1-13-2710/28

(1)aasta alates kohtumääruse jõustumisest ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -5 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada B.E suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 3 ) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega, ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega. B.E vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, B.E, prokurörile ja kaitsjale. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.03.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja KarS § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristusest raskema suurendamise teel, mõisteti liitkaristus 1 aasta vangistust. Karistusaja algust arvestati alates 11.10.

1. Viru Vangla toetab B.E tingimisi ennetähtaegselt vabastamist, kuna see soodustab tema resotsialiseerimist ja edaspidist õiguskuulekat käitumist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles B.E enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav läheks vabanedes tööle. Kinnipeetava kinnitusel on tal garanteeritud töökoht olemas. B.E selgitas, et ta on arvestanud sellega, et peab alluma kriminaalhooldusele. Samuti avaldas kinnipeetav, et kui ta vabaneb, käib ta Tallinnas ja laseb endale ampulli panna. Kinnipeetav lisas, et tal on tütar, kellega on tal suhted säilinud. Prokurör toetab B.E vabanemist enne tähtaega . Isikul on küll üks distsiplinaarkaristus, kuid prokurör loodab, et B.E on sellest teinud omad järeldused. Isikul on olemas töökoht ja ta on esimest korda vanglas. Kinnipeetav on üle poole oma karistusajast ära kandnud, samuti on ta lubanud tegeleda oma alkoholi probleemidega. Prokurör palub B.E ennetähtaega vabastamisel allutada kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja lisada talle kriminaalhooldaja märgitud kohustused ning katseajaks määrata 1 aasta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et B.E saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 kohaselt teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht. Tegemist on sotsiaalkorteriga, kus on üks tuba ja köök, ahiküte. Kinnipeetaval on säilinud suhted lastega, abikaasaga on suhted katkenud. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on tütar kinnitanud isa järjepidevat toetamist ja soovi seda ka edaspidi teha. Kinnipeetavale on tema enda ja kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ka tütre kinnitusel vabanemisel garanteeritud töökohta. Samuti on tema tütar avaldanud, et on valmis teda materiaalselt toetama. Samas firmas töötas kinnipeetav mitteametlikult ka enne vangistust. Kinnipeetaval on 8-klassiline haridus ning ta omab traktoristipabereid. Kinnipeetav on motiveeritud vabanema alkoholi kuritarvitamisest. Vangla hinnangul on B.E olemas oma eale kohased sotsiaalsed oskused, esinenud on tahtmatut agressiivset käitumist, kuid see ei ole valdav ega igapäevane. Kinnipeetav mõistab, et iga tegevus toob negatiivsed või positiivsed tagajärjed nii talle endale kui teistele. B.E omab pikaajalisi eesmärke, mis on kohtu hinnangul teostatavad. Isiku riskide hindamise tulemustest nähtub, et arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 9 %. Kohus märgib, et kinnipeetavat ei ole varasemalt enne tähtaega vabastatud ning tema käitumine vanglas on olnud rahuldav – kinnipeetaval on 1 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et B.E näol on tegemist isikuga, kellele saab anda võimaluse näidata, et ta on teinud enda varasemast käitumisest vajalikud järeldused ja suudab edaspidi ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, B.E kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega koos allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus
2. juunil
3. a. Nooremreferent Lea Herne