainsa juhatuse liikme V. K.ga lähedastes suhetes, eesmärgiga riisuda Humanitaarinstituudi SA vara, pani toime ametiseisundi kuritarvitamise ja nimelt: P.Z eelneval kokkuleppel V. K.´iga kandis või lasi kanda ajavahemikul 10.07.2000 kuni 29.11.2001 alusetult raha Humanitaarinstituudi SA Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr 221011905122 OÜ Eurogrupp Hansapangas asuvatele arvelduskontodele nr 221014589778 ja nr
2. OÜ-l Eurogrupp puudus alus nimetatud raha saamiseks, kuna OÜ Eurogrupp ei olnud Humanitaarinstituudi SA-le kaupu tarninud ega teenuseid osutanud. Raha saaja varjamiseks oli ülekannetes raha saajana märgitud teised ettevõtted ja asutused järgmiselt: - 10.07.2000 kandis P.Z OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 01.07.00 - 01.08.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 24.07.00 - 23.08.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 01.08.00 - 13.09.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 01.09.00 - 27.09.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 20001809 - 05.10.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 20000110 - 14.10.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 20000910 - 19.10.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 20001910 - 24.10.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2550.-krooni, märkides saaja nimeks Salme Kultuurikeskus ja makse selgituseks arve 65 - 26.10.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2549.-krooni, märkides saaja nimeks Salme Kultuurikeskus ja makse selgituseks arve 3 - 92 03.11.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 20028 07.11.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2620.-krooni, märkides saaja nimeks Salme Kultuurikeskus ja makse selgituseks arve 108 25,10,00 13.11.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2920.-krooni, märkides saaja nimeks Salme Kultuurikeskus ja makse selgituseks arve 06.11 15.11.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 08.11,00 20000811 30.11.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2920.-krooni, märkides saaja nimeks Salme Kultuurikeskus ja makse selgituseks arve 83 30.11.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 20.11,00 20002011 01.12.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2200.-krooni, märkides saaja nimeks Salme Kultuurikeskus ja makse selgituseks arve 92 10.12.2000 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 20.11,00 20001201 17.02.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2231.-krooni, märkides saaja nimeks Eesti post ja makse selgituseks arve 00001278 05,02,01 17.02.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2900.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 01.02.01 456 27.02.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2868.-krooni, märkides saaja nimeks MA ja makse selgituseks viivis jaanuar 28.02.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2908.-krooni, märkides saaja nimeks MA ja makse selgituseks viivis jaanuar 14.03.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2850.-krooni, märkides saaja nimeks MA ja makse selgituseks viivis detsember 16.03.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2945.-krooni, märkides saaja nimeks MA ja makse selgituseks viivis detsember 20.03.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2900.-krooni, märkides saaja nimeks Estoplast Tööstuse OÜ ja makse selgituseks arve 2210420 28.02.01 23.03.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2500.-krooni, märkides saaja nimeks Antista ja makse selgituseks arve 012356 01.03.2001.a 28.03.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2900.-krooni, märkides saaja nimeks Tallo ja makse selgituseks arve 21 01,03,01 30.03.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2800.-krooni, märkides saaja nimeks Tallo ja makse selgituseks arve 23 22,03,01 05.04.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2853.-krooni, märkides saaja nimeks Estoplast Tööstuse OÜ ja makse selgituseks arve 03045 02.03.01 4 - 14.04.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2800.-krooni, märkides saaja nimeks Meta-Profit ja makse selgituseks arve 01,04,01 1301 - 20.04.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2900.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 09,04,01 1301 - 09.07.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2850.-krooni, märkides saaja nimeks E-market ja makse selgituseks arve 200114 01.06.01 - 09.07.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221017136717 Hansapangas 2800.-krooni, märkides saaja nimeks Wirless ja makse selgituseks arve 132001 02.06.01 - 12.08.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221014589778 Hansapangas 2800.-krooni, märkides saaja nimeks MAKSUAMET ja makse selgituseks intress - 24.09.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221017136717 Hansapangas 2870.-krooni, märkides saaja nimeks MAKSUAMET ja makse selgituseks viivis 01.09.01 - 10.11.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221017136717 Hansapangas 2596.-krooni, märkides saaja nimeks OÜ TRL GROUP ja makse selgituseks arve 2001101 - 13.11.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221017136717 Hansapangas 2596.-krooni, märkides saaja nimeks OÜ TRL GROUP ja makse selgituseks arve 2003110 - 20.11.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221017136717 Hansapangas 2800.-krooni, märkides saaja nimeks Vali Press ja makse selgituseks arve 2001120 - 23.11.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221017136717 Hansapangas 2750.-krooni, märkides saaja nimeks Vali Press ja makse selgituseks arve 2001121 - 29.11.2001 kandis OÜ Eurogrupp arvelduskontole nr 221017136717 Hansapangas 2950.-krooni, märkides saaja nimeks TRL Group ja makse selgituseks arve
3. Seega kandis P.Z Humanitaarinstituudi SA arvelduskontodelt OÜ Eurogrupp arvelduskontodele raha üldsummas 112 526.-krooni, mille eelneval kokkuleppel V. K.ga omastas. Samuti tema, eelneval kokkuleppel V. K.ga, eesmärgiga riisuda Humanitaarinstituudi SA vara, teostas perioodil 13.09.2000 kuni 23.08.2001 Humanitaarinstituudi SA Ühispangas asuvalt arvelduskontolt nr 10052038745003 ja Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr 221011905122 alusetuid ülekandeid OÜ Eurogrupp Hansapangas asuvatele arvelduskontodele nr 221014589778 ja
4. Ülekannete makse selgitusena olid märgitud fiktiivsete arvete arvenumbrid. Nimetatud arvete alusel pole Humanitaarinstituudi SA-le teenuseid osutatud ega kaupu tarnitud. Ülekandeid teostas P.Z järgnevalt: Humanitaarinstituudi SA Hansapangas asuvalt arvelduskontolt nr 221011905122: 06.10.2000 kandis 4 720.-krooni Humanitaarinstituudi SA Ühispangas asuvalt arvelduskontolt nr 10052038745003: 22.10.2000 kandis 17 700.-krooni 07.05.2001 kandis 25 000.-krooni 14.06.2001 kandis 48 072.-krooni 05.07.2001 kandis 43 800.-krooni 22.08.2001 kandis 42 650.-krooni Seega kandis P.Z Humanitaarinstituudi Sihtasutuse kontodelt OÜ Eurogrupp kontodele raha üldsummas 181 942.-krooni, mille eelneval kokkuleppel koos V. K.ga omastas. Samuti kandis ta 23.07.2001 Humanitaarinstituudi Sihtasutuse arvelduskontolt nr 5 10052038745003 Ühispangas 530.-krooni Tallinna Liikluskorralduskeskuse arvelduskontole nr 10052004000002 Ühispangas parkimistrahvi nr 304117 katteks, mis kuulus sõidukile Renault registreerimismärgiga xxx xxx, mille omanikuks oli Info-Auto AS ja kasutajaks P.Z. Nimetatud ülekande tegemiseks ei omanud P.Z tööandja luba ega õiguslikku alust. Oma tegevusega rikkus P.Z Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 48 lg 3, mille kohaselt tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara, ning tegema endast sõltuva, et töös ei kahjustataks kolmandate isikute vara. Oma tegevusega rikkus P.Z samuti sihtasutuste seaduse § 1 lg-t 1, kuna takistas kahju tekitamisega Humanitaarinstituudi SA põhikirja p-ga 2.1 seatud eesmärkide saavutamist humanitaaralase hariduse edendamisel ning kultuuri, kunsti ning teadustöö toetamisel ja edendamisel. Oma tegevusega tekitas P.Z Humanitaarinstituudi Sihtasutusele materiaalset kahju üldsummas 868 260,63 krooni. Seega süüdistatakse P.Z-i selles, et tema ametiisikuna oma ametiseisundi tahtliku ärakasutamisega põhjustas olulise kahju asutuse ja organisatsiooni (teise isiku) seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, s.t. pani toime KrK § 161 (

§ 289) järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 15. märtsist 2007, mil jõustunud karistusseadustiku muudatustega (RT I, 16.02.2007, 13, 69) dekriminaliseeriti

§ 289

ehk ametiseisundi kuritarvitamise 2 kuriteokooseis on süüdistatava P.Z’i tegevus karistatav

§ 217ehk usalduse kuritarvitamise kuriteokoosseisu järgi.

P.Z-ile süüksarvatava ametiseisundi kuritarvitamise koosseisu kehtetuks tunnistamise eesmärgiks oli piirata ametiisikute vastutust ametiseisundi kuritarvitamise eest juhtumitega, kus teoga on tekitatud teisele isikule suur varaline kahju. Selle eest järgneb alates 15.03.2007 vastutus

-i § 2172 lg 1 (usalduse kuritarvitamine) järgi. Seadusemuudatusega jäeti käsitletava süüteokoosseisu kahju mõistest välja kahju, mille suurus on alla suure kahju piirmäära, samuti mittevaraline kahju ning kahju tekitamise eesmärk. Usalduse kuritarvitamine on varavastane kuritegu, mille sisuks on teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule suur varaline kahju. Suur varaline kahju käesoleva koosseisu mõttes peab tekkima isikul, kelle varalisi huvisid pidi teo toimepanija jälgima, st isikul, kelle usaldust kuritarvitatakse. P.Z , töötades ajavahemikul 17.02.1999 kuni 01.01.2002 Humanitaarinstituudi Sihtasutuse (SA) pearaamatupidajana, kes tulenevalt temaga sõlmitud töölepingu ning selle lisaks oleva pearaamatupidaja ametijuhendi p 3.2.1 kohaselt andis instituudi raamatupidamise korraldamiseks töökorraldusi ja tööülesandeid, samuti tulenevalt ametijuhendi p-le 3.2.3 viseeris pangadokumente, omas sellega tehingust tulenevat teise isiku vara käsutamise õigust. Oma tegevusega, mis on eelnevalt süüdistusaktis kirjeldatud, kasutas P.Z ebaseaduslikult ära oma tehingust tulenevat teise isiku vara käsutamise õigust, kuna rikkus Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 48 lg-t 3 ning tekitas sellega Humanitaarinstituudi Sihtasutusele materiaalset kahju summas 868 260,63 krooni. Viimaste osategude toimepanemise ajal

§ 217koosseisule.

APELLATSIOONI SISU Kaitsja taotleb, et Ringkonnakohus tühistaks Maakohtu otsuse ning teeks asjas uue otsuse, millega P.Z mõistetakse õigeks ning tsiviilhagi jäetakse rahuldamata. Alternatiivselt palub apellant Maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks 6 arutamiseks esimese astme kohtule. Alternatiivselt, juhul kui kohus ei pea võimalikuks Maakohtu otsuse tühistamist ning leiab, et P.Z on õigesti süüdi mõistetud, siis taotleb apellant välja mõista hagi oluliselt väiksemas summas (552 000,63 krooni), arvates maha: liiklustrahv summas 530 krooni (Maakohus ei lugenud seda tõendatuks); vastavalt tunnistaja V. K.’i ütlustele ja Kokkuvõttele SA Humanitaarinstituut komisjoni tööst (I kd, tl 7) OÜ Eurogrupp nimelt tagasi makstud raha summas 115 700 krooni; vastavalt kokkuvõttele SA Humanitaarinstituut komisjoni tööst (I kd, tl 7) Mercury Services SA nimelt tagasi makstud raha summas 200 000 krooni. Kaitsja on seisukohal, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, hindas tõendeid valesti ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Kriminaalmenetlusnormide rikkumine seisnes kaitseõiguse rikkumises - kohus on arvesse võtnud ebaseaduslikke ja kriminaalmenetluses lubamatuid tõendeid ning väljunud süüdistuse piiridest. 1. Apellant leiab, et P.Z’i näol ei ole tegemist ametiisikuga KrK § 160 (

§ 288) mõttes.

Ametikirjeldus ei ole käsitletav tõendina, kuna pole tuvastatav, millal ja kelle kohta see koostatud on, millise asutuse pearaamatupidaja ametikirjeldusega on tegemist ning kas seda on kellelegi tutvustatud. Asjas puudub P.Z-i tööleping, kohtu poolt poolt viidatud töölepingu lisadest ei nähtu, et P.Z-i pädevuses oleksid olnud juhtimis- ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. P.Z-i ametinimetus pearaamatupidaja oli tinglik ning ei kajastanud tegelikkust. Pealegi töötas ta osalise tööajaga põhitöö kõrvalt – üks kord nädalas õhtutundidel, see on ajal, mil raamatupidajat-sekretäri enam töökohas ei olnud. Asjaolu, et P.Z-ile oli usaldatud maksude arvestamine, raamatupidamise vormistamine ning maksete tegemine, ei tee temast isikut, kes korraldab materiaalsete väärtuste liikumist. Apellant viitab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-2007, p 10. Riigikohus on märkinud, et kuna

§-s 288 kirjeldatakse täpselt neid tunnuseid, mille olemasolul saab lugeda isikut ametiisikuks karistusõiguse mõttes, siis tuleb neid tunnuseid ametiisikuks olemise küsimuse selgitamisel kohtuotsuses ka täpselt kirjeldada. Ametiisikuks olemist ei saa lugeda tuvastatuks Maakohtu otsuses sisalduva lausega, et teo toimepanemist tõendavad muuhulgas ametijuhend ning tööleping (vt Riigikohtu lahend nr 31-1-65-07, p 8). 2.

§ 2172koosneb kahest lõikest.

Nii süüdistusaktist kui ka kohtuotsusest ei selgu, millise nimetatud paragrahvi lõike järgi on süüdistus esitatud. Põhjenduste puudumine kohtuotsuses on vaadeldav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtulahendi tühistamise.

1. Rikutud on P.Z-i kaitseõigust. Apellandi hinnangul on süüdistus konkretiseerimata. Süüdistuse kohaselt P.Z, eelneval kokkuleppel V. K.ga kandis või lasi kanda ajavahemikul 10.07.2000 kuni 29.11.2001 alusetult raha HISA Hansapangas asuvalt arvelduskontolt OÜ Eurogrupp Hansapangas asuvatele arvelduskontodele. Süüdistuses ei ole teo toimepanemise vormi määratletud – ei selgu, millises teo toimepanemise vormis on P.Z temale süüksarvatavad teod toime pannud. Kaitsja viitab Riigikohtu otsustele nr 3-1-1-130-05 ja nr 3-1-1-89-
2. Kuriteo täideviimise viisi (kas vahetu või vahendlik) ebatäpne kirjeldamine kujutab endast 7 kaitseõiguse rikkumist ning on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 2 mõttes ning maakohtu otsus tuleb tühistada. Kuna maakohus rahuldas Tallinna Ülikooli hagi summas 868 230,63 krooni ning samas summas on esitatud ka süüdistus, siis tuleb asuda seisukohale, et maakohus hindas kõik süüksarvatavad teod toimepanduks P.Z poolt vahetult. Maakohtu järeldus, et P.Z pani kõik teod toime vahetult, tuleb lugeda süüdistuse piiridest väljumiseks ja P.Z-i kaitseõiguse rikkumiseks.
3. Maakohus on hinnanud tõendeid valesti ja see on toonud kaasa ebaõige, süüdimõistva kohtuotsuse. Süüdistus seoses Mercury Services SA firmaga rajaneb ainult tunnistaja S. A. ütlustel ehk siis tegemist on sõna sõna vastu situatsiooniga. Kaitsja hinnangul on S.A. ütlused ebausaldusväärsed (vastuolulised, ebakindlad, ebaselged) ja need tuleb jätta tähelepanuta. Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärse tunnistaja ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise.
4. Samas pole arvestatud tunnistaja V. K. ütlustega.
5. Maakohus on ekslikult pidanud tõendatuks asjaolu, et P.Z omas juurdepääsu SA Humanitaarinstituut Ühispanga kontole. Tal olid üksnes vaataja õigused. Maakohtu otsuse põhjendused on rajatud vastuolulistele asjaoludele - maakohtu hinnangul on P.Z-i ligipääs Ühispanga kontole tõendatud süüdistatava enda poolt antud ütlustega selle kohta, et ainult tema tegi ülekandeid Maksuametile. I. K. kinnitas, et ka tema on teinud ülekandeid Maksuametile. Seega on süüdistatava ja tunnistaja ütlused nimetatud osas vastuolulised ning nimetatud vastuolu ei ole kohtuotsuses kõrvaldatud.
6. M. K. L. ütlused ei ole usaldusväärsed ning tuleb jätta tähelepanuta. Need on vastuolus tunnistajate S. R., P. P., M. P., I. K. ütlustega seoses remondi- ja ehitustöödega tegemisega HISA raamatukogus Salme
7. M. K. L. ei täpsustanud, milliste õigustega paroolikaardid ta P.Z ´ile andis – kas vaatajaõigustega või ka õigusega teha ülekandeid. Seevastu P.Z teadis kindlalt, et sai ainult vaatajaõigused. Ei ole tõendatud, et P.Z omas juurdepääsu Ühispanga kontole. Samuti on leidnud kinnitust, et Maksuametile tegi ülekandeid ka I. K..
8. Apellandi arvates ei ole maakohus pidanud tõendatuks süüdistust selles, et P.Z kandis 23.07.2001 EHI arvelduskontolt Ühispangas 530 krooni Tallinna Liikluskorralduskeskuse arvelduskontole parkimistrahvi katteks. Ometi tunnistati P.Z süüdi kõigis süüdistuses kirjeldatud tegudes.
9. Apellant juhib tähelepanu aegumise kohaldamisele. P.Z anti kohtu alla määrusega 27.11.
10. a. Aegumise peatumise ja katkemise alused puuduvad. See tähendab, et kõik kuni 27.11.2001 väidetavalt toimepandud kuriteod on aegunud ning kriminaalvastutusele võtmine on välistatud. Süüdistus koosneb neljast erinevast süüteo kirjeldusest, nende tõendamine on erinev. Periood 24.11.1999 kuni 11.01.
11. Süüdistuse kohaselt tegi P.Z üksinda 8 alusetuid ülekandeid fiktiivsete arvete alusel summas 573 262, 63 krooni Mercury Services SA Hansapangas asuvale arvelduskontole. Eraldi võetuna on aegunud. 23.07.
12. Süüdistus parkimistrahvi nr 304117 ülekandmises summas 530 krooni on aegunud. Periood 13.09.2000 kuni 23.08.
13. Süüdistuse kohaselt P.Z eelneval kokkuleppel V. K.´iga eesmärgiga riisuda HISA vara summas 181 942 krooni tegi ülekandeid arvete alusel, kuid teenust HISA- le ei osutatud. Eraldi võetuna on aegunud. P.Z-ile süüksarvatav viimane ülekanne tehti 29.11.2001.a OÜ-gu Eurogrupp arveldusarvele ning oli märgitud vale saaja nimega. V. K. kinnitas kohtus, et sai ekslikke ülekandeid ning tagastas SA-le Humanitaarinstituut ekslikult saadud rahad. Samuti kinnitas I. K., et ta on teinud ülekandeid Maksuametile. Seega, kuna V. K. ütlustega on tõendatud, et vähemalt 29.11.
14. aasta ülekanne oli ekslik, mitte P.Z-i kuritegelik kavatsus, siis tuleb kõik ülejäänud süüksarvatavad süüteo episoodid lugeda aegunuks ning seega on välistatud P.Z-i süüdimõistmine.
15. Apellant palub jätta tsiviilhagi rahuldamata. Esmalt märgib kaitsja, et P.Z-i süü ei ole tõendatud ning seoses sellega tuleb jätta tsiviilhagi rahuldamata. Järgnevalt juhib apellant tähelepanu kannatanu enda poolt koostatud ja kohtueelses menetluses esitatud dokumendile (I kd, tl 7). Nimetatud dokumendi kohaselt tagastas OÜ Eurogrupp Hagejale raha summas 115 700 (ükssada viisteist tuhat seitsesada) krooni ning Mercury Services SA on Hagejale tagastanud raha summas 200 000 (kakssada tuhat ) krooni. Hagi on aga esitatud nimetatud tagasimakseid arvestamata. Nimetatud summad kajastuvad aga maakohtu poolt rahuldatud tsiviilhagi summas. Samuti tuleb tähele panna, et kohus ei lugenud liiklustrahvi ülekannet tõendatuks, samas aga mõistis siiski ka selle summa süüdistatavalt välja. Samuti ei saa lugeda tsiviilhagejat heauskseks. Tsiviilhageja kasutas oma õigusi pahatahtlikult ning esitas menetluse käigus eesmärgiga teenida alusetut tulu ebaõigeid, vastuolulisi ja fabritseerituid tõendeid ning jättis kaitseõiguse tagamise seisukohalt tähtsad tõendid asjas esitamata. Apellant leiab, et tsiviilhageja asutuse sisene uurimine oli algusest peale kallutatud eesmärgist süüdistada P.Z´it. Nimetatud seisukohta toetab lisaks eelpool loetletule ka fakt, et kahtluste ilmumisel ei esitatud arupärimist rektorile K. M. L.’ile, kes vastutas kogu instituudi tegevuse eest seadusest tulenevalt. Seega võib väita, et instituudisisene uurimine oli ebaobjektiivne ning sellest tingituna on ka tõendite esitamine kriminaalmenetluse ajal olnud valikuline.
16. Apellant leiab, et P.Z-i süü ei ole tõendatud, samuti on Maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse norme, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja hinnanud tõendeid valesti. Küll aga on menetluses leidnud kinnitust, et P.Z ei olnud ainus isik, kellel oli võimalus teha SA Humanitaarinstituut Hansapanga kontolt rahaülekandeid. Tõusetunud kahtlused tuleb aga vastavalt KrMS § 7 lg-le 3 tõlgendada süüdistatava kasuks. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna maakohtu põhjendatud ja seadusliku otsuse tühistamiseks alust. 9 Süüdistatav ja tema kaitsja jäid apellatsiooni juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu ning P.Z õigeks mõista, kuid seda mitte apellatsioonis esitatud motiividel. Maakohus leidis, et KrK § 160 (

§ 288

) mõttes oli P.Z (Kuldkepp) ametiisik, kelle pädevuses olid juhtimis- ja materiaalsete väärtuste liikumist korraldavad ülesanded. Süüdistatav on kinnitanud, et töötas Humanitaarinstituudi Sihtasutuses pearaamatupidajana, seda kinnitavad tunnistajad, E. Kuldkepi töölepingu muudatused, tema nõusolek vastutuse võtmiseks ja avaldus seoses töölepingu lõpetamisega. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus P.Z-i ametiisikuks olemist seadusele tuginedes õigesti hinnanud. Kuigi kohus, analüüsides nimetatud küsimust, viitab ka

§-le 288, ei ole ta selles paragrahvis sätestatud tunnustest lähtunud.

§-s 288 kirjeldatakse täpselt neid tunnuseid, mille olemasolul saab lugeda isikut ametiisikuks karistusõiguse mõttes ning neid tunnuseid tuleb ametiisikuks olemise küsimuse selgitamisel kohtuotsuses ka täpselt kirjeldada. Kohtukolleegium osundab siinjuures Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-65-07, milles rõhutatakse, et 15. märtsil 2007. a jõustus

§ 288uus redaktsioon.

Seadusemuudatus ei puuduta ametiisiku üldtunnuseid. See tähendab, et nii kõnealuse teo toimepanemise ajal kui ka käesoleval ajal eeldab isiku karistusõiguslikus mõttes ametiisikuks tunnistamine esmalt tema ametiseisundi olemasolu tuvastamist ja teiseks selle tuvastamist, et sellele ametiseisundi üldpädevusega isikule on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded või võimuesindaja ülesanded. Küll aga on eelnimetatud seadusemuudatuse tulemina muutunud nn eraõigusliku ametiisiku määratlus. Seetõttu tuleb eraõigusliku juriidilise isiku puhul kontrollida

§-s 5 lg-s 2 (seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud) sätestatu kohaldamist. Ka käesoleval juhul tuleb P.Z-i suhtes

§ 5

lg-st 2 lähtuvalt kohaldada

§ 288uut redaktsiooni ulatuses, mil see on käsitatav kergema karistusseadusena.

Kohtukolleegium rõhutab, et Humanitaarinstituudi Sihtasutus oli eraõiguslik juriidiline isik (vt põhikiri I kd tl 141-144). See asjaolu on kajastatud ka süüdistuses. Ülalviidatud Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-65-07 on rõhutatud, et alates 15. märtsist 2007 kehtiva

§ 288

lg 2 kohaselt võib isik, kellel on sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiisiku üldised tunnused, olla käsitatav ka eraõiguslikus sfääris tegutsemise puhul ametiisikuna üksnes lisatingimuste olemasolul. Esiteks peab tegemist olema isikuga, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb sellise eraõigusliku juriidilise isiku või ka füüsilise isiku nimel. Teiseks peab selle nn eraõigusliku ametiisiku tegu olema toime pandud vastava eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. Ja kolmandaks saab eraõiguslikust ametiisikust

§ 288

mõttes rääkida üksnes

§-des 293-298 ettenähtud kuritegude puhul. See tähendab, et ametiisik

§ 288

lg 2 tähenduses ei saa vastutada selles sättes otsesõnu nimetamata karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis näevad subjektina ette ametiisikut. 10 Samasugust seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud oma otsuses nr 3-1-166-07, milles käsitleti korteriühistu juhatuse esimehe süüküsimust

§ 201lg 2 p 3 järgi.

Kriminaalkolleegium juhtis oma otsuses tähelepanu sellele, et karistusseadustiku § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses isik, kellel on ametiseisund riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus, kui temale on pandud haldamis-, järelevalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Erandi reeglist sätestab

§ 288

lg 2, mille kohaselt loetakse ametiisikuks

§-de 293 - 298 tähenduses ka isikut, kes juhib eraõiguslikku juriidilist isikut või tegutseb selle nimel või tegutseb teise füüsilise isiku nimel, kui tal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevus ja ülesanded ning tegu on toime pandud vastava juriidilise või füüsilise isiku majandustegevuse käigus. Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomanike loodud mittetulundusühistu. Tegemist ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse või organiga ega avalik-õigusliku juriidilise isikuga, seega saab korteriühistu juhatuse liige olla koosseisukõlblikuks subjektiks ainult

§-s 293-298 sätestatud kuriteokoosseisudes. Seega, kuivõrd Humanitaarinstituudi Sihtasutus oli eraõiguslik juriidiline isik, siis P.Z-i kui eraõigusliku juriidilise isiku pearaamatupidaja vastustus KrK § 161 järgi on välistatud, ta ei vasta

§ 288ei lõikes 1 ega 2 sätestatud tunnustele, teda ei saa käsitada ametiisikuna, mis on aga Kr

K § 161 järgi vastutuse obligatoorseks eelduseks. Teisalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida järgmist. Oma otsuses nr 3-1-1-100-09 on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud, et varavastaste süütegude koosseisud moodustasid nii 1. septembrini 2002 kehtinud KrK § 161, kui ka alates 1. septembrist 2002 kuni 14. märtsini 2007 kehtinud

§ 289suhtes erinormi.

Eelöeldu tähendab, et juhul, mil ametiisik pani ametiseisundit kuritarvitades enne

1. septembrit 2002 toime näiteks riisumise omastamise või raiskamise teel, tuli teda karistada varavastase, mitte aga ametialase süüteo eest. Samasugust seisukohta on väljendanud Riigikohus ka otsustes nr 3-1-1-74-05 ja 3-1-1-46-
2. P.Z-ile süüks arvatud teod vastasid sisuliselt nende toimepanemise ajal kehtinud KrK § 1411 tunnustele, mida on käesolevas menetluses möönnud ka prokurör. Järgnevalt tulnuks kontrollida, kas P.Z-i poolt toimepandu on pärast
3. septembrit 2002, s.o karistusseadustiku jõustudes, karistatav

§ 201

(valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine) järgi. Tuleb aga tähele panna, et vallasasja tunnustele mittevastav vara (ka nt pangakontol olev raha, nagu seda P.Z-i süüdistuses) on käsitatav omastamise objektina küll enne 1. septembrit 2002 kehtinud KrK § 1411 ja alates 1. jaanuarist 2004 kehtiva

§ 201redaktsiooni järgi, kuid mitte 1.

septembrist 2002 kuni 31. detsembrini 2003 kehtinud

§ 201sõnastuse kohaselt.

Seetõttu on

§ 2011. septembrist kuni 31. detsembrini 2003 kehtinud redaktsioon karistust välistavaks seaduseks Kr

K § 1411 tunnustel esitatud süüdistuses. Kohtukolleegiumi hinnangul ei anna asjaolu, et 2002-2003.a kehtinud

§ 201redaktsioon 1 välistas P.Z-i karistamise Kr

K § 141 järgi (s.o varavastases kuriteos), alust talle süüdistuse esitamiseks ametialases kuriteos KrK § 161 järgi. Lähtuda tuleb sellest, et tema käitumine vastas selle toimepanemise ajal varavastase kuriteo tunnustele. 11 Eelnevast lähtudes tuleb P.Z KrK § 161 (alates 01.09.2002 – 14.03.2007 § 289, alates 15.03.2007 § 2172 ) järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu, tema poolt toimepandud tegude karistatavus on ära langenud. Käesolevas kriminaalasjas anti kohtu alla ka V. K. süüdistatuna KrK § 161 – 17 lg 6 (

§ 289

– 22 lg 3) järgi selles, et ta aitas kaasa P.Z-i poolt ametiseisundi kuritarvitamise teel toimepandud tegudele. 30.06.2009.a esitas prokurör taotluse lõpetada kriminaalmenetlus V. K. suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu KrMS § 202 lg 1 alusel. Maakohus rahuldas prokuröri taotluse ja lõpetas oma 30.06.2009.a määrusega kriminaalmenetluse V. K. suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning kohustas V. K. tasuma riigituludesse 12 500 krooni /IX kd tl 158-159/. KrMS § 340 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus teeb apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab ringkonnakohus materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tuvastamise korral käesoleva paragrahvi lõike 1 sätteid kohaldama ka teiste süüdistatavate suhtes, sõltumata sellest, kas nad on apellatsiooni esitanud. Kuivõrd käesolevas kriminaalasjas tuvastas kohtukolleegium materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, mis tingib kuriteo täideviija õigeksmõistmise, välistab see ka kuriteole kaasaaitaja igasuguse vastutuse. Seetõttu tuleb Harju Maakohtu 30.06.2009.a määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta V. K. suhtes tühistada ja ta süüdistuses KrK § 161 – 17 lg 6 (

§ 289– 22 lg 3) järgi õigeks mõista. Kr

MS § 310 lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus Tallinna Ülikooli tsiviilhagi läbi vaatamata. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, 338 p 2, 340 lg 2 p 1, lg 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 01.03.2010.a otsuse ning mõistab uue otsusega P.Z-i ja V. K. õigeks. Apellatsiooni rahuldab. Malle Preimer Meelika Aava Urmas Reinola Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 03 11 2010 otsusega nr 3-1-1-84-10 RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai
3. a otsus osas, milles sellega tühistati Harju Maakohtu
4. juuni
5. a määrus V. K. suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise kohta, samuti osas, milles ringkonnakohus mõistis V. K. KrK § 161 - § 17 lg 6 järgi õigeks. 12
6. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
7. Kassatsioon rahuldada osaliselt.
8. Mõista Eesti Vabariigilt P.Z-i kasuks välja 10 000 (kümme tuhat) krooni kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 13