Obsah (8)

§ 126§ 124§ 61§ 86§ 107§ 7§ 95§ 180

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. mai 2019, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-18-6621 (940018000212) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekre

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel väärteoasjas asitõenditena kaasa võetud koe-, karvade- ja vereproovid.

§ 124

lg 3 ja § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel asitõendina hoiule võetud konservid seaduslikule valdajale, s.o MTÜ-le Xxxx. Jätta valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 1680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot menetlusaluste isikute kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 16.05.

1. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 20.06.2019, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUVÄLINE MENETLUS
2. Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor K K koostas 15.11.2018 väärteoprotokolli I.J ja P.G suhtes väärteoasjas nr
3. Väärteoprotokolli kohaselt viibis I.J 06.03.2018 isikute grupis koos P.G-ga Xxxx jahipiirkonnas xxxx RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal xxxx eraldisel xxxx (Xxxx maaüksus katastritunnus xxxx), kus I.J ühiselt ja kooskõlastatult P.G-ga küttis väljaspool jahiaega ilma jahilubadeta kaks põtra (Alces alces), transportis ulukite esi- ja tagajalad (kintsud) sündmuskohalt mootorsõidukiga xxxx ning omandas jahiulukite liha. Samuti nähtub väärteoprotokollist, et P.G viibis 06.03.2018 isikute grupis koos I.J-iga Xxxx jahipiirkonnas xxxx RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal xxxx eraldisel xxxx (Xxxx maaüksus katastritunnus xxxx), kus P.G ühiselt ja kooskõlastatult I.J-iga küttis väljaspool jahiaega ilma jahilubadeta kaks põtra (Alces alces), transportis ulukite esi- ja tagajalad (kintsud) sündmuskohalt mootorsõidukiga xxxx ning omandas jahiulukite liha. Märgitakse, et eeltooduga rikkusid I.J ja P.G jahiseaduse § 7 lg 1, § 35 lg 1 p 2, § 40 lg 1, § 34 lg 3 ja jahieeskirja § 5 lg 4 nõudeid ning nende väärtegu kvalifitseeriti jahiseaduse §-de 50 ja 57 järgi. Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalused isikud pannud väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses, kuna nii I.J kui ka P.G teadsid jahimehena, et põtrade küttimiseks on vajalik suuruluki jahiluba ja põtra võib küttida ainult ajavahemikul
4. september kuni
5. detsember. 2
6. I.J ja P.G kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitas 27.11.2018 Keskkonnainspektsioonile vastulause väärteoprotokollile väärteoasjas nr
7. Kaitsja taotleb kohtuväliselt menetlejalt väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Vastulausest nähtub, et menetlusalused isikud ei ole rikkunud jahiseaduse §-des 50 ja 57 sätestatud nõudeid ning sellest johtuvalt väärtegu toime pannud. Samuti ei tõenda väärteo toimepanemist väärteomenetluses kogutud tõendid. Kaitsja juhib vastulauses tähelepanu olulisele menetlusõiguse rikkumisele seoses I.J-ile kuuluva sõiduauto xxxx läbiotsimisega. Kaitsja viitab, et kohus ei ole eelnevalt nimetatud sõiduauto läbiotsimiseks luba andnud.
8. Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor K K 14.12.2018 otsusega väärteoasjas nr 940018000212 määrati I.J-ile KarS § 63 lg 1 kohaldamisega JahiS § 57 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot ning P.G-le KarS § 63 lg 1 kohaldamisega JahiS § 57 alusel karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Keskkonnainspektsioon leiab, et menetlusaluse isikute suhtes puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Keskkonnainspektsioon on jätnud vastulause arvestama. Kohtuvälise menetleja hinnangul I.J ja P.G suhtes karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on süüd suurendava asjaoluna võtnud arvesse, et nii I.J kui ka P.G on pannud rikkumise toime kavatsetusse vormis ning teo tagajärjena tekkis keskkonnale kahju ja süüd vähendava asjaoluna on arvesse võetud, et nii I.J kui ka P.G puuduvad kehtivad karistused. KAEBUS JA KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT
9. 31.12.2018 esitas I.J ja P.G kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektori K K 14.12.2018 otsuse peale väärteoasjas nr
10. Kaebuse esitaja palub tühistada Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektori K K 14.12.2018 otsuse väärteoasjas nr 940018000212, millega karistati JahiS § 57 järgi I.J rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses summas 600 eurot ning JahiS § 57 järgi P.G rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses summas 600 eurot. Kaebusest nähtuvalt puuduvad tõendid selle kohta, et menetlusalused isikud oleksid üldse kuskil jahipidamisega tegelenud (pidanud jahti jahiloata ning teinud seda keelatud ajal- ja kohas). Väärteomenetluses on küll kogutud tõendid selle kohta, mis puudutavad metslooma liha käitlemist, kuid kogutud tõendid ei tõenda seda, et menetlusalused isikud oleksid pidanud jahti, mida on neile ka ette heidetud. Seega ei ole teada, kus ja kelle poolt konservide töötlemiseks põdrad kütiti. Kaitsja hinnangul jääb arusaamatuks otsuses tehtum järelm, et xxxx RMK LääneVirumaa metskonna kvartal xxxx eraldisel leitud põdrad küttisid I.J ja P.G , ühtegi tõendit väidetava jahitegevuse kohta pole kogutud. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, kumb menetlusalustest isikutest laskis ulukit jahiloata või olid laskjateks mõlemad isikud. Samuti juhitakse kaebuses tähelepanu asjaolule, et kohus ei ole andnud luba I.J-ile kuuluva sõiduauto xxxx läbiotsimiseks, mistõttu oli tegemist ebaseadusliku läbiotsimisega ning selle kohta 12.03.2018 koostatud läbiotsimisprotokoll on lubamatu tõend.
11. 12.02.2019 esitas Keskkonnainspektsiooni õigusosakonna juhataja V V kohtuvälise menetleja seisukoha väärteoasjas nr
12. Kohtuväline menetleja palub jätta I.J ja P.G kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 14.12.2018 otsuse väärteoasjas nr 940018000212 muutmata. Kaebuses on leitud, et puuduvad tõendid selle kohta, et menetlusalused isikud oleksid üldse kuskil jahipidamisega tegelenud.

§ 61

lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja

§ 61lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Nimetatud põhimõtet järgitakse ka kohtuvälises menetluses. See tähendab, et koosseisulise teo toimepanemise hindamisel vaatab menetleja kõiki tõendeid kogumis, mitte üksteisest eraldatult ja kontekstiväliselt. Kirjeldatud põhimõttest on antud 3 menetluses ka lähtutud. Väärteomenetluse käigus on tunnistajate A Pi ja V A ülekuulamise protokollidega ning sündmuskoha vaatluse protokolliga tõendatud, et 06.03.2018 öösel või varahommikul kütiti xxxx RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal xxxx eraldisel xxxx kaks põtra. K Li ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et sama päeva õhtul tõid kaks meest xxxx talle konservide tegemiseks 106 kg värsket põdraliha ning samad mehed tulid 12.03.2018 konservidele järele. Väärteomenetluses määratud ekspertiisi tulemused tõendavad, et xxxx RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal xxxx eraldisel xxxx leitud kahe põdra korjuse küljest võetud proovid on identsed K Li kätte toodud põdraliha ja I.J xxxx leitud vere ja karvade proovidega. Kirjeldatud tõendeid kogumis hinnates jõuab kahtlusteta järeldusele, et xxxx RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal xxxx eraldisel xxxx leitud põdrad küttisid I.J ja P.G ning viisid kütitud põtrade küljest lõigatud liha töötlemiseks K Lile. Teistsugune järeldus ei oleks kooskõlas ka elulise usutavusega, st on olematu tõenäosus, et keegi tuvastamata isik küttis 06.03.2018 varahommikul kõrvalises kohas kaks põtra ja täiesti juhuslikult sattusid I.J ja P.G vahetult peale seda samasse kohta ning leidsid surnud põdrad. Kaebuses on asutud seisukohale, et I.J-ile kuuluva sõiduauto xxxx läbiotsimiseks 12.03.2018 puudus luba, mistõttu on läbiotsimisprotokoll lubamatu tõend. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaitsja väitega olulise menetlusõiguse rikkumise osas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et toiming, mida I.J xxxx suhtes läbi viidi, oli nii sisult kui olemuselt objekti vaatlus

§ 86tähenduses.

Keskkonnainspektsioon möönab, et segadust tekitav on selle vormistamine läbiotsimise protokollile. 12.03.2018 oli Keskkonnainspektsioonil Viru Maakohtu luba otsida läbi P.G elukoht ja selle juurde kuuluvad abihooned, P.G-le kuuluv sõiduk xxxx registrimärgiga xxxx ning I.J elukoht ja selle juurde kuuluvad abihooned. Kohtuväline menetleja selgitab, et ajal, mil otsiti läbi läbiotsimise määruses kirjeldatud kohti, saabus kohale I.J xxxx registrimärgiga xxxx ning I.J-ile tehti ettepanek läbi vaadata ka see sõiduk. Kuivõrd I.J ettepanekust ei keeldunud, vaadati sõiduk läbi ning läbivaatus vormistati ekslikult läbiotsimise protokollis, kuigi oleks pidanud vormistama objekti vaatlusena

§ 86lg 1 tähenduses.

Eeltoodust lähtuvalt on Keskkonnainspektsioon seisukohal, et tegemist on vorminõuete rikkumisega, mitte menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks kaasa tõendi lubamatuks tunnistamise. Isegi kui oletada, et I.J-ile kuuluv xxxx otsiti ebaseaduslikult läbi ning läbiotsimise protokoll on lubamatu tõend, on kõigi teiste tõendite kogumiga sellegipoolest tõendatud, et just Taimo ja P.G viisid värske põdraliha xxxx töötlemiseks ning läksid konservidele xxxx järele ja et töötlemiseks antud põdraliha on pärit xxxx RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal xxxx eraldisel xxxx kütitud põtradelt. Seega saab järeldada, et just Taimo ja P.G küttisid xxxx RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal xxxx eraldisel xxxx leitud põdrad. MENETLUS KOHTUS

1. P.G ja I.J kasutasid kohtuistungil õigust ütluste andmisest loobuda. Sealhulgas ei soovinud kumbki menetlusalustest isikutest kohtuistungil anda ütlusi käideldud jahisaaduste päritolu kohta. - Kohtuistungil avaldatud menetlusaluse isiku P.G 12.03.2018 ülekuulamise protokollist (kd I, tl 49-50) nähtub, et ta on käinud Xxxxs konservi ostmas mitmeid kordi. Ta käis koos pojaga Tartus ning möödaminnes käidi läbi Xxxxst, et küsida, kas konservi on müüa. Talle helistati 12.03.2018 Xxxxst ning anti teada, et täna saab konservi, kuid ise ei ole ta sinna liha viinud. Ta ei tea millest need konservid tehtud on. - Kohtuistungil avaldatud menetlusaluse isiku I.J 12.03.2018 ülekuulamise protokollist (kd I, tl 59-60) nähtub, et ta käis isaga 12.03.2018 Xxxxs K käest oma tarbeks konserve ostmas. Ta ei tea, millest konservid tehtud on. K oli ise isale helistanud, et tule võta konservi. Enne 12.03.2018 ei ole umbes aasta selles kohas käinud, kuid ta teab, et seal ostetakse liha kokku ja tehakse konservi. 4
2. Tunnistaja V A kinnitas kohtuistungil, et tema Põesasteid isiklikult ei tunne. Täpset kuupäeva ta enam ei mäleta, kuid ühel ilusal talvehommikul, mil maas oli värske lumi, läks ta A Piga metssea luurele. Nad sõitsid xxxx poolt sisse ning vahetee pealt keerasid ära ning ühel hetkel A P ütles, et verised jäljed on kraavi kaldal. Nad pidasid auto kinni, A P hüppas autost välja ning läks metsa alla ja ütles, et põder on maas. Tema ise läks teiselt poolt välja ja nägi, et ka teine põder on seal kõrval maas. Nad läksid põtrade juurde. Põtradelt olid tagumised singid ja esikäpad ära lõigatud ning näha oli ka inimese jälgi (edasi-tagasi käimise jälgi). A P siis helistas kuskile. Põdrad asusid sõiduteest tema hinnangul mitte kaugemal kui 100 meetrit.
3. Tunnistaja T S kinnitas kohtuistungil, et tema Põesasteid ei tunne. T S on jahiühistu Xxxx xxxx ning see oli umbes aasta tagasi, kui talle helistas Xxxx jahiühistu jahimees A P või V A, kuid helistaja ütles, et metsast on leitud kaks põdrakorjust. Telefonikõne peale võttis ta kodust GPS seadme ning läks jahimeeste juhiste järgi metsa. Ta leidis põdrakorjused ülesse, võttis koordinaadid ning teatas sellest Keskkonnainspektsiooni telefoninumbrile
4. T S täpsustab täiendavalt, et näha oli ka lohistamisjälgi, mis viisid metsast välja. Põdrakorjused asusid autoga sõidetavast teest tema hinnangul umbes 50 või 70 meetri kaugusel ja põdrakorjused asetsesid lähestikku (korjuste vahe võis olla 10 kuni 15 meetrit). Kuna antud juhtum oli eriti kole (tegemist ei olnud põdrajahi hooajaga ning põtradelt oli ära võetud ainult tagasingid), siis otsustas jahindusühistu juhatus, et selline asi ei saa jääda tähelepanuta ning otsustati info eest välja panna 2000 euro suurune vaevatasu. Nendega võttis ühendust xxxx ajakirjanik, kes uuris loo kohta. Paar päeva hiljem peale põtrade leidmist helistas talle naisterahvas, kes ütles, et teab arvatavasti kus on need põdra jäsemed. Kuna helistaja soovis jääda anonüümseks ning T S ei osanud sellises situatsioonis käituda, võttis T S helistajalt telefoninumbri ning edastas telefoninumbri nende jahisektsiooni jahimehele M Kile, kes töötab politseis ning M K tegeles selle asjaga ise edasi. T S selgitab täiendavalt, et juhatuses on lepitud kokku, et vaevatasu makstakse juhul, kui metsast leitud põtrade DNA klapib K Lile antud liha DNA prooviga.
5. Tunnistaja K L kinnitas kohtuistungil, et temale on Põesasted täiesti võõrad inimesed. K Lil on oma ettevõte ning ta tegeleb kodus konservide tegemisega. Jahihooaegadel pakub ta konservide tegemise teenust ka jahimeestele. Ta ei mäleta kuupäeva, kuid see võis olla umbes aasta tagasi, kui talle helistas üks Põesastest. Kuna helistaja ennast ei tutvustanud ning talle oli teada vaid telefoninumber, siis ta ei teadnud tol ajal veel, kes talle täpselt helistas, kuid helistaja telefoninumbrit hiljem internetis googeldades sai ta teada Põesaste nimed. Helistaja ütles, et loom on alla aetud ning lepiti kokku, et kõnealune loom tuuakse lihakonservide tegemiseks tema juurde. Samal päeval tõid P.G ja I.J halli värvi xxxx liha K Lile. Tegemist oli kondistatud ja pehme põdralihaga, mis oli täitsa värske (s.o liha ei olnud eelnevalt külmutatud). Liha oli ilus, puhas ja korralik ning K L arvas, et seal ei ole kindlasti mitte ainult üks põder ega terve põder. Seda põhjusel, et lihal puudusid kõhuliha tükid ja kaelatükid ning puhast tagasinkide osa, mis oli lõigatud väiksemateks tükkideks, oli samuti ühe põdra jaoks suhteliselt palju. Eelnev teda niivõrd ei häirinudki, kuid teda hakkas häirima ämma telefonikõne selle kohta, et xxxx on avaldatud põtrade tapmise artikkel ning tema ämm uuris ega tema selle kohta midagi ei tea. K L läks peale ämma telefonikõne tuppa, googeldas seda artiklit natukene (sellest rääkisid ka kõik jahimehe foorumid) ning artiklist nähtus, et välja on pandud 2000 euro suurune vaevatasu. Lisab, et ajalehes oli öeldud, et põdrad leiti xxxx ning tema sai internetist teada, et Põesasted on samuti pärit xxxx, mistõttu oli seos olemas ning ta otsustaski helistada T Sle, kelle nime ajalehe artiklis mainiti. Täpsustab, et T S telefoninumbri sai ta samuti internetist (T S on Xxxx jahiühistu esimees ning jahiühistu kaudu sai ta T S telefoninumbri). Kinnitab, et tema T Sd enne ei tundnud. Peale T Sle helistamist helistas talle juba kohe politseinik. Politsei palus, et ta võtaks võimaluse korral lihatükke proovideks. Üks lihatükkidest oli tal juba soola ja pipraga ära segatud, kuid oli veel ka selliseid väljalõigatud veriseid tükke, mis oli maitsestamata. Ta võttis kilekoti sisse 200-300 grammi toorest maitsestamata verist liha ning pani selle sügavkülma. Samuti pani ta teise kilekoti sisse ka maitsestatud liha. Sügavkülma pani ta kaks kotti ning andis liha edasi 5 Keskkonnainspektsiooni kätte, kui temalt tuldi esmaspäeval Keskkonnainspektsiooni poolt ütlusi võtma. Samuti palus politseinik K Lil tagasi helistada, kui konservidele plaanitakse järgi tulla. K L helistas Põesastele ning andis teada, et konservid on valmis ning lepiti kokku, et Põesasted helistavad, kui hakkavad konservidele linnast järgi tulema. Põesasted helistasidki, misjärel helistas K L politseinikule ning andis teada, mis aeg lihale järgi tullakse (arvestusega, et Xxxx sõidab linnast umbes 45 minutit). Enne Põesasteid jõudsid kohale keskkonnaametnikud ning K L ütles keskkonnaametnikele, et tema mingisugust operatsiooni oma õue peal ei soovi, mistõttu ametnikud peatusidki vist surnuaia parklas, kust oli näha, kui tema hoovi sõideti. Põesasted said lihakonservid kätte ning lahkudes pidas Keskkonnainspektsioon nad kinni. K L arvab telefonikõnes tehtud jutu järgi, et telefonis rääkis ta tookord isaga ehk P.G-ga. Järeldab ta seda jutu põhjal, sest üks oli jutukam kui teine. K L kinnitab, et liha tassisid talle töötoa uksest sisse mõlemad Põesasted ning liha kallasid nad tema kastidesse ümber. Kastid tassisid autosse samuti Põesasted. K L pani kastid käru peale valmis ukse ette. Põesasted parkisid auto pagasniku töötoa ukse ette ning nad tõstsid kastid käru pealt enda autosse. K L mäletab, et ka kaste tõstsid mõlemad mehed auto peale koos. Konservid pakendas kastidesse K L ise.
6. Tunnistaja U Ri ütlustest nähtub, et vaneminspektor M K palus teda ühel päeval appi läbiotsimist teostama. Ta istus Rakvere politseijaoskonna hoovis P.G sõiduauto xxxx peale ning nad sõitsid koos P.G-ga Põesaste elukohta, mis asub xxxx. Kohale jõudes oli kohapeal P.G abikaasa või elukaaslane ning kohale tuli ka noorem Põesaste. Läbiotsimist viisid läbi keskkonnainspektsiooni töötajad ning läbiotsimist teostasid tema, M K ning Keskkonnainspektsiooni töötajad. Peale määruse tutvustamist asuti hoonete kompleksi (kodu ja abihooneid) seal läbi otsima. Otsiti ebaseaduslikule jahipidamisele viitavaid esemeid – võimalikke ebaseaduslikke relvi, laskemoona, värskelt jahipidamisele viitavaid esemeid (looma nahku, konte, skelette, vere jälgi). Suurest kõrvalhoonest leidsid nad noa või kirve, täpselt ei meenu, igatahes mingid esemed nad kaasa võtsid kontrolliks, millel olid vere või loomse aine jäägid. Peale P.G elukoha läbiotsimist osales ta ka xxxx I.J korteri läbiotsimisel, kus otsiti samu asju. Talle ei meenu, et sealt oleks midagi leitud. Sealt edasi tuldi Rakvere politseijaoskonda ning seal vaadati läbi I.J maastur xxxx. Tema mäletamist mööda vanemat Põesastet seal ei olnud, kuid I.J oli. Tema mäletab, et autot vaadati läbi põhjusel, et sealt oli vaja võtta proove (vaadata, kas leidub mingisugust vereproovi, karvu vms). Kui ta õigesti mäletab, siis äkki ei olnud sündmuskohal (P.G kodu juures) vastavaid vahendeid kaasas, millega proove võtta. I.J oli ise auto läbivaatamise juures. Ta jääb vastuse võlgu, mis toimingut nad teostasid – oli see läbiotsimine või läbivaatus, sest tema isiklikult seda läbiotsimise määrust käes ei hoidnud ja ei näinud. Kui koostati protokoll, siis ta võis sinna kirjutada küll jah. Rakvere politseijaoskonnas autot läbi otsides leiti vere jälgi, võisid olla ka mõned karvad kui ta ei eksi.
7. Kohtus uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: - 09.03.2018 koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll (kd I, tl 28-29) koos fototabeli (kd I, tl 30-35) ja lisadega (kd I, tl 36-37), millest nähtub, et xxxx RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal xxxx eraldisel xxxx (Xxxx maaüksus katastritunnus xxxx) on metsa all kaks põdra korjust. - 09.03.2018 koostatud ekspertiisimaterjali võtmise protokoll (kd I, tl 38) koos fototabeliga (kd I, tl 39-41), millest nähtub, et 09.03.2018 on võetud põdra (pull) ja põdra (lehm) korjustelt ekspertiisimaterjalid. Kummaltki looma korjuselt lõigati selja fileest 1 lihatükk mõõtmetega 5x10 cm. Põdra pulli lihatükk kilepakendis on suletud plommiga nr 1881265 ning põdra lehma lihatükk kilepakendis on suletud plommiga nr
8. - 12.03.2018 koostatud läbiotsimise määrus (kd I, tl 42), millega Viru Maakohtu kohtunik on andnud loa korraldada läbiotsimine võrdlusmaterjali (põdrakarvad, veri, lihatükid jm) leidmiseks: Xxxxs P.G-le kuuluvas sõidukis hõbedane xxxx riikliku registrinumbriga xxxx, Eimar 6 Põesaste elukohas ja selle juurde kuuluvates abihoonetes (nt kuur, garaaž jm ehitised) ning I.J elukohas ja selle juurde kuulvates abihoonetes. - 12.03.2018 koostatud läbiotsimise protokoll (kd I, tl 43-44) koos fototabelitega (kd I, tl 45-48), millest nähtub, et P.G-le kuuluva sõiduki xxxx registreerimismärgiga nr xxxx läbiotsimisel leiti ja võeti ära üheksa papist kasti (kaheksas kastis oli igaühes 48 konservi ning üks kast sisaldas 39 konservi); 1 lihatükk, mis pakendatud minigrip kilekotti; 1 kirves ja 1 nuga. - 12.03.2018 koostatud läbiotsimise protokoll (kd I, tl 51-52) koos fototabelitega (kd I, tl 53-58), millest nähtub, et läbi on vaadatud I.J poolt kasutatav hõbedane xxxx registreerimismärgiga nr xxxx ning läbiotsimisel leiti ja võeti ära vereloikudest vatitikuga proovid; uluki karvad (proov nr 6); sinine kätepuhastuspaber (proov nr 8). - Fototabelid tunnistaja K Li 12.03.2018 ülekuulamise protokolli juurde (kd I, tl 63), millest nähtub, et tunnistaja on andnud prooviks põdraliha tüki plommiga 1881263 ning maitsestatud seakamaraga põdraliha tüki plommiga
9. - Ekspertiisimäärus (kd I, tl 80-85), mille on 05.04.2018 koostanud Lääne-Virumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor K K. Ekspertiisimäärusest nähtuvalt määrati korraldada väärteoasjas nr 940018000212 DNA ekspertiis ning ekspertiisimääruse täitmine on tehtud ülesandeks Xxxx Teadusliku liigikaitse labori DNA analüüside spetsialistile G Nile. - 06.06.2018 koostatud DNA ekspertiis väärteoasjas nr 940018000212 (kd I, tl 86 -91), millest nähtub, et 12.03.2018 tunnistaja K Li poolt üle antud sügavkülmutatud lihatükk kuulub ühele 06.03.2018 xxxx RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal xxxx eraldisel xxxx leitud põdrale ning 12.03.2018 tunnistaja K Li poolt üle antud sügavkülmutatud liha segus esineb mõlema 06.03.2018 leitud põdra liha. - Xxxx DNA ekspertiisi arve (kd I, tl 92), millest nähtub, et ekspertiisi maksumus väärteoasjas nr 940018000212 on 3247,01 eurot. - 06.11.2018 koostatud liiklusregistri väljatrükkidest (kd I, tl 107-108) nähtub, et xxxx registreerimismärgiga nr xxxx vastutav kasutaja on P.G ning üheks kasutajaks on I.J ning mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga nr xxxx kasutajaks on I.J . - Karistusregistri väljavõtted (kd I, tl 109-110). - Perearsti tõend P.G kohta (kd I, tl 153), millest nähtub, et oli avatud haigusjuht ja töövõimetusleht 07.02.2018-01.06.2012
10. Menetlusaluste isikute kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg leidis kohtuistungil, et ükski väärteomenetluses kogutud tõend ei kinnita kaebuse esitajate poolt keelatud jahipidamist. Kogutud tõenditest ei nähtu ning ei ole võimalik aru saada kes, kus, millal ja kuidas jahti pidas. Kaitsja rõhutab, et kohtuväline menetleja ei ole suutnud ka eristada, kas jahti peeti korraga või kumb menetlusalustest isikutest siis põdrad maha laskis. Kaitsja hinnangul on kummastav, et kaebuse esitajate ülekuulamisel ei esitatud ühtegi küsimust selle kohta, mida menetlusalused isikud tegid 06.03.2018 (sh ei küsitud küsimusi võimaliku loata jahipidamise kohta). Eelnevast jääks justkui mulje, et kohtuväliseid menetlejaid kõnealune teema ei huvitanudki. Kaitsja märgib sedagi, et ka läbiotsimistel ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et kaebuse esitajad oleksid 06.03.2018 väärteootsuses nimetatud kohas loata jahti pidanud. Kaitsja leidis samuti, et Xxxx ei ole pädev ekspertiisiasutus ja ekspertiisiakt ei vasta

§-s 107 sätestatud nõuetele. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et ekspertiisiakt on kohtukõlbmatu tõend ja palub, et kohus jätaks selle otsuse tegemisel arvestamata. Kaitsja märkis, et I.J-ile kuuluva sõiduauto xxxx läbiotsimine toimus ilma kohtuniku loata. Seega oli läbiotsimine, mille käigus leiti ja võeti ära esemeid ja võrdlusmaterjali, ebaseaduslik ning 12.03.2018 koostatud läbiotsimisprotokoll on lubamatuks tõendiks. Kaitsja juhtis tähelepanu ka asjaolule, et väärteomenetluses on rikutud väärteomenetlusõigust sellega, et menetlusaluseid isikuid allutati üheaegselt mitmele menetlustoimingule, osaliselt kattuvad ajaliselt läbiviidud läbiotsimiste ja ülekuulamiste kellaajad. 7 Kaitsja esitas kohtuistungil kohtule tõendi, mis puudutab kaitsealuse P.G tervislikku seisundit väidetava ebaseadusliku jahipidamise ajal. Kõnealuse tõendiga soovib kaitsja tõendada asjaolu, et P.G tervislik seisund ei võimaldanud tal väärteo toimepanemise ajal võtta osa suuruluki küttimisest. Kokkuvõtvalt palus kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. 13. Kohtuväline menetleja esindaja V V palus kohtuistungil jätta I.J ja P.G kaebus rahuldamata ning Keskkonnainspektsiooni 14.12.2018 otsus muutmata. Kui kohus leiab, et I.J ja P.G tegu tuleb ümber kvalifitseerida, palub alternatiivselt, et kohus tühistaks kohtuvälise menetleja otsuse ning teeks uue otsuse, millega ei raskenda menetlusaluste isikute olukorda. Kohtuväline menetleja leidis, et tõendeid on piisavalt, et neid kogumis hinnates saaks teha kahtluseta järelduse, et kõnealused põdrad küttisid just I.J ja P.G ning viisid kütitud põtrade küljest lõigatud liha töötlemiseks K Lile. Puutuvalt P.G töövõimetuslehe olemasolusse selgitab kohtuväline menetleja, et jahirelvast lasu sooritamine ja liha tükeldamine ei vaja füüsilist jõudu ega kujuta endast erilist füüsilist koormust. Lisaks on tunnistaja K L selgitanud kohtule, et liha tassisid tema töötuppa Taimo ja P.G kahekesi koos, mis näitab, et salaküttimise päeval jõudis P.G liha täis kaste tassida. Seega ei välista töövõimetuslehe olemasolu jahipidamist. Kohtuväline menetleja nõustub kaitsjaga, et ainsaks riiklikuks ekspertiisiasutuseks Eestis on EKEI. Kahjuks ei paku EKEI jahiulukite DNA ekspertiise ja seetõttu ei olnud ka antud väärteoasjas võimalik EKEIs ekspertiisi määrata. Samas ei nõustu kohtuväline menetleja kaitsjaga, et

ei võimalda ekspertiisi teha akrediteerimata asutuses. Sellist piirangut

ette ei näe. Ekspertiisimääruse lõpus on kaitsja märgitud hoiatus olemas, samuti on olemas eksperdi nimi ja allkiri selle kohta, et teda on hoiatatud teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest KarS § 321 järgi. Kohtuväline menetleja nõustub kaitsjaga, et ekspertiisiakt ei vasta vormiliselt sada protsenti

§ 107

kirjeldatud nõuetele, kuid leiab, et kõik olulised andmed on ekspertiisiaktis siiski olemas, küll mitte samas järjekorras kui

§-s 107 loetletud. Tegemist ei ole sellise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks kaasa tõendi lubamatuks tunnistamise. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et toiming, mida I.J xxxx läbi viidi, oli nii sisult kui olemuselt objekti vaatlus

§ 86tähenduses, mida kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja U R.

Möönab, et segadust tekitav on selle vormistamine läbiotsimise protokollile. Ajal, mil otsiti läbi läbiotsimise määruses kirjeldatud kohti, saabus kohale I.J xxxx ning talle tehti ettepanek vaadata läbi ka see sõiduk. Kuivõrd I.J ettepanekust ei keeldunud, vastupidi, ta oli vabatahtlikult nõus sõiduki ette näitama, vaadati sõiduk läbi ning läbivaatus vormistati ekslikult läbiotsimise protokollis, kuigi oleks pidanud vormistama objekti vaatlusena

§ 86lg 1 tähenduses.

Kohtuvälise menetleja on seisukohal, et tegemist on vorminõuete rikkumisega, mitte menetlusõiguse sellise rikkumisega, mis tooks kaasa tõendi lubamatuks tunnistamise. Menetlustoimingute kellaaegadega seonduva segaduse kohta selgitab kohtuväline menetleja, et nii P.G kui I.J viibisid nende suhtes läbiviidavate menetlustoimingute juures algusest lõpuni, mistõttu ei ole nende VTMS § 19 lõikes 1 loetletud õigusi rikutud ning menetlustoimingute protokollid on lubatavad tõendid. Läbiotsimise protokoll 1 koostati ajavahemikus 13.45-16.40 toimunud menetlustoimingu kohta. P.G kuulati üle H Mi poolt ajavahemikul 15.26-15.59 ning läbiotsimist ei toimunud, kuna antud kohast lahkuti kell 16.40, siis märgiti läbiotsimise protokolli toimingu kohast lahkumise kellaaeg. Läbiotsimise protokollis 2 on toimingu sooritamise kellaaegadena märgitud 17.00-17.40 ning menetlustoimingule allutatud I.J ja osalejana H M. I.J ülekuulamise protokollis on toimingu kellaaegadena märgitud 17.30-17.

1. Kuna nimetatud toimingud viidi läbi teineteise järel, siis üks kellaaegadest on märgitud ekslikult. Kohtuväline menetleja lisab, et kui kohus peaks kohtus uuritud tõendeid hinnates jõudma järeldusele, et P.G ja I.J ei ole JahiS §-de 50 ja 57 järgi kvalifitseeritavaid väärtegusid toime pannud, siis palub kohtuväline menetleja, et kohus kvalifitseeriks menetlusalustele isikutele etteheidetud teo ümber 8 KarS § 362 järgi. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor K K koostas 15.11.2018 I.J ja P.G suhtes väärteoasjas nr 940018000212 väärteoprotokolli, milles heidab menetlusalustele isikutele I.J-ile ning P.G-le ette jahiseaduse § 7 lg 1, § 35 lg 1 p 2, § 40 lg 1, § 34 lg 3 ja jahieeskirja § 5 lg 4 nõuete rikkumist. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris menetlusaluste isikute tegevuse JahiS §-de 50 ja 57 järgi. JahiS § 50 näeb ette vastutuse jahiloata jahipidamise eest. JahiS § 57 näeb ette vastutuse keelatud vahendiga, keelatud viisil, keelatud ajal või keelatud kohas jahipidamise eest. Järelikult selleks, et kohus saaks menetlusalused isikuid võtta vastutusele keelatud ajal jahiloata jahipidamise eest, tuleks teha kindlaks, kas P.G ja I.J on tegelenud väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas jahipidamise ehk küttimisega. JahiS § 23 lg 1 kohaselt on jahipidamine ehk küttimine uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.
3. Kohtuväline menetleja on ühe tõendina osundanud 12.03.2018 koostatud läbiotsimise protokollile (kd I, tl 51-52), millest nähtub, et I.J poolt kasutatav xxxx registreerimisnumbriga nr xxxx läbiotsimisel võeti vereloikudest vatitikuga vereproove ning leiti ka uluki karvad. DNA ekspertiis on tuvastanud, et osa verd ja karvad pärinevad 09.03.2018 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis nimetatud salakütitud põtradelt. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et I.J xxxx suhtes läbi viidud toiming oli nii sisult kui olemuselt objekti vaatlus

§ 86

tähenduses ning möönab, et segadust võis tekitada kõnealuse toimingu vormistamine läbiotsimise protokollile. Kohtuväline menetleja on kõnealust segadust selgitanud ning põhjendanud, et I.J-ile tehti ettepanek vaadata läbi xxxx ning isik ettepanekust ei keeldunud. Vastupidi, I.J oli vabatahtlikult nõus sõidukit ette näitama, mistõttu kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on üksnes vorminõuete rikkumisega, mitte sellise menetlusõiguse rikkumisega, mis tooks endaga kaasa tõendi lubamatuks tunnistamise. Kohus nõustub antud küsimuses menetlusaluste isikute kaitsjaga ning leiab, et vaidlusalune 12.03.2018 koostatud läbiotsimise protokoll on lubamatuks tõendiks, mida ei saa kohtuotsuse tegemisel arvesse võtta. VTMS § 35 lg 1 kohaselt võib kohtuväline menetleja väärteomenetluses läbi otsida oma määruse alusel, millel on resolutsioonina maakohtuniku luba. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et xxxx läbiotsimiseks ei ole maakohtunik luba andnud. Kohus möönab, et vaatlus ning läbiotsimine võivad olla olemuselt sarnased menetlustoimingud, kuid neid eristab siiski oluline vahe. Kui läbiotsimisel võib menetleja otsistaval alal teostada otsinguid ning võtta ära leitud objekte, siis vaatlusega saab menetleja fikseerida üksnes nende objektide üleandmist, mida isik teeb vabatahtlikult. I.J võis olla küll nõus vabatahtlikult sõidukit menetlejale näitama, kuid väärteoasja materjalidest ning ennekõike kõnealusest läbiotsimise protokollist ei nähtu, et I.J oleks kohtuvälisele menetlejale läbiotsimismääruses märgitud objektid ise vabatahtlikult üle andnud. Kohtu kahtlusi selles, et I.J andis ise vabatahtlikult menetlejale üle läbiotsimisprotokollis märgitud objektid, suurendab asjaolu, et osaliselt kattusid ajaliselt I.J auto läbiotsimine ja tema ülekuulamine. Läbiotsimise protokollist nähtub, et I.J allutati läbiotsimisele, mida alustati 17.00 ning läbiotsimine lõppes kell 17.40, menetlusaluse isiku I.J ülekuulamise protokollist nähtub, et I.J ülekuulamine algas 17.30 ning lõppes 17.55. Järelikult ei pruukinud üheaegselt mitmele menetlustoimingule allutatud isik olla teadlik, mis ja kuidas tema autoga toimetati ja kas ja mida 9 tema autost ära võeti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul 12.03.2018 läbiotsimise protokoll tõendikogumist välja jätta. Ülalnimetatud põhjustel ei kasuta kohus tõendina ka DNA eksperdi arvamust osas, mis puudutab nimetatud läbiotsimisel I.J autost ära võetud vereproove ja ulukikarvu. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, nõustub kohtuvälise menetleja järeldusega, et on küllaltki tõenäoline ja inimlikult usutav, et menetlusalused isikud võisid küttida väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kaks põtra. Samas ei saa kohus rajada süüdimõistvat kohtuotsust oletustele ja peab nõustuma kaitsja seisukohaga, et väärteoasja menetlemise raames ei ole kogutud ühtegi objektiivset tõendit, mis annaks alust asuda tõsikindlale seisukohale, et just menetlusalused isikud tegelesid jahipidamisega väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Täpsemalt öeldes ei ole kogutud tõendite põhjal kohtu hinnangul võimalik üheselt tuvastada, et menetlusalused isikud oleksid ulukit väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas jälitanud, püüdnud, tabanud või surmanud. VTMS § 2 kohaselt kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi

) § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuna olemasolevate kaudsete tõendite pinnalt ei saa menetlusalustele isikutele etteheidetavate tegude toimepanemist usaldusväärselt tõendatuks lugeda ning ka kohtuistungil ei kõrvaldatud kahtlust, et jahipidamisega väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas võis tegeleda keegi teine samade väärtushinnangutega, Põesastetega vähem või rohkem seotud sündmuskohal viibinud kolmas isik, siis tuleb tekkinud kõrvaldamata kahtlus vastavalt

§ 7lg-le 3 tõlgendada menetlusaluste isikute kasuks.

1. VTMS § 132 p 2 näeb ette, et kohus võib kaebuse lahendamisel kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Järgnevalt vaagib kohus kohtuvälise menetleja alternatiivses taotluses nimetatud KarS § 362 lg 1 sätestatud väärteokoosseisu esinemist menetlusaluste isikute tegevuses. Karistusseadustiku § 362 lg 1 näeb ette vastutuse loodussaaduste veo, hoiustamise või töötlemise nõuete rikkumise eest. KarS § 362 lg 1 sanktsioon on raskem (rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest), kui JahS § 50 ja § 57 (rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest). Samas võimaldavad süüteokoosseisude sanktsioonid kohtul uue otsuse teha ja menetlusaluste isikute tegevuse ümber kvalifitseerida neile senisest karistusest raskemat karistust mõistmata.
2. Riigikohtu lahendis 3-1-1-32-13 märgitakse, et teokirjeldusega ja ta ei saa ise tuvastada a koosseisulisi asjaolusid. Väärteoprotokolli teokirjeldusest nähtub muuhulgas, et P.G ja I.J ühiselt ja kooskõlastatult transportisid sündmuskohalt mootorsõidukiga xxxx (I.J-ile kuuluv xxxx) 06.03.2018 ulukite (Alces alces) esi- ja tagajalad (kintsud) ning omandasid jahiulukite liha. Väärteoprotokollist nähtub seegi, et kohtuväline menetleja on menetlusalustele isikutele ette heitnud muuhulgas ka JahiS § 34 lg-s 3 sätestatud nõude rikkumist. Jahiseaduse § 34 lg 3 kohaselt peab jahisaaduse valdaja tõendama jahisaaduse päritolu. Kohtuvälises menetluses pole Põesasted jahisaaduste veost rääkinud midagi. Kohtuistungil loobusid nad ütluste andmisest ja seega ei rääkinud midagi ka nendega seostatavate jahisaaduste veost ega päritolust. Muidugi on menetlusalustel isikutel õigus keelduda ütluste andmisest, kuid antud juhul on ütluste andmisest keeldumine eriti kõnekas, sest isikutena, kes pole ennast süüdi tunnistanud salaküttimises, oli neil võimalus ja ka kohustus selgitada nendega seostatavate jahisaaduste päritolu. Seega on väärteoprotokollis menetlusalustele isikutele etteheidetavate tegude hulgas nimetatud jahisaaduste vedu 06.03.2018., samuti on protokollis viide sellise tegevuse ebaseaduslikkusele (JahiS § 34 lg 3). Kohtu hinnangul on väärteomenetluses kogutud tõendid piisavad selleks, et kvalifitseerida menetlusaluste isikute I.J ning P.G tegevus ümber KarS § 10 362 lõike 1 järgi.
3. Eelkõige on Põesastete poolt KarS § 362 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine tõendatud tunnistaja K Li ütlustega Tunnistaja K Li kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et just P.G ja I.J tõid talle 06.03.2018 halli värvi mootorsõidukiga xxxx värsket sügavkülmutamata põdraliha. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et tunnistaja K L on eksinud või andnud kohtus valeütlusi, kuna Põesasted on tema jaoks võõrad ning tuvastatud ei ole, et tunnistajal oleks olemas veenev põhjus valeütluste andmiseks. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust suurendab 06.11.2018 koostatud liiklusregistri väljatrükk, mis kinnitab, et I.J on mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga nr xxxx kasutajaks. K Li kohtuistungil antud ütlustest nähtub seegi, et ta võttis kohtuvälise menetleja palvel saadud põdralihast lihatükke ning pani need sügavkülma ning andis liha edasi Keskkonnainspektsiooni kätte, kui temalt tuldi Keskkonnainspektsiooni poolt ütlusi võtma. Fototabelid tunnistaja K Li 12.03.2018 ülekuulamise protokolli juurde kinnitavad, et tunnistaja on andnud Keskkonnainspektsioonile üle ühe põdraliha tüki, mis on kilepakendis ning plommiga 1881263 ning ühe kilepakendis maitsestatud seakamaraga põdraliha tüki plommiga
5. Lisaks K Li ütlustele tõendab Põesastete süüd KarS § 362 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 06.06.2018 koostatud DNA ekspertiis. Ekspertiisiaktist nähtub muuhulgas, et K Li poolt Keskkonnainspektsioonile üle antud lihatükid plommiga nr 1881263 ja 1881262 biomaterjal pärinevad põdralt. Samuti tõendab ekspertiisiakt, et 12.03.2018 tunnistaja K Li poolt üle antud sügavkülmutatud lihatükk kuulub ühele 06.03.2018 xxxx RMK Lääne-Virumaa metskonna kvartal xxxx eraldisel xxxx leitud salakütitud põdrale ning 12.03.2018 tunnistaja K Li poolt üle antud sügavkülmutatud liha segus esineb mõlema 06.03.2018 leitud salakütitud põdra liha. Kaitsja hinnangul ei ole Xxxx pädev ekspertiisiasutus, samuti ei vasta Xxxx DNA analüüside spetsialisti G Ni koostatud DNA ekspertiis väärteoasjas nr 940018000212

§ 107

lg 1 p 2, 3, 5, 6, 8, 11 ja lg 2, 3 nõuetele, mistõttu kaitsja leiab, et kohus ei saa seda otsuse tegemisel arvestada. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda ekspertiisi teha akrediteerimata asutuses.

§ 95

lg 1 kohaselt on ekspert isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ekspertiisi määramisel eelistab menetleja riiklikku ekspertiisiasutust. Kui vajalikku ekspertiisiliiki ei ole riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavate ekspertiiside loetelus, eelistab menetleja eksperti määrates riiklikult tunnustatud eksperti, kuid eksperdiks võib määrata ka muu asjakohaste teadmistega isiku. Kuivõrd käesoleval juhul oli vajalik teostada jahiulukite DNA ekspertiis ning EKEI kõnealust ekspertiisi ei tee, siis ei olnud kohtuvälisel menetlejal muud võimalust, kui kasutada Xxxx eksperti.

§ 107

lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt peab ekspertiisiakti sissejuhatuses olema märgitud ekspertiisi määranud isiku nimi ning ekspertiisimääruse koostamise ja eksperdile edastamise kuupäev ning asja nimetus ja number. Ekspertiisiakti sissejuhatuses on märgitud ekspertiisi tellijaks Keskkonnainspektsioon, kuid sissejuhatuses ei ole märgitud konkreetselt ekspertiisi määranud isiku nime, ekspertiisimääruse koostamise ja eksperdile edastamise kuupäeva. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiis on määratud väärteoasjas nr 940018000212, kuid märgitud ei ole väärteoasja nimetust. Ekspertiisimäärusest nähtub selgelt, et ekspertiisi on tellinud Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo keskkonnakaitse juhtivinspektor K K 05.05.2018 väärteoasjas nr 940018000212 (P.G ja I.J JahiS § 57 järgi). Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et ekspertiisiakt vastab

§ 107lg 1 p-des 5, 6, 8 ja 11 sätestatud nõuetele.

Ekspertiisiaktist nähtuvad eksperdi andmed, ekspertiisiakti küsimuste loetelu kajastab ekspertiisiobjekte ning ekspertiisi lähteandmeid ning kajastatud metoodika peatüki all on kirjeldatud ekspertiisiobjektide suhtes võetavaid meetmeid. 11

§ 95

lõige 3 lause 3 sätestab, et kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest.

§ 107

lg 2 kohaselt kui ekspertiisi teeb vannutamata isik, annab ekspert allkirja ekspertiisiakti sissejuhatuses tehtud märkusele, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest. Kohus nõustub kaitsjaga, et ekspertiisiakti sissejuhatuses puudub märge ja allkiri selle kohta, et ekspertiisi tegemisel osalenud vannutamata isikut oleks hoiatatud KarS §-s 321 sisalduva vastutuse eest. Kohus peab aga vannutamata isiku allkirja puudumist ekspertiisiakti sissejuhatuses pelgalt vormistuslikuks rikkumiseks, mida ei saa lugeda selliseks oluliseks rikkumiseks, mis murendaks ekspertiisiakti terviklikku usaldusväärsust, sest tegelikult on

§ 95lg 3 ls-s 3 nimetatud nõuet järgitud.

Keskkonnainspektsiooni 05.04.2018 koostatud ekspertiisimäärusest nähtub, et Xxxx Teadusliku liigikaitse labori DNA analüüside spetsialisti G Nit on hoiatatud teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest karistusseadustiku § 321 järgi ning selle kohta on ekspert G N isiklikult andnud ka eraldi allkirja (kd I, tl 85). Erinevalt kaitsjast, leiab kohus, et ekspertiisiakt vastab ka

§ 107lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatud nõuetele.

Kohus, olles tutvunud ekspertiisiaktis kajastatud uuringute kirjeldusega (kasutatud metoodika), leiab, et ekspert on ekspertiisi käiku ekspertiisiaktis piisava üksikasjalikkusega ja arusaadavalt kirjeldanud. Kohtu hinnangul on ekspert ekspertiisiaktis kajastuvaid vastuseid (järeldusi) põhjendanud arusaadaval viisil, sest ekspert on vastanud kõikidele ekspertiisimääruses esitatud küsimustele ekspertiisiaktis kirjeldatud metoodikale tuginedes. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et ekspertiisitulemused on kasutatud metoodikat järgides jälgitavad ning ekspertiisi käik seeläbi kõigile (sh kohtule) omakorda kontrollitav. Kokkuvõtvalt nõustub kohus kaitsjaga, et ekspertiisiakt sisaldab mõningaid vormistuslike minetusi, kuid leiab, et ekspertiisiaktis sisalduv eksperdi arvamus on sellest hoolimata käesolevas väärteoasjas arvestatavaks tõendiks.

1. Ülalnimetatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalused isikud vedasid 06.03.2018 väärteoprotokollis nimetatud transpordivahendiga jahisaadusi ning nad ei ole tõendanud kõnealuste jahisaaduste päritolu. KarS § 21 lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Tunnistaja K Li ütlustega on tõendatud, et jahisaadusi vedasid transpordivahendiga xxxx tema töökotta kuupäeval 06.03.2018 mõlemad menetlusalused isikud (sh tassisid mõlemad isikud põdraliha tema uksest sisse ning aitasid liha ümber tõsta töötoas olevatesse kastidesse). Eelnevast nähtuvalt tegutsesid P.G ja I.J jahisaadusi vedades ja jahisaaduste päritolu kohta ütluste andmisest keeldudes kooskõlastatult KarS § 21 lg 2 mõttes ja KarS § 362 lg 1-s sätestatud süüteokoosseisu realiseerimine sõltus mõlemast isikust. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalused isikud P.G ja I.J on täitnud KarS § 362 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu. Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et P.G ja I.J on pannud KarS § 362 lg-s 1 sätestatud väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Menetlusaluste isikute kohtuvälises menetluses antud ütlustest selgub, et mõlemad isikud on tegelenud varasemalt jahipidamisega ning omanud jahirelvi. Seega pidid mõlemad isikud olema teadlikud jahiseaduses sätestatud nõuetest ning JahiS § 34 lg-s 4 sätestatud nõudest, mis sätestab, et jahisaaduse valdaja peab tõendama jahisaaduse päritolu ning loodussaaduste veo nõuete rikkumisega kaasnevast vastutusest. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid P.G ja I.J teos ei esine. Menetlusalused isikud olid väärteo toimepanemise ajal süüdivad ja vähemalt neljateistaastased ning on seda ka käesoleval ajal. Väärteomenetluse 12 seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodust nähtuvalt on P.G ja I.J pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 362 lg 1 järgi. Karistus
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on mõistnud P.G-le ja I.J-ile karistuse JahiS § 57 järgi, mis näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Keskkonnainspektsioon määras P.G-le JahiS § 57 järgi karistuseks rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot ning I.J-ile JahiS § 57 järgi rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o summas 600 eurot. Järelikult on kohtuväline menetleja määranud isikutele karistuseks rahatrahvi üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus võtab karistuse mõistmisel arvesse, et P.G ja I.J puhul ei esine KarS §-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Karistusregistrist nähtuvalt ei ole menetlusaluseid isikuid samalaadsete süütegude eest varasemalt karistatud. Kohus võtab süü suuruse hindamisel arvesse lisaks väärteo toimepanemise subjektiivset külge. Väärtegu saab toime panna tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et menetlusalused isikud P.G ja I.J on pannud kõnealuse väärteo toime kavatsetult, mis on isiku süüd suurendavaks asjaoluks. Kohtul tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta, et karistusega ei tohi raskendada menetlusaluste isikute olukorda. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus P.G-le KarS § 362 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut summas 600 eurot ning I.J-ile KarS § 362 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 150 trahviühikut summas 600 eurot. Asitõendid
3. Väärteomenetluse raames võeti mootorsõidukist xxxx registreerimismärgiga nr xxxx ära üheksa papist kasti, millest kaheksa kasti sisaldas 48 konservikarpi ning üks kast sisaldas 39 konservikarpi. Keskkonnainspektsioon leidis, et menetlusalused isikud P.G ja I.J on pannud toime JahiS §-des 50 ja 57 nimetatud väärteod ning taotles kohtult, et kohus konfiskeeriks kõnealused konservikarbid ja hävitaks need kohtuotsuse jõustumisel. JahiS § 64 võimaldab tõesti kohtul kohaldada JahiS §-des 49–54 ja 57–59 sätestatud väärteo toimepanemise vahendi, väärteo vahetuks objektiks olnud eseme ja jahisaaduse konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 järgi. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist aga KarS § 362 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemine P.G ja I.J poolt ning seadus konfiskeerimise korda nimetatud olukorras ette ei näe. Jahiseaduse § 34 lg 1 sätestab, et jahisaaduseks jahiseaduse on tähenduses jahipidamise käigus surmatud uluk ja surmatud uluki liha, nahk või muu toore. Kohus leiab, et kõnealuseid konservikarpe tuleb käsitleda jahisaadusena jahiseaduse mõistes. Jahiseadus ei reguleeri aga täpsemalt jahisaaduse kuuluvust olukorras, kus rikutud on jahipidamise nõudeid. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne viitab, et juhul, kui rikutud on jahipidamise nõudeid, siis omandit ei teki ja jahisaadust tuleb käsitada peremehetuna ning hõivamise õigus asjaõigusseaduse § 96 alusel tuleks omistada jahipidamiseks õigustatud isikule. Ekspertiisiaktiga leidis kinnitust, et konservitegija poolt ekspertiisiks üle antud sügavkülmutatud lihatükid ja seega ka valmistatud lihakonservid pärinevad xxxx RMK LääneVirumaa metskonna kvartal xxxx eraldiselt xxxx MTÜ Xxxx jahipiirkonnast leitud põdrakorjustelt. Seega, kuna P.G ja I.J ei ole tõendanud käesoleval juhul jahisaaduse (s.o põdrakonservide) päritolu, siis ei ole omandit tekkinud ning kõnealuseid jahisaadusi tuleks käsitada peremehetuna, mille 13 hõivamise õigus AÕS § 96 alusel tuleb omistada jahipidamiseks õigustatud isikule. Eelnevast lähtudes tuleb

§ 124

lg 3 ja § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel asitõendina hoiule võetud konservid seaduslikule valdajale, s.o MTÜ-le Xxxx.

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada väärteoasjas asitõenditena kaasa võetud koe-, karvade- ja vereproovid. Menetluskulud 23. Xxxx on esitanud väärteoasjas nr 940018000212 Keskkonnainspektsioonile DNA ekspertiisi arve kokku summas 3247,01 eurot. Kuivõrd eksperdile esitati ekspertiisi tegemiseks ka ebaseadusliku läbiotsimise käigus (xxxx läbiotsimise käigus) ära võetud objekte, siis tuleb kohtu hinnangul jätta ekspertiisikulust ¼, s.o 811,91 eurot riigi kanda. Ülejäänud ekspertiisikulu summas 2435,10 eurot kuulub VTMS § 38 ja

§ 180

lg 1 alusel menetlusalustelt isikutelt väljamõistmisele selliselt, et I.J tuleb tasuda ekspertiisikulu kokku summas 1217,55 eurot ning P.G tuleb tasuda ekspertiisikulu kokku summas 1217,55 eurot.

1. Menetlusaluste isikute lepinguline kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja arved (kd I, tl 178-180). Kaebuse esitajad paluvad jätta tekkinud menetluskulud summas 1680 eurot Eesti Vabariigi kanda. Kuivõrd kohus on käesoleval juhul jätnud kaebuse rahuldamata, tuleb jätta ka menetluskulud kokku summas 1680 menetlusaluste isikute endi kanda. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp Riigikohtu 01.10.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Väärteomenetluse seadustiku § 160 lg-s 5 märgitud aluste puudumise tõttu jätta P.G ja I.J kaitsja vandeadvokaat Epp Landbergi kassatsioon menetlusse võtmata. 09.05.2019 kohtuotsus 4-18-6621 jõustus
2. oktoobril 2019 Riigikohtu kohtumäärusega. Referent /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupu 08.10.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Parandada Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 09.05.2019 otsuse väärteoasjas nr 4-18-6621 resolutsiooni ning asendada resolutsioonis sisalduv tekst: „I.J ja P.G tuleb tasuda ekspertiisikulu kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011, SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049464 ning selgitus „Menetlusaluse isiku nimi, menetluskulud väärteoasjas nr 940018000212“. tekstiga: 14 I.J ja P.G tuleb tasuda ekspertiisikulu kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011, SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886 ning selgitus „Menetlusaluse isiku nimi, menetluskulud väärteoasjas nr 940018000212“. Muus osas jätta Viru Maakohtu 09.05.2019 otsus väärteoasjas nr 4-18-6621 muutmata. Käesoleva määruse ärakiri saata asjasse puutuvatele menetlusosalistele. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kullerkupp 15